4-19-1656/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1656 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-1656 (2303,19,000087) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25. veebruari 2019. a otsus väärteoasjas

nr 2303,19,000087, millega S.G karistati autoveoseaduse § 66 lg 3 alusel rahatrahviga 100 tr

ahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot Menetlusalune isik

S.G – isikukood: XXX; elukoht: xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON Juhindudes 132 p- 2 -dest 133-134 maakohus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § st ja § otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25. veebruari 2019. a otsus

väärteoasjas nr 2303,19,000087 s.o menetlusalusele isikule mõis osaliselt, tetud karistuse osas.

2. s otsus ja karistada S.G

Teha tühistatud osas uu autoveoseaduse § 66 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Rahatrahv 320 eurot tasuda

tuleb kassatsioonitähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195018515.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul -

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldada osaliselt.

4-19-1656 2

6. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 1. Kohtuväline menetleja Põhja prefektuur koostas 4. veebruaril 2019 väärteoprotokolli, mille

kohaselt S.G juhtis 4. veebruaril 2019 kell 17.12 xxx, Tallinn mootorsõidukit

(autorongi), teostades ohtliku veose autovedu (ADR-kohast autovedu). Autojuhil puudus

ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus. Veoüksus (mootorsõiduk ja haagis) oli

nõuetekohaselt tähistamata ohtliku veose tunnusmärkidega. Menetlusalune isik rikkus ADR 8.2.1 ja 5.3.2 sätteid, pannes sellega toime raske ohtlikkuse tasemega rikkumise.

2. Kohtuvälise menetleja 25. veebruari 2019. a otsusega karistati menetlusalust isikut autoveoseaduse § 35 lg-te 1, 4 ja 9 rikkumise eest autoveoseaduse § 66 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

3. Põhja prefektuuri 25. veebruari 2019. a otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Riho Viik, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, põhjendades

seda kokkuvõtvalt järgmiselt. S.G vedas etanoolilahust, täpsemalt xxx 4-liitriseid

talvise aknapuhastusvedeliku kanistreid kombineeritud 3- . ühikulistes kiletatud pakendites Nende tootja on xxx AS, mille asukohas xxx Tartu maakonnas see Soome Vabariiki vedamiseks

peale laaditi. Kaitsja leiab, et sel viisil pakitud ja selles koguss etanoolilahusele kohaldub ohtlike veoste autoveo eeskirja järgi erand, mistõttu sellele ei pea rakendama ohtlikule veosele kohalduvaid nõudeid. Kaebusele on lisatud rahvusvaheliste kaubavedude saateleht ja veoleht ning toote ohutuskaart. 4. Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku vastuse, milles ei nõustu kaebusega ja palub jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtvalt järgmiselt.

4.1. Kaitsja viidatud teedeja sideministri 14. detsembri 2001. a määrus nr 118 „Ohtlike veoste

autoveo eeskiri“ oli teo toimepanemise ajal kehtetu. AutoVS § 35 lg 1 kohaselt arvatakse ohtlikuks veoseks ained ja esemed, mis oma omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtliku veose autoveol on kohustuslik ohtlike veoste

rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR) järgmine. Praegusel juhul vedas menetlusalune isik 33 euroalusel tuuleklaasi pesuvedelikku (-20), mille leekpunkt on 32.

ÜRO

kood 1993, toode kuulub klassi 3 ning pakend gruppi III. Tulenevalt ADR peatüki 2.1

alapunktist 2.1.1.1 kuuluvad klassi 3 tuleohtlikud vedelikud. Alapunktist 2.1.1.2 lähtuvalt

omistatakse igale kirjele ÜRO number. Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtub, et transporditud kauba ÜRO number oli UN1993, mis ADR klassifikatsiooni kohaselt tähendab tuleohtlikku vedelikku,

n.o.s, millel on üks või enam ohtlikku omadust. 4.2. Tulenevalt punktis 3.4.3 sätestatud erandist ei rakendu ADR nõuded, kui veetava ohtliku veose esemete ja sisepakendite välispakendina kasutatakse alajagudes 4.1.1.1; 4.1.1.2 ja 4.1.1.4

4-19-1656 3

– 4.1.1.8 tingimustele vastavaid termokahanevasse või venivasse kilesse mähitud aluseid ning

selle saadetise kogumaht ei ületa 20 kilogrammi. Menetlusaluse isiku saadetise kogumass oli 18247 kilogrammi. Kohtuväline menetleja leiab seejuures, et piiratud koguses ohtlikke veoseid sisaldaval saadetisel peab olema joonisel 3.4.7.1 näidatud markeerimismärk. Selleks, et veos oleks liigitunud 20 kilogrammi erandi alla, pidanuks kolme kaupa termokahanevasse kilesse

pakendatud 4-liitrised tuuleklaasipesuvedeliku kanistrite iga kolmene saadetis olema eraldi märgistatud kombineeritud pakendi märgiga. 5. Kohtuistungil palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus või kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Teokirjelduse kohaselt juhtis S.G autorongi, teostades ohtliku veose autovedu (ADR-kohast autovedu). Autojuhil puudus ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus.

Veoüksus (mootorsõiduk ja haagis) oli nõuetekohaselt tähistamata ohtliku veose

tunnusmärkidega. Sellega rikkus menetlusalune isik ADR 8.2.1 (juhi väljaõpe) ja 5.3.2

(märgistus oranžil tahvlil) sätteid, pannes toime raske ohtlikkuse tasemega rikkumise. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus S.G § 35 lg AutoVS -te 1, 4 ja 9, s.o ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuete rikkumine ja tegu on kvalifitseeritud AutoVS § 66 lg 3 järgi. 7. Auto o VS § 66 lg 3 näeb ette vastutust htliku veose autoveole kehtestatud nõude rikkumise eest, kui tegemist on raske ohtlikkuse tasemega rikkumisega subjektina ette erilise . Säte ei näe

isikutunnusega isikut, mistõttu kohtu hinnangul saab selle teo eest vastutada autojuht, s.o konkreetsel juhul S.G. 8. Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuded sisalduvad AutoVS §-s 35 (viitega ADR-le),

mille rikkumist menetlusalusele isikule omistatakse. Nimelt AutoVS § 35 lg 1 kohaselt

ohtlikuks veoseks arvatakse ained ja esemed, mis oma omaduste tõttu võivad tekitada

veoprotsessis kahju inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtliku veose autoveol on kohustuslik ADR-i nõuete järgimine. AutoVS § 35 lg 4 kohaselt l

iikluses kasutatava ADR-i

auto ja selle haagise tehniline seisukord, varustus ja tähistus peavad vastama ohtliku veose

liigile. ADR p 5.3.2 kohaselt peab autorong sel juhul

olema tähistatud oranži tahvliga. AutoVS § 35 lg 9 kohaselt ohtlikku veost vedav autojuht peab olema omandanud vajalikud

teadmised ettevaatusabinõudest ja ohuliikidest ning olema läbinud ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse ja tal peab autoveol kaasas olema kehtiv ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus (edaspidi

ADR-i koolitustunnistus). Juhi väljaõppe kohustus tuleneb ADR p-st 8.2.1. Täiendavalt märgib kohus, et AutoVS § 35 lg-st 15 tuleneb, et ohtliku veose autoveol

kehtestatud nõuete r i nõude ikkumine on raske ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-

täitmata jätmine toob kaasa surma, kehavigastuse või olulise keskkonnakahju riski.

AutoVS § 35 lg 16 alusel on majandus ja taristuminister 18. septembri 2018. a määrusega -

nr 53 Ohtliku v „ eose autoveo tingimused ja kord ning riikliku järelevalve korralduslikud

nõuded“ nõuete rikkumiste jaotuse väikese, keskmise ja raske ohtl kehtestatud ikkusega

rikkumisteks. Määruse § 2 lg-s 3 loetletakse raske ohtlikkusega rikkumisi, mille hulgas on

4-19-1656 4

ka veo teostamine tahvelmärgiste ja oranži värvi ohtliku veose tahvlitega tähistamata sõidukiga (p 15) ja ADR-koolitustunnistuse puudumine juhil (p 17). 9. Kohus leiab, et praeguses väärteoasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. S.G

juhtis autorongi 4. veebruaril 2019 kell 17.12 xxx, Tallinn. Seda kinnitavad nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate I M ja A B ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehest, fototabelist ja menetlusaluse isiku ning

tunnistajate ütlustest nähtub, et veetavaks kaubaks oli

d aknapesuvedeliku kanistrid. 4. veebruaril 2019 koostatud saatelehe ja Tallinki ohtlike veoste vormi kohaselt oli 33 euroalusel

veetud kauba brutomassiks 19 725,42 kg ja netomassiks 18 247,68 kg. Kauba tähiseks on saatelehel, Tallink-i ohtlike veoste vormil ja toote ohutuslehel märgitud UN1993 (3. klass), s.o tuleohtlik vedelik. Kohus märgib, et kaitsja on ühtlasi esitanud kohtule ka teise saatelehe (1. veebruarist 2019), mille kohaselt on veose kaal 19 008 kg ja saatja xxx. Kohtu hinnangul ei ole

üheselt tuvastatav, kas see saateleht puudutab sama veost, mistõttu kohus jätab selle tõendikogumist välja, kuid igal juhul ei ole kaalu erinevus selline, mis muudaks teole antavat õiguslikku hinnangut. 10. Menetlusaluse isiku ütlustest ja fototabelist nähtub, et sõidukile ei olnud kinnitatud ohtliku

veose tunnusmärgid (oranži värvi tahvlid). Tulenevalt ADR kokkuleppe jaos 5.3.2.1.1 sätestatust tuleb ohtlikke veoseid vedavatele veoüksustele vertikaalsel tasapinnal kinnitada kaks

nelinurkset oranži tahvlit, mis vastavad ADR kokkuleppe jaole 5.3.2.2.1. Üks tahvel tuleb

kinnitada veoüksuse ette ja teine veoüksuse taha. Mõlemad ristisuunaliselt veoüksuse pikiteljega. Tahvlid peavad olema selgelt nähtavad. 11. S.G kinnitas ka seda, et ta ei ole läbinud ohtliku veose käitlemisega seonduvat koolitust ning tal puudub nõuetekohane ADR koolitustunnistus, mille kohustuslikkus tuleneb ADR 8.2.1; AutoVS § 35 lg 9. 12. Praegusel juhul on saatelehe ja ohutuskaardi alusel tuvastatud, et transporditud kauba ÜRO

number oli UN1993, mis ADR klassifikatsiooni kohaselt tähendab tuleohtlikku vedelikku, mille vedamisel tuleb järgida ohtliku veose vedamisele kehtestatud ADR nõudeid, kui tegemist ei ole erandiga. Tulenevalt

ADR punktis 3.4.3 sätestatud erandist ei rakendu ADR nõuded, kui veetava ohtliku veose esemete ja sisepakendite välispakendina kasutatakse alajagudes 4.1.1.1;

4.1.1.2 ja 4.1.1.4 4.1.1.8 tingimustele vastavaid termokahane – vasse või venivasse kilesse mähitud aluseid, (milleks võivad iseenesest olla ka euroalused) ning selle saadetise kogumaht ei ületa 20 kilogrammi. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas praegusel juhul olid kolme kaupa

pakendatud kanistrid tähistatud täiendavalt kombineeritud pakendi märgiga, ületas saadetise kogukaal mitmekordselt 20 kilogrammi piiri, mistõttu ei ole erandi kohaldamine võimalik ja

autojuht pidi järgima ADR nõudeid. Kohtu hinnangul ei esine ka muid ADR-s nimetatud

erandeid, mis võimaldaksid loobuda veoüksuse tähistamisest või autojuhi koolitustunnistuse nõudest.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.G

tegu täitis AutoVS § 66 lg 3 objektiivset koosseisu. 14. S.G ütlustest nähtub, et tal tekkis enne sõidu alustamist kahtlust, kas tegemist

võib olla ohtliku veosega, millele kohalduvad ADR nõudeid. Pöördudes ettevõtte logistiku

4-19-1656 5

poole sai ta vastuseks, et nõuded ei kohaldu. Kohus peab neid ütlusi usaldusväärseks, võttes

arvesse ka sama ettevõtte töötaja selgitusi ettevõtte töökorralduse kohta. Eeltoodust R T tulenevalt leiab kohus, et S.G pani tegu toime ettevaatamatusest, s.o pidades küll võimalikuks, et tegemist on ohtliku veosega, lootis ta, tuginedes talle antud selgitusele, et ADR nõuded ei kohaldu. Seega pani ta teo toime kergemeelsusest. 15. AutoVS § 66 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et menetlusalust isikut ei ole varem väärteokorras karistatud ja ka seda, et ta lähtus oma ettevõtte logistikult saadud juhistest. Kohtuistungil avaldas isik

kahetsust, et selline olukord tekkis ja selgitas, et ei soovinud seadust rikkuda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista isikule karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 80 trahviühikut ehk 320 eurot. 16. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust, jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada

menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud ta

su. VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1 3 ja 5 – –6 sätestatud alustel.

17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V - - ja TMS § 132 p st 2 tühistab kohus Politsei

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 25. veebruari 2019. a otsus väärteoasjas nr 2303,19,000087 osaliselt, s.o

menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja karistab S.G autoveoseaduse § 66 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik