1-19-6565/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6565 (19284000312) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi D.W 2 süüdistuses KarS § 424 lg järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav D.W (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxxx ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.01.2018 otsusega karistatud KarS § 263 lg 1 p 1, 4231, 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 5 kuud 27 päeva; 2) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.02.2016 otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud 27 päeva katseaeg 2 aastat; tõkend: kahtlustatavana kinnipidamine 02.08-04.08.2019, vahistamine alates 08.08.2019)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada D.W (KarS) lg 2

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistuse 2 (kaks) aastat vangistust. ks

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 02.-

04.08.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda D.W-l veel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust arvestada D.W vahistamisest, s.o alates 08.08.2019. a.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud (üks) aasta

vangistus 1 8 kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva jääb tingimisi kohaldamata äärata

. M D.W-le

2 katseaeg 3 (kolm) aastat 1 8 kuud 27 ning mõistetud vangistust (üks) aasta (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui

D.W ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude 75 lg-s i

d: 1) es elukohas xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxxx elab kohtu määratud alalis – ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata D.W-le katseajaks KarS § 2 p 8 alusel käitumis 75 lg kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata D.W-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- L

õuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla

KarS § 75 lg 4 alusel määrata s D.W-le vabatahtliku kohustuse

üüdistatav na alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit

suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

3

D.W-le vahistamine kohaldatud tõkend – – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.W-lt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 540 (viissada nelikümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 180 (ükssada kaheksakümmend) äärata kriminaalmenetluse kulud eurot riigi kasuks. M 720 ( ) eurot tasumisele ositi aasta jooksul 19 seitsesada kakskümmend järgmiselt: 1) alates 20 a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 60 ( ) eurot tasumine, kuni kuuskümmend menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu 25. osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta D.W sundraha summas 270 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna- kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas era - ldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti või e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS

JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki D.W toime pannud kuriteona korduva juhtimise joobeseisundis lg 2 tema , olles karistatud Tartu KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.01.2018 otsusega joobeseisundis juhtimise eest ja mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis uuesti 02.08.2019 kella 21:17 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viiratsi alevikus Kulli tn 7 lähistel mootorsõidukit mopeed Lifan LF50Q-2 reg.märgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,18 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus D.W kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

4 Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 424 lg 2

ja

lg 1 kohaselt arvata karistuseaja hulka D.W poolt eelvangistuses viibitud aeg 02.08- 04.08.2019, so 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata vangistus

1 aasta 11 kuud 27 päeva. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt

ärakandmisele 3 kuud vangistust. Koheselt kantava karistuse kandmise alguseks lugeda 08.08.2019. Ülejäänud 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust jätta D.W suhtes tingimisi koha 3 aasta pikkuse katseaja kestel ldamata ja täitmisele pööramata, kui D.W ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on

käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata D.W-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja

tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - - Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -Eesti Regionaalhaig Põhja la ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla

KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

5 Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema

väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis aolud selged, vastavuses õiguslik eseme asj u kvalifikat- siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 soleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: käe

1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava D.W kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 180 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus- tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt m tu varalist seisundit ja enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõiste resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et D.W on võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, siis on põhjendatud jätta osa sundrahast summas 270 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on s 720 eurot s.h sundraha 540 eurot ja riigi üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku

6 õig eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda on põhjendatud usabi tasu 180 määrata ta menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. lle

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus D.W-le kohaldatu vahistamine tuleb d tõkend – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. D.W on kahtlustatavana kinni peetud 02.-04.08.2019, seega on D.W viibinud eelvangistuses 3 päeva. Tõkend vahistamine on D.W-le kohaldatud alates 08.08.2019. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistus- päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik