2-17-7716/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-7716

KOHTUMÄÄRUS

Tsiviilasja number 2-17-7716 Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2019, Tallinn Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Gerli Alavere Tsiviilasi OÜ Scanweld Ehitus hagi Baasjaam OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja Baasjaam OÜ vastuhagi OÜ Scanweld Ehitus vastu kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): OÜ Scanweld Ehitus (registrikood 11010029), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kostja (vastuhagis hageja): Baasjaam OÜ (registrikood 14022548), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1 Hageja (vastuhagis kostja), Scanweld Ehitus OÜ (registrikood 11010029) tasub kostjale (vastuhagis hageja), Baasjaam OÜ (registrikood 14022548) arvelduskontole nr xxx AS-is Swedbank 7000 eurot kahe tööpäeva jooksul alates käesolevat kohtumääruse jõustumisest.

1.2 Hageja loobub kostja vastu Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-17-7716 esitatud hagist ning kostja loobub hageja vastu Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-17-7716 esitatud vastuhagist.

1.3 Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud summa 7000 euro laekumisel kostjale (vastuhagis hagejale) puuduvad pooltel mistahes nõuded teineteise vastu, mis tulenevad poolte vahel 21.06.2016. a sõlmitud üürilepingust Tallinnas, Telliskivi 61B ruumide kasutamiseks. Pooled kinnitavad, et nimetatud nõudeid ei ole loovutatud. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. 4. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot Scanweld Ehitus OÜ arvelduskontole nr xxx (AS Swedbank). 5. Tagastada kostjale pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot Baasjaam OÜ arvelduskontole nr xxx (AS Swedbank).

Tsiviilasi nr 2-17-7716

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 17.05.2017 kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.06.2016 tähtajalise üürilepingu xxx, Tallinn ruumide kasutamiseks. Üürilepingu kohaselt sõlmiti leping 10 aastaks alates otsese valduse üleandmisest, st kokkulepitud valmiduses ruumid, kostjale 01.09.2016. Üürilepingu punkti

6.2.1 kohaselt kohustus hageja teostama eelnevalt kostjaga kooskõlastatud viisil ja juhendamisel ning kokku lepitud tööde mahus hageja poolt teostatud kalkulatsiooni/eelarve piires ruumides kostja vajadustele vastavad ehitusja remonditööd. Hageja ei saanud ehitusja remonttöid teostada, kuna pooltevahelisest kokkuleppest tulenevalt oli hageja kohustatud teostama ehitusja remonditööd eelnevalt kostjaga kooskõlastatud viisil ja juhendamisel, kuid kostja ei esitanud hagejale juhiseid ja muud vajalikku informatsiooni/projekte ehitustööde teostamiseks.

Eeltoodust tingituna ei olnud hagejal võimalik ehitusja remonttöid teostada, mistõttu osutus võimatuks ruumide üleandmine kostjale 01.09.2016 kokkulepitud valmiduses. 30.09.2016. a sõlmisid pooled üürilepingu muudatuse, lisa nr 512, milles leppisid kokku, et loevad kehtetuks üürilepingu punkti 6.2.1, st hageja kohustuse teostada kokku lepitud tööde mahus ruumides kostja vajadustele vastavad ehitusja remonditööd. Kosta sai ruumid enda valdusesse 01.10.2016. Kostja asus alates 01.10.2016 ruume kasutama, sh alustas ümberehitustöödega.

Hageja väljastas 01.12.2016. a kostjale detsembri üüriarve nr M00093 summas 1587,60 eurot maksetähtajaga 10 päeva. Kostja nimetatud arvet ei tasunud, vaid ütles 21.12.2016. a kirjaga samal kuupäeval üürilepingu erakorraliselt üles. Kostja ei hoiatanud ega andnud eelnevalt tähtaega hagejale. Kostja vastuhagi palus hageja jätta rahuldamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja asus täitma lepingu lisast 5 tulenevaid kohustusi, sh korraldas seina lammutamise, palkas ventilatsiooni projekteerija ja tellis metallkonstruktsiooni, mille käigus selgusid kostjale olulised ruumi puudused. Kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o teha põrand normidele vastavaks. Täiendavalt selgus, et ruumi ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, kuna ruumi suurusest ja kasutusotstarbest lähtuvalt avariiväljapääsud ruumile ei kvalifitseerunud, millest teavitati ka hagejat.

Kuna kostjal ei olnud võimalik hagejast tulenevatel põhjustel ruumi kasutada, ütles kostja 21.12.2016 Lepingu VÕS § 314 lg 1 alusel üles. 09.02.2017 esitas kostja hagejale kahju hüvitamise nõude summas 7234 eurot seoses ruumi ümberehituse ja parendustega seotud kulude katteks. Hageja kostja kahju hüvitamise nõuet ei tunnistanud. 21.06.2017. a esitas kostja hageja vastu vastuhagi, täpsustades seda 06.07.2017), milles palus mõista hagejalt välja kahju 5646,40 eurot, alusetult saadu 1587,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 195,02 eurot (kokku 7429,02 eurot) ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

3. Pooled esitasid 13.08.2019. a Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Kompromissis korras loobus hageja kostja vastu esitatud hagist ning kostja loobus hageja vastu esitatud vastuhagist, millest tulenevalt palus hageja tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning kostja palus tagastada pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust.

Tsiviilasi nr 2-17-7716 KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja

430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse. Pooled on kompromissis kokku leppinud küll hagidest loobumises, kuid kohtu hinnangul on tegemist siiski kompromissi tõttu menetluse lõpetamisega, sest pooled on mh kokku leppinud rahalistes kohustuses, mida soovivad, et kohus kinnitaks kompromissina, mida ei saaks kohus hagidest loobumisest vastuvõtmisel teha. Hagidest loobumise ja kompromissi tõttu menetluse lõpetamisel on identsed tagajärjed (TsMS § 432). 6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 8. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning kostjale tagastada pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu 1000 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 500 eurot, mis tuleb kanda hageja arvelduskontole nr xx (AS Swedbank). Vastuhagi eest tasus kostja riigilõivu 500 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 250 eurot, mis tuleb kanda kostja arvelduskontole nr xxx.

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik