2-19-12896/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

3. Saata kohtumäärus avaldaja esindajale.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule hagi I Ci vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx.

2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgniku elukoht Eestis, so xxx on kehtetu alates 07.03.2016. Kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht ja anded on arhiivis.

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-12896 Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi PlusPlus Capital AS hagi I Ci vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn)

Hageja esindaja: xxx (volikirja alusel, e-post: menetlus@plusplus.ee)

Kostja: I C, (isikukood xxx, elukoht xxx)

2(2)

4. Tsiviilasjas 2-19-109734 on tuvastatud, et kostja elukohaks on xxx.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Võlgniku elukohaks käesoleval hetkel xxx.

6.„Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna võlgnikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2).

7. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagastab kohus avaldajale sellekohase avalduse alusel menetluses tasutud riigilõivu.

Tarmo Tina Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)