2-19-10307/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10307

Tsiviilasi

T V avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja T V (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Raivo Kiisk

Puudutatud isik Seesam Insurance AS (registrikood

10055752), volitatud esindaja Anu Saar

Menetlustoiming

Tsiviilasja

läbi

vaatamata

jätmine,

menetluse

lõpetamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta T V avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks läbi vaatamata.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-19-10307 menetlus.

3. Jätta menetluskulud T V kanda.

4. Määrata kindlaks, et Seesam Insurance AS-il puuduvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

T V (avaldaja) esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse

kohaselt toimus avaldaja sõidukiga õnnetus ning kindlustusandja kohustus kompenseerima

sõiduki väärtuse. Avaldaja hinnangul võttis kindlustusandja aluseks valed andmed, mistõttu

määrati valesti avaldaja sõiduki väärtus, ning avaldaja sooviks eeltõendamismenetluses

korraldatava ekspertiisiga tuvastada sõiduki tegeliku väärtuse, et tuvastada, kas nõuda kohtu

kaudu täiendavat hüvitist.

Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning leidis, et avaldajal puudub õigus kohtusse

pöörduda. Poolte vahel olev vaidlus on lahendatud Eesti Kindlustusseltside Liidu juures

2(2)

tegutseva kindlustuse lepitusorgani juures sõlmitud kokkuleppega. Kokkulepe välistab sama

vaidlusega uuesti kohtusse pöördumise.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi

määramist, kui tal on õiguslik huvi tuvastada eseme väärtus (TsMS § 244 lg 3 p 1).

Õiguslikku huvi eeldatakse, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust (TsMS

§ 244 lg 4). Avaldaja selgitas, et ei saa kohtusse hetkel pöörduda, kuna talle pole teada

sõiduki turuväärtus ja vastavalt nõude summa. Seega põhistas avaldaja õiguslikku huvi

sooviga pöörduda tuvastatud andmetel kohtusse või teha kindlaks, et puudub alus kohtusse

pöördumiseks.

Puudutatud isik teatas kohtule, et menetlusosaliste vahel on 19. mail 2019 sõlmitud

lepitusmenetluses kokkulepe, mille kohaselt nõustusid menetlusosalised, et sõiduki väärtuse

määrab kindlaks lepitusorganis läbiviidav ekspertiis. Seetõttu ei saa avaldaja vaidlusega

uuesti kohtusse pöörduda sõltumata täiendava ekspertiisi tulemusest.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eestis tunnustamisele kuuluv

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama

eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 371

lg 1 p 4). Pool võib lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe kohtus vaidlustada juhul, kui

lepitusorgan on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi ja see rikkumine mõjutas või võis

mõjutada kokkuleppe sisu (LepS § 29 lg 2). Avalduse lepitusorgani poolt lepitusmenetluse

normi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada lepitusorgani asukohajärgsele

maakohtule 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest arvates (LepS

§ 29 lg 3). Kuna poolte vahel on jõustunud lepituskokkulepe, ei ole avaldajal võimalik

vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga uuesti kohtusse pöörduda. Seega puudub avaldajal õiguslik

huvi TsMS § 244 lg 3 tähenduses. Vastavalt pole avaldus esitatud avaldaja seadusega

kaitstud õiguse kaitseks ning kohus jätab TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel avalduse läbi vaatamata.

Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

Eeltõendamismenetluse kohtukulud kannab isik, kelle taotlusel menetlus algatati (TsMS

§ 170 lg 1). Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).Menetlusosalist esindava

töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (TsMS § 175 lg 2). Puudutatud

isikut esindasid menetluses puudutatud isiku töötajad. Kuna toimiku andmetel puudus

puudutatud isiku esindajatel vajadus menetluse raames kuhugi sõita, määrab kohus kindlaks,

et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik