1-06-5777/541-06-5777/54 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-5777

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 1 p 1 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada H.I talle KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel 18.12.2006.a ja 03.01.2007.a kohtuotsustega mõistetud

karistustest moodustatud liitkaristuse – 2 (kahe) aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 09.02.2010.a ja H.I vabaneb

vangistusest 09.02.2010.a, siis 1 aastat 7 päeva vangistust) ei pöörata H.I

suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta 7 päeva pikkuse katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS

§ 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7,8,9 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.jaanuar 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-5777 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist 04.11.2009.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 04.11.2009.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu H.I tingimisi enne

tähtaja lõppemist elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Ruti Kilg Süüdimõistetu H.I

Kaitsja määratud korras asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 2-l korral vangistuses esimest korda

Valli Murde

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks,

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas

sotsiaalabiprogrammis,

et hõlbustada süüdismõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele,

• pöördub psühholoogilisele nõustamisele psühholoogi juurde vangistusest vabanemisest 3 kuu jooksul;

• pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates

psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi (taas)

ilmnemise vältimiseks ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema

määratud ravile (sealhulgas nõudele lubada paigaldada alkoholi tarvitamist takistav vahend);

• allub elektroonilisele valvele 4 (nelja) kuu vältel – elektroonilise valve tähtaeg

hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge (KarS § 75-1 lg 4);

• ilmub koos käesoleva määruse koopiaga Tartu Vangla Tartu

kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja (Kalevi 1, Tartu) (Jana Elken

või mõne teise kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja määratud

kriminaalhooldaja) juurde 3 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta 7 päeva. KarS § 78 p 2 alusel

hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja H.I vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 300.- krooni advokaat Valli Murde süüdimõistetu H.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.I-lt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „H.I, 1-06-5777, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „H.I, 1-06-5777, menetluskulu“.

Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu H.I-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Kahel korral kriminaalkorras karistatud H.I kannab vangistuses karistust esmakordselt.

18.12.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistati H.I KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi KarS § 68 alusel 1 aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega KarS § 74 ja KarS § 75 lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. 23.01.2009.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva H.I suhtes täitmisele.

03.01.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistati H.I KarS § 215 lg 2 p 3 järgi 2 aasta vangistusega KarS § 74 ja KarS § 75 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. 27.02.2009.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati 2 aastat vangistust H.I suhtes

täitmisele ja KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati 18.12.2006.a ja 03.01.2007.a kohtuotsustega mõistetud karistustest liitkaristus – 2 aastat vangistust ja 2 aasta vangistuse kandmise alguseks loeti 17.02.2009.a.

Käesolevaks ajaks on H.I ära kandnud vähemalt 1/3 talle karistuseks mõistetud

vangistusest ja ta on andnud kirjaliku nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks ning kinnitanud, et ennetähtaegselt vangistusest vabanemise korral asub elama aadressile Kandi talu, Meeri küla, Nõo vald, Tartumaa. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on see elukoht on sobilik elekroonilise valve kohaldamiseks ja

seal elavad isikud on andnud nõusoleku enda elukohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega.

26.01.2010.a kohtuistungil kinnitas H.I soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 26.01.2010.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et esinevad KarS § 76 lg 1 punktis 1 loetletud eeldused süüdimõistetu Teet

H.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on põhjendatud H.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

H.I kannab karistust II astme kuritegude eest ning nende toimepanemise

asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid H.I suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. H.I viibib vangistuses ning kannab vanglas karistust esmakordselt, distsiplinaarkaristused puuduvad.

Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on

H.I motiveeritud edasiselt oma elu elama seaduskuulekalt; tal on olemas

lähedaste toetus, kindel elukoht ja tema suhtumine kriminaalhooldusesse on

paranenud ning ta on nõus pöörduma alkoholivastasele ravile, et tagada kogu katseajaks karske eluviis.

Kuna H.I kannab vangistuses karistust esmakordselt ja H.I on kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest ning H.I enda kohtuistungil avaldatust nähtuvalt teinud vangistuses viibimisest endale edaspidiseks

eluks vajalikud järeldused seaduskuuleka eluviisi järgmiseks, siis peab kohus põhjendatuks H.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Hetkel ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid H.I puhul kõrged. Seetõttu on põhjendatud ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

26.01.2010.a kohtuistungil kinnitas H.I , et ta soovib teha

kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele,

• pöördub psühholoogilisele nõustamisele psühholoogi juurde vangistusest vabanemisest 3 kuu jooksul;

• pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi

ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi (taas) ilmnemise

vältimiseks ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile, sealhulgas nõudele lubada paigaldada alkoholi tarvitamist takistav vahend;

• allub elektroonilisele valvele ja on nõus enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna H.I-le

katseajaks eelmärgitud kohustused ja kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet 4 kuu vältel.

H.I vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks

eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja

kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on

käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise

huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel.

Heli Sillaots kohtunik