2-10-11168/189 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-10-11168 Tsiviilasi Janek Kaskpeidi hagi Jaan Valtsovi vastu 3966 euro 48 sendi väljamõistmiseks Jaan Valtsovi vastuhagi Janek Kaskpeidi vastu 3195 euro

38 sendi väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 28. juuni 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaan Valtsovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja/vastuhagis hageja): Jaan Valtsov (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): Janek Kaskpeit (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. juuni 2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Janek Kaskpeidi (hageja) hagi Jaan Valtsovi (kostja) vastu 3966 euro 48 sendi väljamõistmiseks ja kostja vastuhagi hageja vastu 3195 euro 38 sendi väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 25. septembri 2017 otsusega hagi osaliselt, jagas menetluskulud võrdsetes osades ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 525 eurot 31 senti. Tartu Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2018 otsusega maakohtu otsuse osaliselt. Menetluskulude osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1183 eurot. Riigikohus tühistas 4. juuni 2018 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. septembri 2018 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis menetluskulud maaja ringkonnakohtus kostja kanda (otsus jõustus 17. detsembril 2018).

2. Hageja esitas 1. veebruaril 2019 maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2778 eurot 97 senti. 14. juuni 2019 menetlusdokumendis märkis hageja menetluskulude suuruseks 2858 eurot 14 senti (riigilõiv hagiavalduse esitamisel 543 eurot 25 senti, lepingulise esindaja kulud

153 eurot 39 senti, kulutused ekspertiiside määramisele ja eksperdi ülekuulamisele 1886 eurot

50 senti, riigilõiv vastuapellatsioonkaebuse esitamisel 275 eurot).

3. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite ekspertiisikulude osas.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus rahuldas 28. juuni 2019 määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras hageja menetluskulude suuruseks 2858 eurot 14 senti, millest

818 eurot 25 senti on riigilõiv, 153 eurot 39 senti esindajatasu ja 1886 eurot 50 senti ekspertiisitasu. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2858 eurot 14 senti ja viivise menetluskuludelt.

Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub kohtule esitatud maksekorraldusest, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 8500 krooni (543 eurot 25 senti) ja vastuapellatsioonkaebuselt

275 eurot. Maakohus ei nõustunud kostajaga selles, et menetluskulude suurendamine riigilõivu osas on esitatud tähtaega rikkudes. Maakohus on andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude täpsustamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 6). Samuti on riigilõivu tasumise kohustus seadusest tulenev kohustus ning riigilõivu suurust on kohtul endal võimalik kontrollida toimikust. Ekspertiisi määras maakohus, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Maakohtu ning ringkonnakohtu otsuses on tuginetud kordusekspertiisi arvamusele ning seega on kordusekspertiisi kohtulahendite tegemisel võetud arvesse. Ekspertiisitasu kujunemist on maakohus kontrollinud. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 76 eurot 65 senti on põhjendatud ja vastab kohtupraktikas tavapärasele suurusele. Kostja esindaja ajakulu (2 tundi) on samuti põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on kostjale jäänud arusaamatuks, kuidas on kujunenud ekspertiisitasu 2174 eurot 50 senti. Kuigi maakohus tegi hagejale ülesandeks oma menetluskulusid selles osas täpsustada, ei esitanud hageja adekvaatset vastust. Samuti on kostja seisukohal, et 2174 euro 50 sendi suurune ekspertiisikulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja kandis juba asjas tehtud algse ehitustehnilise ekspertiisi kulud. Asjas tehti hageja taotlusel kordusekspertiis, kuid see ei olnud kostja hinnangul vajalik. Kohtulahenditest ei nähtu, et kohtud oleksid võtnud oma lahendite tegemisel aluseks kordusekspertiisis sisalduvad järeldused või kohtuistungil eksperdi antud täiendavad selgitused. Kui kohus on määranud kordusekspertiisi, kuid seda kohtulahendite tegemisel sisuliselt ei arvestata, ei ole selline kulu vajalik.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Samas seonduvad määruskaebuses esitatud väited üksnes ekspertiisikuludega. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks ülejäänud osas (riigilõiv ja esindajatasu) tuleks maakohtu määrus tühistada. Arvestades määruskaebuses esitatud taotlust lähtub ringkonnakohus siiski sellest, et maakohtu määrus on vaidlustatud täies ulatuses.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et riigilõiv (818 eurot 25 senti) ja esindajatasu (153 eurot 39 senti) on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kuna riigilõivu maksmine ja selle suurus nähtub eelduslikult tsiviilasja toimikust, saab vastaspoolelt riigilõivu välja mõista ka siis, kui menetlusosaline seda ei taotle (või taotleb väiksemas ulatuses, kui tegelikkuses tasutud riigilõiv).

Selles osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 656). Määruskaebuses ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks tuleks maakohtu määrus riigilõivu ja esindajatasu osas tühistada.

10. Määruskaebuses on kostja tuginenud sellele, et temale on jäänud arusaamatuks, kuidas on kujunenud ekspertiisitasu 2174 eurot 50 senti. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud määrusega on maakohus mõistnud temalt hageja kasuks välja ekspertiisitasu 1886 eurot 50 senti, mitte 2174 eurot 50 senti. Hageja on 24. aprilli 2019 vastuses kohtunõudele (III kd, tl 115) selgitanud, et ta on teinud ekspertiisi eest makseid kokku 1886 eurot 50 senti (112 + 288 + 1468,50). Hageja on ka viidanud, mille alusel on ta makseid teinud. Maakohus on nii makseid kui ka ekspertiisitasu kujunemist kontrollinud. Määruskaebuses esitatud etteheited ekspertiisitasu kujunemise ebaselguse kohta on ringkonnakohtu hinnangul üldsõnalised. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja ei ole makseid teinud või et hageja esitatud maksete suurused on ebaõiged. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et ekspertiisitasu suuruseks on 1886 eurot 50 senti.

11. Samuti on kostja määruskaebuses tuginenud sellele, et ekspertiisitasu ei ole põhjendatud ega vajalik kulu. Kostja on leidnud, et kui kohus on määranud kordusekspertiisi, kuid seda kohtulahendite tegemisel sisuliselt ei arvestata, ei ole selline kulu vajalik. Ringkonnakohus märgib, et 1886 euro 50 sendi suurune ekspertiisitasu ei ole täies ulatuses seotud kordusekspertiisiga. Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus kordusekspertiisi 6. märtsil 2015. Kordusekspertiisi tegi ekspert K. Sahk ning selle eest tasus hageja 1486 eurot 50 senti. Ülejäänud 400 eurot (112+288) tasus hageja enne kordusekspertiisi määramist esimesele eksperdile (L. Sõmerile) täiendavatele küsimustele vastamise eest. Määruskaebuses ei ole kostja tuginenud sellele, et eksperdile täiendavatele küsimustele vastamise eest tasutud 400 eurot ei ole põhjendatud kulu. TsMS § 303 lg 3 võimaldab menetlusosalisel esitada eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et kohtud ei ole kordusekspertiisi lahendite tegemisel arvestanud. Tartu Maakohtu 25. septembri 2017 otsusest nähtuvalt on maakohus kordusekspertiisile tuginenud (vt kohtuotsuse lk 9).

13. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja menetluskulud 2858 eurot 14 senti on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

14. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson