Legislator Case Law & Legislation
3-19-1015/9 AI generated

3-19-1015/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-19-1015/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-19-1015/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
missing case documents documents subject to special treatment meaning of 'document' valid documents strict compliance of documents right of access to documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1015 Haldusasi I. K. (I. K.) kaebus Politseija Piirivalveameti vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – I. K. (I. K.) Vastustaja (eeldatav) – Politseija Piirivalveamet Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada I. K. (I. K.) 29.05.2019 kaebus ja selle täiendused.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. I. K. (I. K., edaspidi I. K.) esitas 29.05.2019 Tallinna Halduskohtule avalduse seoses tema poolt 25.05.2018 esitatud kaebusega.

Avalduses selgitati, et I. K. algatas 05.04.2019 taotlusega Politseija Piirivalveametis (edaspidi PPA) haldusmenetluse, milles esitas 18.04.2019 ka märgukirja ja 12.05.2019 ühe avalduse. Lisaks esitas I. K. haldusmenetluses suulisi taotlusi. Isiku sõnul ei ole talle haldusmenetluses ühtegi menetlusdokumenti kätte toimetatud, jätkub isikut tõendava dokumendi nr xxxxxxxx kehtivus ja I. K. (I. K.), mis seonduvad dokumendiga nr xxxxxxxx, kuna see ei sisalda isikuandmeid eesti keeles.

I. K. sooviks on asendada 25.05.2018 kaebuses nõue, mis sisaldub 27.07.2018 avalduse punktis 4, uue nõudega. Uus nõue on järgmine: tuvastada menetlusõiguse normide olulised rikkumised; kohustada PPA-d tunnistama Eesti Vabariigi isikut tõendav dokument nr xxxxxxx kehtetuks põhjusel, et dokument ei sisalda osades „perekonnanimi“ ja „eesnimi“ isikuandmeid eesti keeles; hüvitada kahju, mis on tekitatud dokumendi nr xxxxxxx väljaandmisega; tasuda viivis,

2 mis on seotud PPA vintsutava asjaajamisega; kohustada nõutavat dokumenti kätte toimetama I. K. soovitud viisil, mida on kirjeldatud 05.04.2019 taotluses.

2. Halduskohtu 04.06.2019 määrusega jäeti I. K. kaebus käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et käsitleb tema 29.05.2019 avaldust uue kaebusena, kuna tema 25.05.2018 esitatud kaebuse menetlus haldusasjas 3-18-1034 lõppes Tallinna Halduskohtu poolt 03.09.2018 kaebuse tagastamisega. Kaebaja 29.05.2019 kaebuse käiguta jätmise põhjuseks oli asjaolu, et selles märgitud nõuded olid ebaselged ja põhjendamata ning tasumata oli 250 euro suurune riigilõiv.

3. Halduskohus edastas 04.06.2019 määruse I. K., kuid selle kättetoimetamine kaebajale ebaõnnestus korduvalt. Halduskohtu 04.06.2019 määrus saadeti esmakordselt kohtust välja 05.06.2019, kuid selle kättetoimetamise kaks katset (07.06.2019 kell 11.48 ja 12.06.2019 kell 17.21) ebaõnnestusid. Teistkordselt edastas kohus kohtumääruse kaebajale tähtsaadetisena 03.07.2019, kuid ka siis selle kättetoimetamine kahel katsel (05.07.2019 kell 11.32 ja 10.07.2019 kell 17.23) ebaõnnestus. Kolmandat korda püüdis kohus määrust kaebajale kättetoimetada 31.07.2019, kuid sel korral jäeti kohtumäärus kaebajale 13.08.2019 postkasti, kuna kättetoimetamise esimene katse 01.08.2019 kell 10:53 ja teine katse 10.08.2019 kell 13:30 ebaõnnestusid.

4. 07.08.2019 esitas kaebaja kohtule menetlusdokumendi, milles taotleb PPA kohustamist toimetama kaebajale kätte postisaadetises RR635447943EE vahetult kätte ametlikult kinnitatud ärakirjana paberkandjal protokolli koostamisega.

5. 16.08.2019 teavitas kaebaja halduskohut soovist lõpetada halduskohtu poolt talle dokumentide edastamine postiga. Lisaks esitas kaebaja samal päeval kohtule avalduse, milles taotleb, et talle antaks välja dokument, mis talle edastati postisaadetisena RR635908764EE. Avaldusele oli lisatud koopia ümbrikust, millelt on näha haldusasja 3-19-1015 number.

6. 28.08.2019 edastas kaebaja kohtule avalduse, kus ta selgitab, millisel viisil on kohtul lubatud temaga kontakteeruda ning et ta palub lõpetada talle postiga dokumentide edastamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt lähtub kohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatud kättetoimetamise regulatsioonist, kuna üksnes sellisel juhul on kohtul võimalik lugeda, kas menetlusdokument on isikule kätte toimetatud või mitte.

8. HKMS § 121 lg 1 punkt 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 ls 2 sätestab, et riigilõivu tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2019 määrusega I. K. kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja (määruse kättesaamisest arvates). Halduskohus proovis 04.06.2019 määrust kaebajale korduvalt tähtkirjaga edastada korduvalt (07.06.2019 kell 11.48; 12.06.2019 kell 17.21; 05.07.2019 kell 11.32; 10.07.2019 kell 17.23, 01.08.2019 kell 10.53 ning 10.08.2019 kell 13.30), kuid kõik katsed ebaõnnestusid. Seetõttu jäeti halduskohtu määrus ja selle kaaskiri 13.08.2019 kaebaja postkasti. Võttes aluseks kaebaja 16.08.2019 esitatud

3 avalduse, siis ei saa olla vaidlust, et kaebaja sai 13.08.2019 postkasti jäetud määruse ka kätte (vt kaebaja 16.08.2019 avaldus halduskohtule, millele on lisatud koopia ümbrikust ning 28.08.2019 avalduses esitatud kinnituskiri, et kaebaja kohtu menetlusdokumenti ei ava).

10. HKMS § 72 lg 4 kohaselt kohaldab halduskohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel TsMS § 306–315, 317 ja 319–327. Lisaks allkirja vastu üleandmisele lubab seadus kasutada ka muid kättetoimetamise viise. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluvõi äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on sellisel viisil kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda eluvõi äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Riigikohus selgitas 04.05.2016 määruse nr 3-3-1-22-16 punktis 7, et TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kätte toimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest.

11. Kaebajale üritati 04.06.2019 kohtumäärust kätte toimetada aadressil, mis nähtub nii kaebuse lisast kui ka rahvastikuregistrist (xxxxxxxxx). Menetlusdokumenti on proovitud kaebajale kokku kuuel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega isiklikult üle anda, kuid see ei ole õnnestunud. Üks kättetoimetamise katse toimus ka laupäeval. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud eeldused menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetamiseks olid täidetud. Lisaks nähtub kaebaja 16.08.2019 avaldusest, et 04.06.2019 menetlusdokumendi on kaebaja tegelikult kätte saanud.

12. Tuginedes HKMS § 72 lg-le 4 ning TsMS §-le 326 loeb kohus, et 04.06.2019 kohtumäärus on kaebajale kätte toimetatud 13.08.2019, st selle postkasti jätmise ajal.

13. Arvestades 04.06.2019 määruses kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, tulnuks kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 21.08.2019. Isegi kui lugeda, et kaebaja sai kohtu edastatud menetlusdokumendi kätte 16.08.2019 (st päeval, mil ta esitas halduskohtule täiendava avalduse, mille lisas on koopia ümbrikust, siis möödus puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg 23.08.2019. Nimetatud tähtpäevaks ega tänaseni kaebaja riigilõivu tasunud ei ole. Samuti ei kõrvaldanud ta muid kaebuses esinenud puudusi. Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist olulise puudusega ning see takistab asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 punkti 2 ja § 104 lg 2 ls 2 alusel tagastada.

14. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)