3-18-1321/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1321

Haldusasi

WINTONS OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.04.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/038711-68 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Lightwater OÜ (WINTONS OÜ üldõigusjärglane)

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lugeda üldõigusjärgluse korras kaebajaks Lightwater OÜ (registrikood 12823681).

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.09.2019, mis on puhkepäevale

langeva tähtpäeva järgne esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 08.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038711-1 ja

20.12.2016 korralduse nr 12.2/038711-3 alusel Wintons OÜ maksude arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli–oktoober 2016.

2. MTA koostas 23.02.2018 kontrollakti nr 12.2-3/038711-67 (kontrollakt). Wintons OÜ esitas

kontrollakti suhtes eriarvamuse 30.03.2018, milles kaebaja leidis, et MTA on kontrollaktis vääralt

3-18-1321

2(18)

hinnanud tõendeid ning arvesse võtnud vaid asjaolusid, mis on kaebaja jaoks negatiivse

tähendusega.

3. MTA koostas 13.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038711-68 (maksuotsus), millega kohustas

Wintons OÜ-d tasuma maksusumma 17 400,58 eurot.

4. Kaebaja esitas 14.05.2018 MTA maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 04.06.2018

vaideotsusega nr 6-1/4094-3 rahuldamata. MTA peatas vaidemenetluse ajaks maksuotsuse

täitmise.

5. Wintons OÜ esitas 04.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb MTA

maksuotsuse tühistamist osas, millega määrati Wintons OÜ-le täiendav maksukohustus.

6. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA, kes vaidleb kaebusele vastu.

05.06.2019 kohtumääruse kohaselt kuulub kaebus läbi vaatamisele kirjalikus menetluses.

7. Äriregistri andmebaasi kohaselt on Wintons OÜ 25.06.2019 registrist kustutatud seoses

ühinemisega Lihtgwater OÜ-ga (registrikood 12823681) ning tema õigusjärglaseks on seega

Lightwater OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja jääb vaides esitatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vaides

esitas kaebaja järgmised seisukohad:

8.1. Maksuotsus rikub kaebaja õigusi osas, millega määrati talle täiendavaid maksusummasid

(maksuotsuse p 4.a) ja c), s.o sisendkäibemaksu vähendamine ning tulumaksukohustuse

suurendamine). Maksumaksja vaidlustab maksuotsuse nende punktide osas. Muus osas

(maksuotsuse p 4.b), s.o müügikäibe vähendamine), ta maksuotsust ei vaidlusta.

8.2. Isegi kui maksuhalduri hinnangud tõenditele peaksid osutuma korrektseteks, on maksuotsus

õigusvastane, sest: (1) pole läbi viidud hindamise teel maksustamist; (2) on tekitatud alusetu

topeltmaksustamine; (3) maksu määramine on otstarbetu; (4) tõendeid on hinnatud vaid osaliselt

ja kallutatult ning täitmata on uurimiskohustus; (5) pole vähendatud maksukohustust seoses

tööjõuga, sest isikud on jäänud kaasamata ning täitmata on selgitamiskohustus; (6) müüjate

võimalike rikkumiste pinnalt on vääralt tehtud järeldused ostja suhtes.

8.3. Kui muudes järeldustes jääb maksuhaldur oma seisukohtade juurde (s.o C. K.ga seotud

äriühingud pole kaupu ega teenuseid Wintons OÜ-le müünud), on hindamise teel maksustamise

rakendamata jätmine oluline rikkumine ning hindamise läbiviimine oli vajalik. Selle tulemusel

oleks selgunud, et tulumaksu (18 187,54 eurot) määramiseks puudus alus.

8.4. Seonduvalt teenustega ja kaupadega, mis Wintons OÜ on ostnud C. K.ga seonduvatelt

firmadelt, ning mille on Wintons OÜ edasi müünud Heindre OÜ-le, on maksuhaldur määranud

tulumaksu ka Heindre OÜ-le. Eeltoodu näol on tegemist topeltmaksustamisega, mis

kohtupraktika valguses on lubatud vaid erandlikel ning seaduses ettenähtud juhtudel. Käesoleval

juhul pole need tingimused täidetud ning tekitatud on lubamatu topeltmaksustamine.

Maksuhalduri ülesanne on vältida topeltmaksustamist.

8.5. Kaebaja jääb tõendite puuduliku hindamise osas eriarvamuse p-des 2.1. ja 2.2 toodu juurde.

MTA on jätnud absoluutselt tähelepanuta eriarvamuses toodu, et maksuhaldur on osa tõendeid

või tõendite osasid üldse ignoreerinud. Maksuhaldur pole selgitanud, miks maksumaksjale

soodsad tõendid või tõendite osad on jäetud tähelepanuta ning kas või miks on peetud neid

ebausaldusväärseteks.

3-18-1321

3(18)

9. Maksuhaldur on oma seisukohtades suuresti tuginenud sellele, et Wintons OÜ töötajad (E. T.,

E. H., J. K., P. H., P. K., R. K., V. Z., S. L., K. S., S. K.) viitavad mitmetes asjaoludes väidetavalt

Heindre OÜ-ga seotud isikutele. Need isikud on J. K., A. R., R. R. Need kolm isikut näivad olevat

võtmeisikud järelduste tegemisel, kas Wintons OÜ töötajad on ikkagi Wintons OÜ või siis

Heindre OÜ töötajad. Samas puuduvad kontrollitoimikus viited sellele, et neilt kolmelt isikult

oleks võetud selgitused, mis siis kinnitaks maksuhalduri seisukohti või kinnitaksid Wintonsi poolt

esitatud maksudeklaratsioonide korrektsust. Kaebaja lisab, et pöördus vaidemenetluses kolme

Wintons OÜ nimetatud isiku poole nendelt seletuste saamiseks.

10. Kui maksuhaldur peakski jääma enda seisukoha juurde – Wintons OÜ töötajad on tegelikult

Heindre OÜ töötajad – on maksuotsus väär põhjusel, et vähendatud ei ole Wintons OÜ poolt

deklareeritud tööjõumakse. Maksuhalduri uurimiskohustuse sisuks on mh arvestada

maksukohustust vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1). Maksuhaldur on seda kohustust

oluliselt rikkunud ning jätnud vastavalt maksumaksja maksukohustuse vähendamata. Tulenevalt

Eesti Posti lahendist pidi maksuhaldur kaasama Wintons OÜ töötajad ning Heindre OÜ ning

lahendama maksuküsimuse terviklikult.

11. Maksuhaldur on sisendkäibemaksu piiramisel tuginenud valdavalt asjaoludele, mis on

Wintons OÜ mõjusfäärist väljaspool. Võimalike puuduste näol on tegemist puudustega, mida

Wintons OÜ hoolsuskohustuse täitmisel ei saanud tuvastada. Müüja võimalikele rikkumistele ei

saa rajada ostja maksustamist. Paraku põhjendab maksuhaldur maksu määramist ennekõike

asjaoludega, et müüjad võisid toime panna rikkumisi. Seega on maksuotsus vastuolus Riigikohtu

praktikaga. Pealegi, nimetatud asjaolud ei saa selguda ostjalt oodatava hoolsuskohustuse

täitmisel.

11.1. Kaebaja on täitnud temal lasuva kohustuse. Miski ei viidanud väidetavale asjaolule, et

müüjad polnud tegelikud müüjad. Kaebaja ei saanud selleks ka mitte midagi ette võtta, et

väidetavat asjaolu tuvastada. Eeltoodu valguses jääb maksumaksjale arusaamatuks, mida

täiendavalt oleks pidanud ta tegema ja mida talle ette heidetakse. Maksumaksja on pandud

olukorda, kus maksuhaldur lihtsalt ei soovi aktsepteerida käibemaksu mahaarvamise õigust ning

ignoreerib eksisteerivaid tõendeid.

11.2. Müüjate

esitatud

arved

olid

korrektsed,

müüjad

olid

nõuetekohaselt

käibemaksukohustuslaste registris, müüjate käitumine tehingute ajal vastas kokkulepitule ja kõik

viitas sellele, et müüjad käituvad õiguspäraselt. Maksumaksja oli müügitehinguid sõlmides

heauskne ning ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjad võivad käituda õigusvastaselt.

Kaebaja viitab oma seisukohtade kinnituseks ka Riigikohtu ning Euroopa Kohtu praktikale.

Vastustaja seisukohad

12. Vastustaja jääb kõigi maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et tegemist on

õiguspärase haldusaktiga. Kuna halduskohtule esitatud kaebus baseerub täielikult MTA-le

14.05.2018 esitatud vaidele ja kaebusele ei ole lisatud uusi argumente ega tõendeid, palub

vastustaja arvestada enda vastuväidetena eelkõige MTA 04.06.2018 vaideotsuses toodud

seisukohti. Vastustaja üksnes täiendab mõnevõrra vaideotsuses väljendatut. MTA seisukohad on

vaideotsuses ja vastuses kaebusele toodut arvestades järgnevad.

13. MTA ei nõustu kaebajaga, nagu pidanuks maksuhaldur läbi viima hindamise teel

maksustamise.

13.1. Kaebaja väidab, justkui ei oleks selles asjas vaidlust, et Wintons OÜ poolt Heindre OÜ-le

müüdud kaup ja teenus on Heindre OÜ poolt edasi müüdud. Samas selles asjas ongi vaidluse

esemeks asjaolu, et maksuhaldur on tuvastanud, et Wintons OÜ ei ole osutanud Heindre OÜ-le

arvetel näidatud teenust (keevisvõrkude ja rangide valmistamise, keevisvõrkude lõikamise ja

pakendamise teenus) ega seda teenust ise allhanke korras ka teistelt isikutelt soetanud, vaid

3-18-1321

4(18)

Heindre OÜ valmistas keevisvõrke ja range oma materjalist ning oma töötajatega, kes olid üksnes

vormistatud Wintons OÜ töötajateks selleks, et võimaldada Heindre OÜ-l vähendada tasumisele

kuuluvat käibemaksu ning välja viia ettevõtlusest raha tulumaksuvabalt (kontrollakti p 1.1.2,

maksuotsuse p 2.1.2). Nende teenuste osas mida Wintons OÜ ei ole saanud ega ka edasi müünud,

on tulumaksu määramine hindamise teel välistatud. Seejuures nende arvete puhul, mille järgi

väidetavalt saadud teenus oli edasi müüdud Heindre OÜ-le, ei ole maksuhaldur Wintons OÜ-le

nende arvete tasumiseks tehtud väljamaksetega seoses tulumaksu ka määranud, kuna arvete

tasumine ei toimunud mitte Wintons OÜ vaid Heindre OÜ vahenditega. Osade väidetavalt

soetatud teenuste (ehitustööd) puhul ei ole usaldusväärselt tuvastatav ei teenuse saamise fakt,

teenust osutanud isik(ud) ega saadud teenuse maht. Sellises olukorras saaks hindamise teel

maksustamist kohaldada üksnes erandina, kuid MTA hinnangul ei esine selles asjas taolisi

asjaolusid, mis hindamise teel maksustamist erandina võimaldaksid.

13.2. Hindamise teel maksustamise võimatuse osas selgitab vastustaja vastuses kaebusele, et asjas

ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja poolt soetatud teenus ja kaup oleks Heindre OÜ poolt edasi

müüdud. Vastupidiselt kaebuses väidetule on maksuhaldur selles osas teisel seisukohal ja kaebaja

ega Heindre OÜ ei ole neid maksuhalduri seisukohti ümber lükanud. MTA-l ei ole võimalik

mingil viisil läbi viia hindamist juba seetõttu, et kaebaja poolt väidetavalt soetatud ja

edasimüüdud teenuste mahtu ei ole võimalik kindlaks teha. Ilma soetatud ja ise osutatud teenuse

mahuta ei oma tähtsust kaebaja väide, nagu oleksid kõik tema tehingud toimunud vastavalt

turuhindadele. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milline on see turuhind, millega pidanuks

maksuhaldur kaebaja väljamakseid võrdlema. Seega on kaebaja turuhinnaga seonduvad väited

põhjendamatud.

14. Kaebaja väited maksuotsusega tekitatud lubamatust topeltmaksustamisest on alusetud. Kuigi

vaide esitaja väitel on samade kaupade ja teenustega seoses, mille Wintons OÜ on ostnud C.K.iga

seotud firmadelt ning edasi müünud Heindre OÜ-le, tulumaks määratud nii Wintons OÜ-le kui

Heindre OÜ-le, siis tegelikkuses see nii ei ole. WPH Teenused OÜ-lt väidetavalt soetatud ja

Heindre OÜ-le edasimüüdud teenustega seoses Wintons OÜ-le tulumaksu määratud ei ole

(kontrollakti p 1.2, maksuotsuse p 2.2). Seega ei ole maksuhaldur ühelgi juhul määranud samade

tehingute puhul tulumaksu nii Wintons OÜ-le kui Heindre OÜ-le ning topeltmaksustamist ei

esine.

15. MTA ei jaga kaebaja arvamust tõendite puudulikust hindamisest ning tõendite kogumata

jätmisest. MTA möönab vaideotsuses, et maksuhaldur võinuks võtta maksumenetluses seletused

ka A. R. ning R. R., kellele Wintons OÜ väidetavad töötajad (kelle maksuhaldur on lugenud

tegelikkuses Heindre OÜ töötajaiks) oma seletustes viitavad, kuid seda ei saa vaide lahendaja

hinnangul pidada uurimispõhimõtte rikkumiseks, kuna tõendite kogumise vajaduse otsustab

maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. J. K.lt, kui Heindre OÜ seaduslikult esindajalt, on

maksuhaldur aga erinevalt vaide esitaja väidetust 26.01.2017 seletused võtnud.

15.1. MTA ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks maksumaksjale soodsad tõendid või

tõendite osad jätnud tähelepanuta. Wintons OÜ eriarvamuse p-s 2.2 toodud väljavõtted töötajate

seletustest, millele vaide esitaja vaides viitab, ei kummuta mingilgi viisil maksuhalduri

seisukohti.

15.2. Asjaolu, et töötajad viitasid oma seletustes Wintons OÜ-le kui oma tööandjale, ei tõenda

tegelikku töösuhet Wintons OÜ ja töötajate vahel. Töötajate seletustest aga nähtub, et Wintons

OÜ juhatuse liige K.K I. töötajate juhtimisega ega nende töö korraldamisega mingil viisil ei

tegelenud ning nii tööülesannete jagamise, nende täitmise kontrollimise, tööajaarvestuse

pidamisega, kui ka töötasu väljamaksmisega tegelesid Heindre OÜ juhatuse liige J. K. või

viimasega isiklike ja ärisuhete kaudu seotud A. R. ja R. R. (kontrollakti p 1.1.2.1 alapunkt b).

15.3. Vaidemenetluse käigus esitatud A. R.a vastuseid tema rolli kohta väidetavate Wintons OÜ

töötajatega suhtlemisel ja neile töötasu maksmisel ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna A. R.

3-18-1321

5(18)

puhul on tegemist Heindre OÜ endise juhatuse liikmega (kuni 08.12.2014) ning ühtlasi ka

Heindre OÜ juhatuse liikme J. K. elukaaslasega. Üks töötaja, S. L. on 09.06.2017 seletuses

avaldanud, et töötab Vajangul metallitehases sellest ajast alates, kui see hoone üldse üles ehitati

ning et enne oli firma nimeks Varo Grupp. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et A. R. oli ka OÜ-

s Varo Grupp juhatuse liikmeks alates 11.05.1998 – 22.06.2015, peale mida sai juhatuse liikmeks

C.K., s.o sama isik kellega seotud isikutelt Wintons OÜ väidetavalt teenuseid soetas, kuid mille

saamine ei leidnud kinnitust.

15.4. Lisaks vajab rõhutamist, et C.K. oli isik, kellele kaebaja juhatuse liige K. K. I. andis edasi

sularaha, mille oli Heindre OÜ kaebaja pangakontole maksnud. Äriregistri andmetel oli A. R. OÜ

Swescosteel OÜ juhatuse liikmeks kuni 17.02.2015, pärast said selle äriühingu juhatuse

liikmeteks K. K. I. ja C.K. Seega on kaebaja fiktiivsete arvetega seotud isikud omavahel

pikemaajalistes ärialastes sidemetes. Järelikult ei piirdu A.R. roll Heindre OÜ tegevuses üksnes

kaebaja tasuta aitamisega, nagu ta oma seletustes väidab.

16. MTA hinnangul on põhjendamatu kaebaja arvamus, et maksuhaldur pidanuks vähendama

Wintons OÜ poolt deklareeritud tööjõumakse. Vaidlus puudub selles, et Wintons OÜ poolt oli

kõnealuste töötajate töötasu väljamaksed deklareeritud ja kaasnev maksukohustus täidetud samas

määras, kui need oleks tulnud tasuda Heindre OÜ poolt. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et

sellises olukorras on maksustamine pigem arvestuslik kui sisuline, st maksumenetluse tulemusena

peab ühelt tehinguosaliselt nõutava summa teisele tehinguosalisele tagastama. See aga ei ole

vastavuses MKS § 10 lg 2 p-de 1 ja 2, lg 3 ning § 95 lg 1 sisu ja eesmärgiga. Kooskõlas Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohaga (TLRKo nr 3-11-3058, p 19) on taolisel juhul põhjendatud lugeda

MKS § 84 alusel Wintons OÜ pool deklareeritud ja tasutud maksukohustus Heindre OÜ poolt

täidetud maksukohustuseks.

17. Kaebaja etteheited sisendkäibemaksu alusetu vähendamise ja vastuolu kohta ostja-müüja

kohtupraktikaga on alusetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Äriregistri andmebaasi kohaselt on Wintons OÜ 25.06.2019 registrist kustutatud seoses

ühinemisega Lightwater OÜ-ga (registrikood 12823681) ning tema õigusjärglaseks on seega

Lightwater OÜ. HKMS § 29 lg-te 1-3 kohaselt tuleb seega kaebajaks lugeda Lightwater OÜ.

Selguse huvides on edaspidi siiski viidatud kaebajale kui Wintons OÜ-le.

19. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas maksuhaldur on õigesti vähendanud kontrollitava

perioodi sisendkäibemaksu 12 940,04 euro võrra ning suurendanud kontrollitava perioodi

tulumaksukohustust 18 187,54 euro võrra.

20. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb

jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

Nõustun maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele selgitan järgmist.

Tõendite kogumine ja hindamine

21. MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et Wintons OÜ ei ole Heindre OÜ-le teenuseid

osutanud ja seega on maksustava käibe hulgas alusetult kajastanud Heindre OÜ-le väljastatud

arvetel märgitud käivet. Samuti tuvastas MTA, et Wintons OÜ ei ole kontrollitaval perioodil

soetanud teenuseid WPH Teenused OÜ-lt, WPH Nova OÜ-lt, Nantex OÜ-lt ja Carinox Metal

OÜ-lt. Seega tuleb kontrollida, kas MTA järeldused nende teenuste osas on põhjendatud ja

tõendatud. Seejuures on asjakohane juhinduda Riigikohtu seisukohtadest sarnastes asjades:

3-18-1321

6(18)

21.1. Teenuse sisu puudulik kajastamine arvel ja selle kontrollimatus annab aluse nii

sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks kui tulumaksu määramiseks (RKHKo nr 3-3-1-57-

13, p 13; nr 3-3-1-76-14, p 16).

21.2. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole

majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu

juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt

maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud

rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest

majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud,

näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust

rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja

seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja

poolt müüjale makstud raha (RKHKo nr 3-3-1-74-09, p 10).

21.3. Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kui maksuhaldur on

maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt

põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures

maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi

üle maksukohustuslasele (RKHKo 3-3-1-65-14, p 9; RKHKo 3-3-1-33-14, p 11).

22. Kaebaja märgib, et maksumaksja on täitnud temal lasuva kohustuse. Miski ei viidanud

väidetavale asjaolule, et müüjad polnud tegelikud müüjad. Kaebaja ei saanud selleks ka mitte

midagi ette võtta, et väidetavat asjaolu tuvastada. Müüjate esitatud arved olid korrektsed, müüjad

olid nõuetekohaselt käibemaksukohustuslaste registris, müüjate käitumine tehingute ajal vastas

kokkulepitule ja kõik viitas sellele, et müüjad käituvad õiguspäraselt. Maksumaksja oli

müügitehinguid sõlmides heauskne ning ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjad võivad

käituda õigusvastaselt (vaide lk 7-8, p 25-30).

22.1. Juhin tähelepanu, et kaebaja tugineb sellele, et tema ei ole hoolsuskohustust rikkunud ning

on olnud heauskne. Maksuotsus põhineb aga kaebaja teadlikkusele sellest, et arvel näidatud isikud

tegelikult teenust ei osutanud (maksuotsuses WPH Teenused OÜ osas p 2.2.2.1.d; WPH Nova

OÜ osas p 2.3.2.1.e; Nantex OÜ osas p 2.4.2.1.e; Carinox Metal OÜ osas p 2.5.2.1.d). Samuti on

MTA järeldanud, et teenuste osutamine Heindre OÜ-le oli fiktiivne ning selle eesmärk oli Heindre

OÜ-l maksukohustuse vähendamine (maksuotsus p 2.1.2.2). Seega ei ole kaebaja väited

hoolsuskohustuse osas asjakohased. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise

põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales

maksupettuses (vt RKHKo 3-3-1-73-10, p 13; RKHKo 3-3-1-30-15, p 17).

22.2. Seega on vaidlusaluses asjas tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle läinud

ning kaebajal lasub kohustus tõendada, et tema ei olnud tehingute tegelikust sisust teadlik.

Kuivõrd kaebaja ei ole selles osas veenvaid põhjendusi ja väiteid esitanud ning keskendub hoopis

hoolsuskohustuse täitmise selgitamisele, leian, et MTA järeldused kaebaja osalemisest

maksupettuses on põhjendatud. Kui tõendamiskoormus on kaebajal ning kaebaja pole esitanud

tõendeid oma väidete kinnituseks, jääb kaebus kahtluse kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata,

sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (RKHKo 3-12-1360/131, p 21).

Tehingud Heindre OÜ-ga

23. Leian, et kaebaja seisukoht uurimiskohustuse rikkumise ja tõendite väära hindamise osas on

väär. Põhjendatud on MTA järeldus, et Wintons OÜ ja Heindre OÜ vahel tegelikkuses arvetel

kajastatud tehinguid ei toimunud ja teenust ei osutatud.

3-18-1321

7(18)

24. Tehingud OÜ-ga Heindre on kajastatud arvetel nr 310716 (lisa nr 33)1, 310816 (lisa nr 35),

300916 (lisa nr 39) ja 311016 (lisa nr 37).

24.1. Arvelt nr 310716 nähtub „Kauba/teenuse nimetus - Keevisvõrkude ja rangide valmistamine,

keevisvõrkude lõikus ja pakendamine; maht – 21; ühik päev; hind 695; summa- 14595“. Arvele

310716 vastavalt aktilt (lisa nr 34) nähtub „Käesolev akt on koostatud vastavalt kokkulepitud

metallitööde teostuse kohta kokkulepitud mahtudes ja hindades perioodil 01.07.2016 kuni

31.07.2106. Keevisvõrkude ja rangide lõikustööd, keevistööd, pakendamistööd, laadimistööd.

Vastavalt OÜ Heindre poolt etteantud tootmismahtudele objektil Loode 3 Vajangu Küla Tamsalu

Vald. Kokku tööde maht 21 tööpäeva. Kokku kuulub käesoleva akti alusel töötellija poolt

tööteostajale tasumisele teostatud tööde eest 14595,00 eur, millele lisandub käibemaks, kokku

koos käibemaksuga 17514,00 eur.“ Arved nr 310816, 300916, ja 311016 ja neile vastavad aktid

(lisad nr 36, 38, 40) on seal sisalduva tehingut kajastava informatsiooni osas identsed arve nr

310716 ja sellele vastava aktiga, erinedes üksnes arvnäitajate poolest.

24.2. Arvetest ja aktidest ei selgu, millises koguses teenust osutati /toodang lõpuks valmis, st mis

oli lõppastmes teenuse fikseeritav sisu päevade või ühikute kaupa. Samuti ei ole tuvastatav kuidas

on kujunenud arvetel kajastatud summad, kuna tööde maht ja konkreetne aeg on täpsustamata.

Seejuures nähtub aktide sõnastusest, et tööd on teostatud „vastavalt OÜ Heindre poolt etteantud

tootmismahtudele“. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised need tootmismahud olid

ja kuidas need fikseeriti. Aktis on ka kasutatud sõnastust „vastavalt kokkulepitud metallitööde

teostuse kohta kokkulepitud mahtudes ja hindades“. See võimaldab eeldada metallitööde osas

kokkulepet, kus on fikseeritud hinnad ja maht, mis olid omakorda aluseks akti ja arve

koostamisele. Asjas aga sellist kokkulepet esitatud ei ole. Nõustun maksuhalduriga, et tehingute

mittetoimumisele viitab lepingu puudumine ning arvete ja üleandmise-vastuvõtmisaktide

üldsõnalisus (kontrollakt p 1.1.2.1.a, lk 3; maksuotsus p 2.1.2.1, lk 3). Kui teenuse liik on

abstraktne ja umbmäärane, siis ei kõrvalda seda etteheidet teenuse sidumine konkreetse objektiga

(vaidlusaluses asjas Vajangu küla, Loode 3), sest teenuse sisu see ikkagi ei kirjelda. Arvele tuleks

märkida vähemalt viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja

arvandmed (RKHKo 3-3-1-76-14, p 16). Seejuures rõhutan, et kaebaja ei ole ei eriarvamuses,

vaides ega kaebuses veenvalt ja konkreetselt selgitanud, milliste algandmete ja millise

arvutuskäigu tulemusena on kujunenud Wintons OÜ arvete mahud ja summad. Puudused teenuse

kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale ning teenuse kirjeldus on piisavalt

üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse võimalus teenust identifitseerida ja kontrollida teenuse

saamist (nt RKHKo nr 3-3-1-76-14, p-d 15-16; TlnRnKo 3-16-2152, p 20). Vaidlusaluses asjas

need tingimused täidetud ei ole.

25. MTA ei ole maksuotsuses ega vaideotsuses kajastanud kaebaja 01.10.2017 selgitusi (lisa nr

101) arvetel kajastatu osas, kuid see ei muuda MTA lõppjärelduse õigsust. Seletuste kohaselt

„Heindrele esitatud arvetest (kaks lisas). Neist on näha päevade arvu ja päeva hinda. Päeva hind

jaguneb tööliste vahel ja arvutatakse tundi ümber. Arvel on päeva hinnaks 695, kui see jagada

minu 7 8 mehe + Carli 2 3 mehe vahel ja arvestada, et päevas tehakse 8h tööd, siis tuleb Heindrele

müüdud töö hinnaks ca 8,7€/h. Minu mehed said palka 22,5€/ h pluss firmale maksud. Carli

meeste andmed puuduvad. On olemas ka paberkandjal töökäsud, mille esitas Heindre mulle ja

kus oli kirjas töö ning neid võib olla kuni 400tk kuus. Iga käsk on ka tagastatud tööna Heindrele“.

Eelnevast nähtub, et kaebaja selgituste kohaselt kujunes päeva hind töötajate arvu ja tunnihinde

pealt. See aga ei ole kooskõlas J. K. selgitustega, et hinnad kujunesid töö keerukust arvestades

(lisa nr 15, vastus küsimusele nr 10). Viidatud töökäske Wintons OÜ ega Heindre OÜ

maksuhaldurile esitanud ei ole. Toodud selgitus ei haaku ka K.K I. eriarvamuses toodud

seletusega, et töötajad töötasid peamiselt kahes vahetuses (eriarvamuse lisa nr 1 p 1.1.2.1). Leian,

et eeltoodud selgitusi arvete osas ei saa pidada usaldusväärseks kuna need on vastuolulised teiste

1 Siin ja edaspidi on viidatud MTA poolt 10.09.2018 kohtule esitatud vastuse lisade numeratsioonile.

3-18-1321

8(18)

asjas antud seletustega ning nende kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Äris mõistlikult

käituv isik fikseerib tööde mahu ja hinna kujunemise, et võimalike komplikatsioonide korral oleks

seda võimalik tuvastada. Viidatud seletused ei anna ka ülevaadet, kuidas kujunes ja kuidas

mõõdeti teostatud tööde mahtu muul viisil kui päevades. Viimane on oluline, et teenuse osutaja

ja tellija saaksid oma tööd planeerida, kontrollida ja ka arveid esitada.

26. Olukorras, kus kaebajale heidetakse ette tehingute mitte toimumist Heindre OÜ-ga, ei ole

kaebaja ei vastuses eriarvamusele ega ka vaides usutavalt kõrvaldanud maksuhalduri poolt

tuvastatud ja viidatud vastuolusid juhatuse liikme seletustes puutuvalt tööde teostamisega

Wintons OÜ enda poolt ja tööde vahendamisega. K.K.I. selgitab „Wintons OÜ tegeleb

ehitustööde vahendamisega ja metallitöödega. Metallitöid teostavad Wintons OÜ oma töötajad“

ning „Heindre OÜ-le osutatakse metallitöid. On ainult üks kindel objekt: Vajandu külas. Seal on

minu töötajad, kes osutavad teenust“ (lisa nr 14, vastus küsimusele 1 ja 11). Samas aga selgitab

K.K I. aga seda, et WPH Teenused OÜ-lt, WPH Nove OÜ-t ja Nantex OÜ-lt on Wintons OÜ

teenust sisse ostnud ja see vahendati OÜ-le Heindre Vajangu külas (lisa nr 14, vastused

küsimustele 38, 48, 51, 55, 65, 68, 73, 82). K.K I. on küll püüdnud oma seletusi eriarvamuses

(eriarvamuse lisa nr 1) täpsustada, kuid vastuolusid tööde teostamise ja vahendamise osas

seejuures lahendamata. K.K I. selgitab (eriarvamuse lisa nr 1) „Mina K. I. ei ole öelnud, et

teostasin metallitöid oma tööjõuga. 07.12.2016 seletuste protokollis ütlesin, et Heindre

tegevuskohas on kõik Wintons OÜ 8 töötajat tööl. Need olidki isikud, kes olid Wintons OÜ palgal

ja kõik isikud töötasid seal. Nad ei töötanud mujal, nagu ehitusobjekt. EMTA väide, et teostasin

töid oma tööjõuga on fabritseeritud. Eelpool nimetatud suulises seletuses on seletasin, et ostsin

vastavalt vajadusel töid sisse hanke korras.“ Vastuolulised seletused on üheks asjaoluks

kogumis, mis võivad kinnitada maksupettuses osalemise kahtlust (RKHKo 3-14-53226/100, p 9).

Olukorras, kus juba kontrollaktis on viidatud juhatuse liikme seletuse vastuolulisusele, oleks

tehingute reaalse toimumise korral kaebajal võimalik need vastuolud pingutusteta ületada. Seda

enam, et kontrollakti sisu arvestades on oluline vahetegu selles, millised tööd teostati Wintons

OÜ poolt ning milliseid Wintons OÜ väidetavalt vahendas.

27. Kaebaja ei ole ümber lükanud ametlikult Wintons OÜ heaks töötanud isikute seletustest

tulenevat järeldust, et väidetavalt alltöövõtu korras tööd teinud isikud olid tegelikkuses Heindre

OÜ enda töötajad (kontrollakt p 1.1.2.1.b, lk 3, maksuotsus p 2.1.2.1.b, lk 3).

27.1. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (töölepingu seadus (TLS) § 1

lg 1). Töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete

täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada

tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma

tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav

iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline

töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja

ja koha kohta (RKTKo nr 3-2-1-3-05, p 15 ja nr 3-2-1-9-05, p 15; RKTKo 3-1-1-41-11). Lisaks

on töösuhte tuvastamisel oluline see, kes töö eest tasu maksab (TLS § 1 lause 2).

27.2. Töötajate seletustest nähtub järgnev:

27.2.1. Mitmed töötajatest on kinnitanud, et neile maksis töötasu Heindre OÜ juhatuse liige J. K.

(E. T. lisa nr 16; R. K. lisa nr 21, V. Z. lisa nr 22) või Heindre OÜ endine juhatuse liige A. R. (E.

H. lisa nr 17; S.L. lisa nr 23) või A. (P. H. lisa nr 19, P K. lisa nr 20).

27.2.2. Isikute seletuste kohaselt jagas neile korraldusi (st jagas neile tööülesandeid, oli nende

otseseks ülemuseks või teostas kvaliteedikontrolli) kas J. K. (E. T. lisa nr 16; R. K. lisa nr 21, V.

Z. lisa nr 22) või R. (K. S. lisa nr 24) või A. R. (S.L. lisa nr 23). Tegemist on Heindre OÜ-ga

seotud isikutega.

3-18-1321

9(18)

27.2.3. Töötundide arvestust pidas R. R. (E. T. lisa 16; R. K. lisa 21, V. Z. lisa 22). Mitmed

töötajad on kinnitanud, et Wintons OÜ-st ja selle esindajast K. K I.st nad midagi ei tea (R. K. Lisa

nr 21) või selle esindajast K. K I.st nad midagi ei tea (K. S. lisa nr 24, E. H. lisa nr 17; S. K. lisa

nr 25; S. L. lisa nr 23).

27.2.4. E. H. selgitas, et (lisa nr 17), et lepingus on tema tööandjana küll kirjas K. K I., kuid ta ei

tea ega tunne seda isikut. Lepingu andis A. R. ning ka palga sai ta tema käest. S. K. selgitas (lisa

nr 21), et tööandja nimi on „Heindre vist“.

27.2.5. J. K. (lisa nr 15) küll selgitas, et Heindre OÜ ostab Wintons OÜ-lt tööjõudu sisse. Samas

märgib, et töövahendid ja materjalid on Heindre OÜ poolt. Samuti kinnitab J. K., et rahalisi või

mitterahalisi väljamakseid või hüvesid töötajatele tehtud ei ole. Kõrvutades aga J. K. seletusi

eeltoodud töötajate seletustega, leian, et J. K. seletusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna

ülejäänud seletused on selles, et J. K. töötajatele ka tööülesandeid jagas ja palka maksis, omavahel

haakuvad. Ei ole eluliselt usutav, et J. K. ei ole märganud ega tea, et tehingutega on seotud ka

tema elukaaslane A. R. ja tema isa. See on kinnitust leidnud nii eeltoodud töötajate seletustes kui

ka K.K I. ja A. R. enda seletustes (eriarvamuse lisa 1 p 1.1.2.1.a, lisa nr 102). See viitab, et isik

jättis teadlikult andmata asjas olulisi seletusi tööde teostamist iseloomustavate asjaolude kohta.

27.3. Jagan maksuhalduri seisukohta selles osas, et kui isikute seletustes on nimedena märgitud

A., R. või J., siis on mõistlik ja eluliselt usutav eeldada, et tegemist on vastavalt A. R., R. R. ja J.

K., kuivõrd teised isikud on neid täisnime pidi välja toonud ja puuduvad tõendid kahtlusteks, et

tegemist võiks olla muude kolmandate isikutega.

27.4. Tuvastatud on, et töö tasustamine ja korraldamine toimub Heindre OÜ-ga seotud isikute

poolt ning Wintons OÜ-ga seotud K. K I. on töötajatele sisuliselt tundmatu isik. Eeltoodud

asjaolud eraldiseisvalt ei annaks alust järelduseks, et tegemist ei ole mitte Wintons OÜ töötajate

vaid Heindre OÜ töötajatega. Arvestades aga seletustest tulenevat kogumis ning seda, et kaebaja

ei ole isikute seletuste osas esitanud loogilist seletust, millistel põhjendustel oli nende töö

korraldatud ja tasustatud Heindre OÜ-ga seotud isikute poolt, leian, et MTA järeldus töötajate

osas põhjendatud.

28. Maksuhaldur on maksuotsuses vastuseks eriarvamusele analüüsinud seda, et enamiku isikute

seletuste kohaselt oli tööandja nimeks Wintons OÜ (nt E. H. lisa nr 17, K. S. Lisa nr 24; S. K. lisa

nr 25; S. L. lisa nr 23) ning töötajad on ka Wintons OÜ TSD-l kajastatud (selles vaidlus puudub)

(maksuotsus p 3.1, lk 7). Nõustun MTA-ga, et pelgalt asjaolu, et isikud kinnitavad, et nende

tööandja nimi on Wintons OÜ, ei väära isikute antud seletusi sellest, kes nende tööd korraldas ja

tasustas. Olukorras, kus tehinguid iseloomustab pettusele suunatus, võib pidada usutavaks, et

töötajate lepingutes märgiti tööandjaks Wintons OÜ, kuid reaalsuses oli nende tööandjaks

Heindre OÜ. Leian, et selline tehingute vormistamine annab maksueelise nii käibe- kui ka

tulumaksu osas, sest eesmärgiks oli muuhulgas mulje jätmine Wintons OÜ-lt teenuse soetamisest

suuremas maksumuses kui töölepingulise suhtega kaasnev kulu. Seega oli selline töötajate

vormistamine Wintons OÜ nimel teadlik tegevus, millest aga töötajad ei pruukinud teadlikud olla.

29. Kaebaja on eriarvamuses ja vaides toonud välja, et tema hinnang seletustest tulenevale on

erinev st nendest ei saa järeldada töötajate töötamist Heindre OÜ-s (vaide lk 5, p 16-17,

eriarvamus lk 3-6, p 13-19). Kaebaja selgitab, et „midagi imelikku ei ole selles, et töötajad on

suhelnud isikutega, kes ei ole Wintonsi töötajad (J. K., A. R., R. R.). Seda põhjusel, et Wintonsi

tööruumid ei ole Wintonsi ainukasutuses ja nad viibisid oma töökohustuste tõttu jagatud

tööruumides tihedamalt kui K. K. I. Nimetatud isikud on ulatanud Wintonsile ja K. K. I.le abikäe.

Samas ei saa tähelepanuta jätta, et keegi Wintonsi töötajatest ei pea neid kolme Wintonsi

töötajateks. Ka selles ei ole midagi taunimisväärset, et juhatuse liige K. K. I. ei viibi ise Wintonsi

töötajatega ühtedes ruumides ega suhtle valdavatel juhtudel vahetult töötajatega. Sellest ei saa

järeldada, et töötajad ei töötagi Wintonsis või töötavad koguni Heindres. Ka maksuhalduri

töötajad ei suhtle üldjuhul maksuhalduri peadirektoriga. Mh usun, et teatud hulk maksuhalduri

3-18-1321

10(18)

töötajatest ei tea, et maksuameti peadirektor on alates 2017 juunist Valdur Laid.“ K.K I. märgib

oma eriarvamusele lisatud selgitustes, et: „/…/Kuna A. R. on hoone esindaja ja tema kontor

paikneb samuti antud hoones, siis olen palunud teda korduvalt andma meestel üle töötasud ja

võimalik, et ka mõni korraldus.“ (eriarvamuse lisa 1 p 1.1.2.1.a). Leian, et eeltoodud selgitused

ei kummuta järeldusi sellest, et töötajad töötasid tegelikult Heindre OÜ-s. Kaebaja selgitused on

üldsõnalised ega selgita töö korraldamise ja tasustamisega seotud aspekte konkreetsemalt. Samuti

ei ole kaebaja andnud usaldusväärset töötajatega seotud selgitust J. K. osas. Ühtlasi ei ole eluliselt

usutav, et kõikide tööde korraldamine on „abi“ korras usaldatud kolmandale isikule A. R.le ilma

seda fikseerimata ja tasustamata.

30. Maksuhaldur ei võtnud maksumenetluses seletusi kahelt kaebaja välja toodud isikult: A. R. ja

R. R.. Kaebaja esitas A. R.a seletused vaidemenetluses omal initsiatiivil (lisad nr 101 ja 102).

MTA on vaidemenetluses leidnud, et tegemist ei ole uurimiskohustuse rikkumisega, kuna tõendite

kogumise otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (vaideotsuse lk 4). Leian, et nendelt

isikutelt seletuste mittevõtmisega on siiski tegemist uurimiskohustuse rikkumisega (MKS § 11),

kuna seletustest tulenevalt oli isikutel töötajatega suhtlemises aktiivne roll. Olen seisukohal, et

tegemist ei ole aga rikkumisega, mis tingiks haldusakti kehtetuks tunnistamise, kuna arvestades

seletuste kogumit, ei saaks need seletused kummutada maksuhalduri järeldust. Seda seisukohta

kinnitab ka vaidemenetluses tuvastatu, et A. R.a puhul on tegemist Heindre OÜ endise juhatuse

liikmega (kuni 08.12.2014) ning vastavalt maksuhalduri tuvastatud asjaoludele ühtlasi ka Heindre

OÜ juhatuse liikme J. K.i elukaaslasega. Üks töötaja, S. L. on 09.06.2017 seletuses avaldanud, et

töötab Vajangul metallitehases tööl sellest ajast alates, kui see hoone üldse üles ehitati ning et

enne oli firma nimeks Varo Grupp. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et A. R. oli ka OÜ-s Varo

Grupp juhatuse liikmeks alates 11.05.1998 – 22.06.2015, peale mida sai juhatuse liikmeks C.K.,

s.o sama isik kellega seotud isikutelt Wintons OÜ väidetavalt teenuseid soetas, kuid mille saamine

ei leidnud kinnitust (vaideotsus lk 4-5, p 13). Eeltoodu alusel leian, et A. R.a seletusi (lisad nr 101

ja 102) ei saa pidada usaldusväärseks. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et A. R. korraldas „abi“

korras sisuliselt kogu Wintons OÜ töötajatega seonduvat. Ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse

alla ka asjaolu, et kuigi isik tegeles töötajatele korralduste ja töötasude andmisega, ei oska isik

anda seletusi Heindre OÜ ja Wintons OÜ tehingute kohta. Teenuse osutamise kohas kohapeal

igapäevaselt töötades peaks isikult teenustega seonduv nähtav olema.

31. Olen seisukohal, et arvestades eeltoodud asjaolusid on maksuhalduri tõendamiskoormis

töösuhte tuvastamisel antud juhul madalam kui see oleks olukorras, kus maksuhaldur kontrolliks

ja korrigeeriks ka tööjõumakse. Käesoleval juhul on maksuhalduri kohustus piisava tõenäosusega

tuvastada, et tööandja ei ole Wintons OÜ, põhjendamaks kahtlust, et Wintons OÜ ei ole teenuseid

osutanud. Piisab kahtluse tõendamisest, et tegemist ei olnud Wintons OÜ töötajatega. Sellises

olukorras ei saa MTA-le ette heita, et töötajaid ei ole kaasatud ja neilt põhjalikumaid seletusi

võetud. Kaebaja ei ole ka ise üheselt osundanud ühelegi asjaolule, mis oleks pidanud töötajate

kaasamisel tuvastamist leidma. Pealegi on MTA maksumenetluse käigus töötajaid siiski

küsitlenud.

32. Kokkuvõtvalt on MTA tuvastanud, et Wintons OÜ ja Heindre OÜ vahel väidetavalt toimunud

tehingut kajastavad dokumendid on üldsõnalised ega võimalda identifitseerida teenuse mahtu,

hinnastamist, osutamise aega ja vastavat konkreetset teenust. Wintons OÜ juhatuse liikme

seletused on vastuolulised. MTA on veenvalt põhjendanud kahtlust, et Wintons OÜ töötajad on

tegelikkuses Heindre OÜ töötajad. Ülaltoodu alusel on põhjendatud ka MTA järeldus, et Wintons

OÜ ja Heindre OÜ vahel tegelikkuses arvetel kajastatud tehingut ei toimunud ja teenust ei

osutatud, mistõttu käibemaksu arvestamine sellelt tehingult alusetu (KMS § 29 lg-d 1 ja 2).

Tehingud WPH Teenused OÜ-ga

3-18-1321

11(18)

33. MTA on kontrollaktis ja maksuotsuses kohaselt põhjendanud, et WPH Teenused OÜ-lt

teenuste soetamine ei ole usaldusväärselt tõendatud (kontrollakt p 1.2.2.1, lk 5-6; maksuotsus p

2.2.2.1, lk 3).

33.1. 08.07.2016 arve W1 (lisa nr 48) on üldsõnaline ning sellelt ei selgu teenuse periood ega

maht. Sellelt nähtub töö nimeks „keevisvõrkude ja rangide lõikus ning pakendamine“. See puudus

võiks olla kõrvaldatav muude dokumentide abil, kuid ka aktist ei selgu täpsemat teenust

kirjeldavat infot. 08.07.2106 aktil on kirjas „töö – metalli lõikustööd ja pakendamine; ühik – tk;

maht – 6; hind 1650; kokku - 9900„ (lisa nr 49). Täiendavat infot ei anna sularaha tasumise

kviitung (lisa nr 48). Leping tehingu kohta puudub. Leian, et majandustegevuses ei ole tavapärane

sellisel viisil tehingute dokumenteerimine, kuivõrd see raskendab tagantjärele tehingute

kontrollimist, näiteks komplikatsioonide korral. Ka Heindre OÜ juhatuse J. K. 26.01.2017

selgitused (lisa nr 15) ega Wintons OÜ juhatuse liikme K. K. I. (Lisa nr 14) ei võimalda osutatud

teenuste osas täpsemaid järeldusi teha.

33.2. Seoses lisatööjõuga on kontrollaktis (p 1.2.2.1.a, lk 5) ja maksuotsuses (p 2.2.2.1.b, lk 4)

veenvalt põhjendanud, mis ei ole usutav, et objektil töötasid WPH Teenused OÜ töötajad. Ei ole

eluliselt usutav, et ükski vaatluse käigus küsitletud töötajatest ei mäleta tööde teostamisel WPH

Teenused OÜ töötajaid, kuigi need seal kohapeal siiski olemas olid (E. T. lisa nr 16; E. H. lisa nr

17; J. K. lisa nr 18; P. H. lisa nr 19; P. K. lisa nr 20; R. K. lisa nr 21; V. Z. lisa nr 22). Küsitletud

isikud oskavad nimetada Heindre OÜ töötajaid ja töötajate hulka, mis seletuste järgi 8-9, mis

omakorda haakuvad J. K. 26.01.2017 selgitustega (lisa nr 15, küsimus nr 12) vajalike töötajate

hulga osas: „Keskmiselt on 7 töötajat, aga vahest rohkem ja vahest vähem.“). Viidatud seletused

haakuvad teiste töötajate seletustega, kes mäletavad üksnes Wintons OÜ TSD-l kajastatud

töötajaid (S. L. lisa nr 23; K. S. lisa nr 24; S. K. lisa nr 21). Juhin tähelepanu, et isikute seletused

on täpsed näiteks tööaega ja palga maksmist puudutavas osas. Selline seletuste detailsus kinnitab

hinnangut, et isikud annavad seletusi enda parima mäletamise kohaselt. K.K. I. selgitused sellest

(eriarvamuse lisa 1 p 1.2.2), et töötajad töötasid kahes vahetuses ja seetõttu üksteist ei näinud, on

tõendamata väide, mis ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega.

33.3. Olukorras, kus tehingut kirjeldavad dokumendid on üldsõnalised ning ei võimalda tehingu

täpset mahtu, perioodi ja hinnastamist tuvastada, ning seda ei saa teha ka teiste dokumentide ega

tehingutega seotud isikute seletuste alusel, tööde teostamist teiste WPH Teenused OÜ töötajate

poolt ei kinnita objektil kohapeal olnud töötajad, on põhjendatud järeldus, et teenuse soetamine

ei ole usaldusväärselt tõendatud. Seejuures rõhutan, et kaebaja ei ole ei eriarvamuses, vaides ega

kaebuses selgitanud, milliste algandmete ja millise arvutuskäigu tulemusena on kujunenud WPH

Teenused OÜ arvetel toodud arvnäitajad mahu ja summa osas.

33.4. Majandustegevuses ei saa pidada tavaliseks, et tehingupartnerid ei dokumenteeri tehingut

ühelgi viisil, mis võimaldaks hiljem teenuse teostamist, selle mahtu või hinda kontrollida. See

toob nii teenuse osutajale kui tellijale kaasa riski, et komplikatsioonide korral, ei ole tal võimalik

on väiteid tõendada. Iseenesest võib ehitusteenuse puhul loogiline olla tööde hinnastamine

vastavalt selle keerukusele, nagu märgib J. K. (lisa nr 15) oma seletustes, kuid sellisel juhul

kajastaks äris mõistlikult käituv isik need hinnastamist reguleerivad põhimõtted kas lepingus või

muul hiljem kontrollitaval viisil.

34. Ülaltoodu alusel on põhjendatud MTA järeldus, et Wintons OÜ ja WPH Teenused OÜ vahel

tegelikkuses arvetel kajastatud tehingut ei toimunud ja teenust ei osutatud, mistõttu on

sisendkäibemaksu arvestamine sellelt tehingult alusetu (KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31, § 37).

Tehingud WPH Nova OÜ-ga

35. MTA on kontrollaktis ja maksuotsuses kohaselt põhjendanud, et WPH Nova OÜ-lt teenuste

soetamine ei ole usaldusväärselt tõendatud (kontrollakt p 1.3.2.1, lk 7-9; maksuotsus p 2.3.2.1, lk

4-5).

3-18-1321

12(18)

35.1. Tehingud WPH Nova OÜ-ga on kajastatud arvetel nr 039 (lisa nr 66) ja nr 046 (lisa nr 64)

ja nr 043 (lisa nr 60). Arvel nr 046 (sularahaarve) on kajastatud „kirjeldus – metallitööd

(lõikamine, pakendamine); ühik – K.lekt.; kogus – 1; hind 10500“. Arvele vastaval üleandmis-

vastuvõtmisaktil (lisa nr 65) on kajastatud „töö – metalli lõikustöö ja pakendamine; ühik – tk;

maht – 1; hind – 10500“. Arvel nr 039 (sularahaarve) on kajastatud „kirjeldus – metallitööd

(lõikamine, pakendamine); ühik – K.lekt.; kogus – 1; hind 8500“. Arvele vastaval üleandmis-

vastuvõtmisaktil (lisa nr 67) on kajastatud „töö – metalli lõikustöö ja pakendamine; ühik – tk;

maht – 1; hind – 8500“. Arvel nr 043 on kajastatud „kirjeldus – Müüritööd vastavalt

kokkuleppele. Fassaaditööd Rootsis; ühik- K.l, m²; kogus 1/530; hind – 3800/35; hind kokku

3800/18 550; summa 22 350)“. Arvele vastaval üleandmis-vastuvõtmisaktil (lisa nr 61) kajastub

„töö – fassaaditööd; ühik m²; maht – 530; hind – 35; kokku – 18.550“. Teisel aktil (lisa nr 68)

kajastub „töö – müüritööd; ühik – 1 tk; maht – 1; hind – 3800“.

35.2. Tegemist on üldsõnaliste dokumentidega, mis ei võimalda tuvastada teenuse täpset sisu,

mahtu, aega ega seda kuidas kujuneb hind. Teenust ei võimalda kirjeldada ka leping, sest see

tehingu partnerite vahel puudub. Rõhutan, et kaebaja ei ole ei eriarvamuses, vaides ega kaebuses

selgitanud, milliste algandmete ja millise arvutuskäigu tulemusena on kujunenud WPH Teenused

OÜ arvete mahud ja summad. Seejuures nõustun maksuhalduriga, et kahtlust teenuste

mitteosutamise osas kinnitab muuhulgas asjaolu, et arve nr 039 ja nr 046 on identsed v.a hinna

osas. Seega ei ole võimalik tuvastada, milles seisnes nende kahe teenuse sisuline erinevus,

rääkimata sisu täpsest tuvastamisest. Leian, et majandustegevuses ei saa pidada tavaliseks, et

tehingupartnerid ei dokumenteeri tehingut ühelgi viisil, mis võimaldaks hiljem teenuse

teostamist, selle mahtu või hinda kontrollida (vt ka käesoleva otsuse p 33.4).

35.3. Nõustun seega maksuhalduriga, et teenuse edasimüük arvete 039 ja 046 osas ei ole kinnitust

leidnud, kuna puuduvad tõendid, et töid oleks teostanud WPH Nova OÜ töötajad ning Wintons

OÜ töötajad on loetud tegelikkuses Heindre OÜ töötajateks. Samuti ei ole tõendatud arvel nr 043

kajastatud teenuse edasimüümine. Nordecon AS-le on osutatud ka muud teenust peale

müüritööde (lisad nr 41-47). Omavahel ei ole võimalik kokku viia sisseostetud ja edasimüüdud

teenust. Arvel nr 043 on kirjeldus „Müüritööd vastavalt kokkuleppele“. Teostatud tööd akt (lisa

nr 47) kajastab müüritöid A jaos – lepingulised tööd, ridadel 2, 5, 6 ja 7. Vaadeldes esitatud arveid

(lisad 41-46) nähtub, et ükski neist ei ole üheselt kokkuviidav arvega nr 043. Seda enam et

Nordecon AS-le esitatud arvetel kajastuvad täiendavalt ka lisatööd. Kaks arvet (nr 1041016 ja

1171016) on koostatud fassaaditööde teostamise eest (lisad nr 74 ja nr 75), kuid arvete

summaarsed kogused ja maht ei ühti (arvel nr 043 „ühik- m², kogus 530“; arve nr 1041016 „maht

257,5“ ja nr 1171016 „maht 207,5“). Maksuhaldur leiab õigesti, et 50 eurone kasumimarginaal

välismaal osutatud teenuste osas ei ole eluliselt usutav. Maksuhaldur teostas Nordecon AS

objektil 08.09.2016 vaatluse, mille käigus võetud seletused ei kinnitanud teenuse edasimüüki. R.

Šogan (lisa nr 27) nimetas tööandjaks Wintons OÜ-d ning, et tegeleb kivitöödega. Möönan, et

maksuotsusest ega kontrollaktist ei nähtu täiendavalt Nordecon AS-lt selgituste võtmist vastavate

arvete osas, mis võinuks asjaolusid mõneti täpsustada. Arvestades kogutud tõendite mahtu ei

saaks täiendavad seletused siiski maksuhalduri järeldusi kummutada. Rõhutan, et ei eriarvamus,

vaides ega kaebuses ei ole kaebaja veenvalt selgitanud ja täpsustanud viidatud arvetega

seonduvat.

35.4. Asjaolu, et WPH Nova OÜ ei ole reaalset majandusttegevust omav äriühing kinnitavad

kogumis töötajate puudumine, käibemaksukohustuslaste registri numbri puudumine, pangakontol

tehingute puudumine, äriühingu kustutamine äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel, sest ei ole esitanud

majandusaasta aruandeid. Kaebaja ei ole menetluse käigus esitanud ka tõendeid, mis annaks

kinnitust äriühingu reaalsest majandustegevusest. Juhatuse liikmes oli C. K. (27.06.2016 -

27.06.2019) vastused (lisa nr 26) on üksnes üldsõnalised kinnitused tööde teostamisest ega

kummuta maksuhalduri kogutud tõendeid.

3-18-1321

13(18)

36. Müüjatel reaalse majandustegevuse puudumise tuvastamisel on ostja pahausksust kinnitavaks

asjaoluks see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub.

Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus

maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses (RKHKo nr 3-3-1-38-12, p

22). Wintons OÜ teadlikkust sellest, et WPH Nova OÜ poolt teenuseid ei osutatud kinnitab

asjaolu, et teenuse edasimüümine ei ole tõendatud, mis välistab omakorda vajaduse teenuse

sisseostmiseks. Tehingud on dokumenteeritud äris mõistlikult käituva isiku vaates sedavõrd

ebaloogiliselt, et tegemist ei saa olla hooletusega, vaid eesmärgiks on olnud jätta mulje tehingu

toimumisest. K.K I. on WPH Nova OÜ juhatuse liikme C.K.iga ammused tuttavad (K.K I.

seletused, lisa nr 14, vastused küsimustele 40-42, 58-60) ning neil on seosed ka teiste äriühingute

kaudu (äriregistri andmetel oli A. R. OÜ Swescosteel OÜ juhatuse liikmeks kuni 17.02.2015,

pärast said selle äriühingu juhatuse liikmeteks K.K I. ja C.K.). See kinnitab äriühingute juhtide

vahelist seost, mis on omane maksupettusele. Maksupettuse kahtlust kinnitab eelneva valguses

asjaolu, et C.K. on maksualaste süütegude ja dokumentide võltsimise eest kriminaalkorras

karistatud (kriminaalasjad nr 1-12-6272 ja 1-16-7785).

37. Ülaltoodu alusel on põhjendatud MTA järeldus, et WPH Nova OÜ-lt teenuste soetamine ei

ole usaldusväärselt tõendatud. Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud

teenust ei ole tegelikkuses soetatud ja millest kaebaja oli teadlik, tuleb lugeda ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseks (TuMS§ 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2). MTA on põhjendatult lugenud

ettevõtlusega mitteseotud kuluks (TuMS § 51 lg 1 , § 51 lg 2 p 3) arve nr 043 alusel tehtud

väljamaksed summas 22 350 eurot. MTA on arvete 039 ja 046 väljamaksed jätnud

maksustamisest välja, kuna väljamaksed ei ole tehtud Wintons OÜ vahenditega – MTA on

kohaselt arvestanud maksukohustust vähendavat asjaolu.

Tehingud Nantex OÜ-ga

38. MTA on kontrollaktis ja maksuotsuses kohaselt põhjendanud, et Nantex OÜ-lt teenuste

soetamine ei ole usaldusväärselt tõendatud (kontrollakt p 1.4.2.1, lk 9-11; maksuotsus p 2.4.2.1,

lk 5).

38.1. Tehingut Wintons OÜ ja Nantex OÜ vahel kajastab esiteks arve nr W1 (lisa nr 51). Sellel

kajastub „kirjeldus – metallitööd ja pakendamine; kogus – 1 kmpl; hind – 12 800; summa –

12 800“. Arvele vastaval aktil (lisa nr 52) kajastub „metallitööd ja pakendamine 1 tk hinnaga

12 800“. Leian, et tegemist on üldsõnaliste arvetega, kust ei nähtu teostatud tööde spetsiifika, aeg,

maht ja hinnastamise loogika. Kuna puudub leping, ei võimalda ka muud dokumendid selles

selgust saada. Nii nagu ülalviidatud arvete puhul ei ole kaebaja ka selle arve osas täpsustusi

esitanud.

38.2. Arvel nr W2 (lisa nr 53) on kajastatud „kirjeldus – kipstööd, katuse- ja puidutööd; kogus –

1 kmpl, 1 kmpl; hind – 2520, 4630; summa 2520, 4630“. Arvele vastaval aktil (lisa nr 54) on

kajastatud „Kipsseinte ehitus 240 m² hinnaga 10.5 eurot/m². Katuse ja puittööd 1 tk hinnaga 4639

eurot“. Arvetel kipsseinte ruutmeetripõhine hind küll arvega klapib, kui katuse- ja puitööde

hindades on erinevus. Arvel W3 (lisa nr 55) on kajastatud „kirjeldus – müüritööd, lisatööd; kogus

– 111/ 32 m², 1 kmpl; hind – 18/700; summa – 2003/76/700“. Arvele vastaval aktil (lisa nr 57) on

arvet dubleeriv info. Arvel W4 (lisa nr 56) on kajastatud „kirjeldus – aiaehitus, terrasside ehitus;

kogus – 1 kmpl, 1 kmpl; hind – 3650/2850; summa – 3650/2850.“ Arvele vastav akt (lisa nr 58)

sisaldab arvet dubleerivat infot. Ka kassa sissetuleku orderid dubleerivad arvete ja aktide sisu (lisa

nr 59).

38.3. Tegemist on üldsõnaliste arvetega, kust ei nähtu teostatud tööde spetsiifika, aeg, maht ja

hinnastamise loogika. Leping tehingu kohta puudub. Nii nagu ülalviidatud arvete puhul ei ole

kaebaja ka selle arve osas täpsustusi esitanud. Seoses arvetel tooduga pean ebaloogiliseks ja

kummastavaks asjaolu, et sisult erinevate tööde puhul on koguseks toodud „kmpl“. K.K. I. küll

selgitas (lisa nr 14 vastus küsimusele nr 46), et „/…/komplekt tähendab tehtud tööde komplekti.

3-18-1321

14(18)

Metallitöö puhul on see metalli lõikamine, painutamine ja kokku monteerimine.“ Kaebaja ei ole

aga esitanud täpsemaid põhjendusi teiste teenuste osas, mida see konkreetselt iga teenust

arvestades sisaldab. Leian, et äris mõistlikult käituv isik fikseeriks sellise koguse arvestamise viisi

kas lepingus või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, et tagada tööde tegemise

kontrollitavus ja hinnastamise korrektsus.

38.4. Nantex OÜ reaalse majandustegevuse puudumist kinnitab töötajate puudumine, KMD-l

teenuse mitte kajastamine, äriühing on registrist kustutatud ÄS § 60 lõike 3 alusel. Kaebaja ei ole

menetluse käigus esitanud ka tõendeid, mis annaks kinnitust äriühingu reaalsest

majandustegevusest. Juhatuse liikme C.K. (05.01.2017-05.08.2109) vastused (lisa nr 26 ) on

üksnes üldsõnalised kinnitused tööde teostamisest ega kummuta maksuhalduri kogutud tõendeid.

Samas kinnitab C.K. tööde teostamist juuli-oktoober 2016, kui juhatuse liikmeks oli V. V. Seega

kinnitab seletuste ebausaldusväärsust, kuna seletusi antakse perioodi kohta, millal isik eeldatavalt

ei olnud veel äriühingut juhtimas.

39. Nantex OÜ-lt väidetavalt soetatud teenuse edasimüümine ei ole tõendatud, kuna soetamine ei

ole usaldusväärselt tõendatud ja seda ei ole võimalik loogiliselt ja üheselt seostada

edasimüügiarvetega. Wintons OÜ teadlikkust sellest, et Nantex OÜ poolt teenuseid ei osutatud

kinnitab asjaolu, et teenuse edasimüümine ei ole tõendatud, mis välistab omakorda vajaduse

teenuse sisseostmiseks. Tehingud on kajastatud äris mõistlikult käituva isiku vaates sedavõrd

ebaloogiliselt, et tegemist ei saa olla hooletusega, vaid eesmärgiks on olnud jätta mulje tehingu

toimumisest. K.K I. ja C.K. on seotud isikud (vt käesoleva otsuse p 36).

40. Ülaltoodu alusel on põhjendatud MTA järeldus, et Wintons OÜ ja Nantex OÜ vahel

tegelikkuses arvetel kajastatud tehingut ei toimunud ja teenust ei osutatud. Sellest tulenevalt on

sisendkäibemaksu arvestamine sellelt tehingult alusetu (KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31, § 37).

Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud teenust ei ole tegelikkuses soetatud

ja millest kaebaja oli teadlik, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks (TuMS§ 51 lg

1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2). MTA on põhjendatult lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks

(TuMS § 51 lg 1 , § 51 lg 2 p 3) arve nr W2, W3 ja W4 alusel tehtud väljamaksed summas kokku

19 623,67 eurot. Arve W1 väljamaksed on MTA jätnud maksustamisest välja, kuna väljamaksed

ei ole tehtud Wintons OÜ vahenditega – MTA on kohaselt arvestanud maksukohustust

vähendavat asjaolu.

Tehingud Carinox Metal OÜ-ga

41. MTA on kontrollaktis ja maksuotsuses kohaselt põhjendanud, et Carinox Metal OÜ-lt

teenuste soetamine ei ole usaldusväärselt tõendatud (kontrollakt p 1.5.2.1, lk 12; maksuotsus p

2.5.2.1 lk 6).

41.1. Tehinguid Carinox Metal OÜ-ga kajastavad arved W1 (lisa nr 71) ja W2 (lisa nr 70). Arvel

W1 on kajastatud „kirjeldus – kipsitööd-seinad, laed, saunaehitus, kaldlaed, plaatimine,

elektritööd; ühik – m², m², tk, m², kmpl; kogus – 185/150/3/45,50/1; hind – 11/12,

55/425/18,55/20,85/3200; summa – 2035,00/1882,50/1275,00/1484,00/948,68/3200“. Arvele

vastavas aktis (lisa nr 69) on dubleeritud arvele vastav info. Arvel W2 on kajastatud „kirjeldus –

krohvimistööd, maalritööd, kipsitööd; ühik - m²; kogus 480.00/647.00/221.00; hind – 7.50/

9.60/21.50; summa - 3600.00/6470.40/4751.50“. Arvele vastav akt (lisa nr 72) dubleerib arvel

esitatut. Leian, et tegemist on üldsõnaliste arvetega, kust ei nähtu teostatud tööde spetsiifika, aeg,

maht ja hinnastamise loogika. Leping tehingu kohta puudub. Nii nagu ülalviidatud arvete puhul

ei ole kaebaja ka selle arve osas täpsustusi esitanud.

41.2. Carinox Metal OÜ-le on omased majandustegvust mitteomavale äriühingule iseloomulikud

tunnused. Vaidlusaluseid tehinguid ei ole Carinox Metal OÜ oma KMD-l kajastanud ning alates

okt 2016 ei ole isik esitanud käibemaksudeklaratsioone. Carinox Metal OÜ on äriregistrist

kustutatud Harju Maakohtu 14.12.2016 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-16-14856) ja ajutise

3-18-1321

15(18)

pankrotihalduri poolt 09.03.2017 esitatud avalduse alusel. Maksukohustuslaste registrist on

äriühing kustutatud, kuna ei ole tõendatud ettevõtlusega tegelemine. C.K. on äriühingu juhatuse

liige olnud 03.11.2016-09.03.2017. Enne teda oli juhatuse liikmeks N. R. F. C.K. kinnitab

tehingute toimumist Wintons OÜ-ga (lisa nr 26). Samas on arved väljastatud 31.10.2016, s.o ajal

mil C.K. ei olnud veel äriregistri kohaselt juhatuse liige. Seegi kinnitab kahtlust, et äriühingul

reaalset tegvust ei toimunud ning arveid väljastati üksnes maksupettuse eesmärgil.

41.3. Wintons OÜ teadlikkust sellest, et Carinox Metal OÜ poolt teenuseid ei osutatud kinnitab

asjaolu, et teenuse edasimüümine ei ole tõendatud, mis välistab omakorda vajaduse teenuse

sisseostmiseks. Tehingud on kajastatud äris mõistlikult käituva isiku vaates sedavõrd

ebaloogiliselt, et tegemist ei saa olla hooletusega, vaid eesmärgiks on olnud jätta mulje tehingu

toimumisest. K.K I. ja C.K. on seotud isikud (vt käesoleva otsuse p 36).

42. Ülaltoodu alusel on põhjendatud MTA järeldus, et Wintons OÜ ja Carinox Metal OÜ vahel

tegelikkuses arvetel kajastatud tehingut ei toimunud ja teenust ei osutatud, mistõttu

sisendkäibemaksu arvestamine sellelt tehingult alusetu (KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31, § 37).

Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud teenust ei ole tegelikkuses soetatud

ja millest kaebaja oli teadlik, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks (TuMS§ 51 lg

1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2). MTA on põhjendatult lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks

(TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3) arve nr W1 ja W2 alusel tehtud väljamaksed summas kokku

30 776, 49 eurot.

Tööjõumaksude osas maksukohustuse korrigeerimise ja vähendamise kohustusest

43. Kaebaja on seisukohal, et MTA on uurimiskohustust rikkudes jätnud arvestamata

maksukohustust vähendavad asjaolud, kuna tuvastas, et Wintons OÜ töötajad on tegelikkuses OÜ

Heindre töötajad. Maksuküsimuse tervikliku lahendamise kohustus toonuks ühtlasi kaasa

töötajate kolmandate isikutena kaasamise (vaide lk p 20-21).

44. Leian, et õige on MTA seisukoht selles, et käesolevas asjas puudus maksuhalduril kohustus

tööjõumaksude korrigeerimiseks ja seeläbi maksukohustuse vähendamiseks.

44.1. MTA tuvastas maksuotsuse motivatsioonis, et OÜ Wintons töötajad on tegelikkuses

Heindre OÜ töötajad. Vaidlusalune küsimus on seega, kas sellise info pinnalt lasub maksuhalduril

kohustus kontrollimenetluses kontrolli ulatust laiendada ning korrigeerida ühtlasi ka kaebaja

poolt deklareeritud tööjõumakse.

44.2. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel

kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust

suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude

tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja

ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise

seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud

taotluste ja tõenditega (MKS § 11 lg 2). Eelnevast tuleneb, et tööjõumaksude korrigeerimise

kohustuse hindamisel põrkuvad maksuhalduri kohustus arvestada maksukohustust vähendavate

asjaoludega ja maksuhalduri kaalutlusõigus kontrolliobjekti valikul.

44.3. Kaebaja seisukoha kasuks räägib MKS § 11 lg-st 1 tulenev maksuhalduri kohustus

arvestada maksusumma määramisel ka maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur

sedastas otsuses küllalt selgelt, et Wintons OÜ töötajad on tegelikkuses Heindre OÜ töötajad.

Leian, et sellest ei tulene siiski piiramatut kohustust kontrollida maksumenetluses kõiki erinevaid

maksuliike, millega seonduvaid asjaolusid maksuhaldur konkreetses menetluses uurib.

Maksuhalduril on kaalutlusõigusest tulenev õigus hinnata, kas konkreetsel juhul on

maksukohustuse kontrollimine ja täiendav korrigeerimine põhjendatud.

3-18-1321

16(18)

44.4. Olen seisukohal, et töötajate vääralt TSD-l kajastamise ja tööjõumaksude tasumise riski

kannab vaidlusaluses asjas toodud fakte arvestades kaebaja. Esiteks oli kaebajal koheselt

kohustus esitada oma deklaratsioonides õigeid andmeid. Kaebajal oli ka võimalus tähtaegselt

deklaratsioonide parandamiseks. Teiseks on tööjõumaksude deklareerimise ja tasumise näol

tegemist maksupettuse osaga veenmaks maksuhaldurit teenuste soetamises ja edasimüümises.

Sisuliselt on tegemist seotud isikute kontrolli all olevate äriühingutega ja nende poolt korraldatud

tehingute jadaga. Tehingud, mis on tehtud maksupettuse maskeerimiseks, tuleb käsitada pettuse

osana. See tähendab, et need tehingud toovad kaasa maksupettuses osalemise maksuõiguslikud

tagajärjed (RKHKo 3-3-1-30-15, p 27).

44.5. Vaidlus puudub selles, et Wintons OÜ oli kõnealuste töötajate töötasu väljamaksed

deklareerinud ja maksukohustuse täitnud samas määras, kui need oleks tulnud tasuda Heindre OÜ

poolt. Seega ei mõjuta tööjõumaksude kontrollimata ja korrigeerimata jätmine ka töötajate

õiguseid negatiivselt. Seda enam, et maksuhalduri vastavasisuline järeldus sisaldub otsuse

motivatsioonis mitte resolutsioonis (vt ka RKHKo nr 3-3-1-55-13 p-id 14 – 16). Küll on töötajatel

õigus tugineda lõplikult jõustunud maksuotsuse või kohtuotsuse motivatsioonis toodud asjaolule

kui tõendile (HKMS § 56 lg 1, TsMS § 272 lg 2) juhul kui neil peaks tekkima vajadus tööalases

tsiviilõigussuhtes oma nõudeid maksma panna Heindre OÜ vastu. Töötajate õigusi arvestades on

neile soodsam jätta Wintons OÜ deklareeritud ja tasutud maksud korrigeerimata, kuivõrd

maksukohustuse Heindre OÜ-le määramisel ei oleks garanteeritud selle tasumine.

Tööjõumaksude tasumisest sõltub aga see, kas isiku eest on tasutud sotsiaalmaksu,

töötuskindlustusmakseid ja ka kogumispensioni makseid.

44.6. MTA viitab asjakohaselt, et Ringkonnakohus (TLRKo nr 3-11-3058, p 19) on leidnud, et

sellises olukorras on maksustamine pigem arvestuslik kui sisuline, st maksumenetluse tulemusena

peab ühelt tehinguosaliselt nõutava summa teisele tehinguosalisele tagastama. Kooskõlas

Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga on taolisel juhul põhjendatud lugeda MKS § 84 alusel

Wintons OÜ pool deklareeritud ja tasutud maksukohustus Heindre OÜ poolt täidetud

maksukohustuseks (vaideotsus lk 5, p 14).

44.7. Asjas ei ole tuvastatud, et tööjõumaksude osas oleks maksukohustus määratud Heindre OÜ-

le. Seega ei ole tegemist ka topeltmaksustamisega. Heindre OÜ-le on küll koostatud 13.04.2018

maksuotsus nr 12.2-3/040772-3, mis on jõustunud kohtulahendiga asjas 3-18-958, kuid mitte

nimetatud tööjõumaksude osas.

Hindamise teel maksustamise võimalikkus

45. Leian, et vaidlusaluses asjas on maksuhaldur jätnud põhjendatult hindamismeetodi MKS § 94

mõistes kasutamata.

45.1. MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma

määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu

määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed,

hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid

asjaolusid tuvastada. MKS § 94 lg 1 kohaldamiseks peab maksuhaldur kaaluma hindamise

võimalikkus ja vajalikkust ning jaatava tulemuse korral tegema tasumisele kuuluva maksusumma

määramise aluseks olevad asjaolud kindlaks hindamise teel (RKHKo nr 3-3-1-70-08, p 21; nr 3-

3-1-60-11, p 38; nr 3-3-1-38-12, p 27). MKS § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei anna

maksuhaldurile õigust suvaotsuse tegemiseks, vaid eeskätt pädevuse ja volituse otsustada

maksusumma määramine ka hindamise teel (RKHKo nr 3-3-1-70-08, p 21; RKHKo 3-3-1-42-

13). Eristada tuleb hindamise teel maksusumma määramise lubatavust kauba ja teenuse puhul

(RKHKo 3-3-1-60-11, p-d 33 ja 36). Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud

teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu

väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Teenuse puhul

on hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandina (RKHKo 3-3-1-61-

3-18-1321

17(18)

14, p 18). Hindamist saab rakendada, kui sellega on võimalik välja selgitada tulumaksukohustuse

puudumine või vähenemine (näiteks kui äriühing on teadaolevalt oma teenust nn variisiku kaudu

kallimalt edasi müünud; kui teenuse osutaja on oma käivet deklareerinud, võimaldaks hindamine

kõrvale jätta vahendava isiku ja lähtuda maksustamisel sisseostuhinnast) (RKHKo 3-3-1-65-13,

p 23).

45.2. Kaebaja leiab, et kohtupraktika kohaselt on hindamise kaalumine ning selle läbiviimine

maksuhalduri kohustus ning hindamise teel maksustamise initsiatiivi ega omal algatusel andmete

edastamist ei pea ootama maksumaksjalt. See seisukoht tuleneb mh maksuhalduril lasuvast

uurimiskohustusest ning tõendamiskoormisest. Sellest hoolimata pole maksuhaldur mingeid

andmeid küsinud, et saaks läbi viia hindamise teel maksustamise või selle võimalikkust sisuliselt

vähemalt kaaluda. Seega leiab kaebaja, et maksuhaldur on rikkunud temal lasuvat kohustust, sest

maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud hindamise teel maksustamise

mittevajalikkuse või lubamatuse (vaide p 7-9, lk 3).

45.3. Ma ei nõustu, et hindamismeetodi rakendamisel on peamine roll kanda maksuhalduril.

Olukorras, kui tehingute tegelik teostamine on kahtluse alla seatud, on justnimelt kaebajal endal

oluline roll toomaks esile maksukohustust vähendavad asjaolud. Seda enam, kui nii kontrollaktis

kui maksuotsuses on selgelt arvete kaupa välja toodud asjaolud, mis seavad kahtluse alla teenuse

osutamise. Kohtupraktika kohaselt tuleb maksusumma määramiseks hindamise teel

hindamismenetluses maksuhaldurile esitada sellised andmed, mis annavad täpse ja kontrollitava

ülevaate vaidlusalusel objektil kasutatud seadmetest ja materjalidest, nende kogusest ja

tavapärasest hinnast (RKHKo 3-3-1-55-14, p 24). Vaidlusaluste teenuste puhul tulnuks esitada

näiteks teenuse hinna kujunemist, mahtu, teenuse aega ja teenuse spetsiifikat tõendavad

dokumendid või vähemalt osa nendest. Olen käesolevas lahendis tõendeid analüüsides korduvalt

juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja ei ole eriarvamuses, vaides ega kaebuses esitanud

informatsiooni, mis võimaldaks kahtluse alla seatud teenuste osas tuvastada teenuste tegeliku

teostamise mahu, aja ning hinnastamise ja seega veenduda teenusete teostamises. Ka K.K I. poolt

eriarvamusele (eriarvamuse lisa 1) lisatud küllalt mahukad selgitused keskenduvad üldisele, jättes

täpsustamata teenuseid puudutavad konkreetsed faktid ja asjaolud.

45.4. Kohtupraktika kohaselt on teenuse puhul hindamise läbiviimine võimalik erandjuhtudel.

Vaidlusaluses asjas erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole. Näiteks ei ole deklareeritud hinnad

tehinguid arvestades usaldusväärsed. Seega puudus maksuhalduril ka vajadus maksuotsuses

pikemalt põhjendada, millistel asjaoludel hindamismeetodit läbi viidud ei ole. Kaebaja on

hindamise vajalikkusele viidanud 01.10.2017 e-kirjas (lisa nr 96) esitamata siiski tõendeid, mis

võimaldaksid maksuhalduril hindamist läbi viia.

45.5. Ülaltoodu alusel leian, et MTA ei ole hindamismeetodi rakendamata jätmisel rikkunud

uurimiskohustust ning MTA-l puudus asjaolusid arvestades ka vajadus hindamismeetodi

mitterakendamist maksuotsuses kajastada.

Topeltmaksustamise olemasolu

46. Kaebaja väide topeltmaksustamisest vaidlusaluses asjas on alusetu.

46.1. Kaebaja selgitab vaides, et seonduvalt teenustega ja kaupadega, mis Wintons OÜ on ostnud

C.K.iga seonduvatelt firmadelt, ning mille on Wintons OÜ edasi müünud Heindre OÜ-le, on

maksuhaldur määranud Wintons OÜ-le tulumaksu summas 18 187,54 eurot. Heindrele

edasimüügiga seonduvalt on maksuhaldur seejuures määranud tulumaksu ka Heindre OÜ-le.

Eeltoodu näol on tegemist topeltmaksustamisega, mis kohtupraktika valguses on lubatud vaid

erandlikel ning seaduses ettenähtud juhtudel. Käesoleval juhul pole need tingimused täidetud ning

tekitatud on lubamatu topeltmaksustamine (vaide lk 4-5, p 13-15).

46.2. Möönan, et kontrollaktis ja maksuotsuses ei ole piisavalt selgelt motiveeritud erinevat

tulumaksu arvestust maksustavate ja mitte maksustavate arvete osas. Vaideotsuses ja vastuses

3-18-1321

18(18)

kaebusele on aga MTA selgitanud, et väidetavalt Heindre OÜ-le edasimüüdud teenuste pealt

makstud summade osas leidnud, et need ei ole tasutud Wintons OÜ vahenditest ja seega ei kuulu

tulumaksuga maksustamisele. Maksustatud on üksnes see osa väljamaksetest, mis ei ole seotud

väidetavalt Heindre OÜ-le osutatud teenustega. Tulumaks on määratud seoses WPH Nova OÜ

arvega nr 043 (lisad nr 60-62 – müüri- ja fassaaditööd Soomes või Rootsis), Nantex OÜ arvetega

W2, W3 ja W4 (lisad nr 53-58 – kipstööd, katuse- ja puidutööd, lisatööd, terrasside ehitus) ning

Carinox Metal OÜ arvetega W1 ja W2 (lisad nr 69-73 – krohvimistööd, maalritööd, kipsitööd,

laed saunaehitus, plaatimine, elektritööd). Selles osas, millised teenused on väidetavalt OÜ-le

Heindre edasi müüdud ja millised mitte on MTA ilmselt lähtunud Wintons OÜ enda seletustest

(lisa nr 14 WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ ja Nantex OÜ osas, lisa nr 88 Carinox Metal OÜ

osas) ja arvel kajastatud tehingu iseloomust ja asukohast. Seega on MTA järeldus lõppastmes

õige ja kaebaja väide topeltmaksustamisest on ekslik.

Menetluskulud

47. Kaebaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 108 lg 1

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega

on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma