3-19-46/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-46

Haldusasi

S.S ja E.S kaebused Eesti Töötukassa 10.12.2018

otsuste nr 318000176 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – S.S ja E.S, esindaja Philippe Hint

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel,

Erik Aas ja Helle Rebane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.03.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

29.03.2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-46 resolutsioon muutmata, kuid asendada

halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Mõista Eesti Töötukassalt S.Si apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 500 eurot

ja E.S apellatsioonimenetluse kulude katteks 500 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-19-46

2(8)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Flamanta Hooldusteenused OÜ ühines 23.11.2016 Edopin Teenused OÜ-ga. Harju

Maakohus mõistis 19.12.2017 tagaseljaotsusega nr 2-17-8469 (jõustus 13.02.2018) Edopin

Teenused OÜ-lt E.Skui Flamanta Hooldusteenused OÜ endise töötaja kasuks välja saamata

jäänud töötasu 3906,74 eurot ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 329,34 eurot. Harju

Maakohus mõistis 04.04.2018 tagaseljaotsusega nr 2-17-8467 (jõustus 22.05.2018) Edopin

Teenused OÜ-lt S.Si kui Flamanta Hooldusteenused OÜ endise töötaja kasuks välja saamata

jäänud töötasu 3906,74 eurot ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 329,34 eurot. Harju

Maakohus jättis 10.10.2018 määrusega nr 2-18-13303 S.Si ja E.S pankrotiavalduse läbi

vaatamata ning tuvastas Edopin Teenused OÜ maksejõuetuse.

2. E. S ja S.S esitasid 11.10.2018 Eesti Töötukassale avaldused hüvitise saamiseks tööandja

maksejõuetuse tõttu.

3. Eesti Töötukassa jättis 10.12.2018 otsusega nr 318000176 töötuskindlustuse seaduse

(TKindlS) § 22 lg 11 alusel E. S hüvitise määramata, kuna töötajal puudub töösuhtest tulenev

nõue tööandja vastu.

26.07.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 2016/07/1 kohaselt osutas E. S 27.07.2016–

30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-le puhastusteenust. Flamanta Hooldusteenused OÜ

nimel on lepingu allkirjastanud juhatuse liige Evelin Michelson, kelle 23.10.2018 seletuse järgi

ei ole ta E.S kunagi kokku puutunud ega käsunduslepingut allkirjastanud ning ei kiida lepingu

sõlmimist ka tagantjärele heaks. Seega on käsundusleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 84 lg 1 ja § 129 järgi tühine esindusõiguse puudumise tõttu ning selle alusel ei saanud

tekkida töösuhet ega töötasu nõuet. Harju Maakohtu otsus nr 2-17-8469 on kohustuslik vaid

menetlusosalistele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1) ning haldusmenetluses

tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa sellest lähtuda. Tehingu tühisuse tõttu pole vaja võtta

seisukohta, kas käsundusleping on olemuselt tööleping.

4. Eesti Töötukassa jättis 10.12.2018 otsusega nr 318000176 TKindlS § 22 lg 11 alusel

S.Sile tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna töötajal puudub töösuhtest tulenev

nõue tööandja vastu.

26.07.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 2016/07/2 kohaselt osutas S.S 26.07.2016–30.09.2016

Flamanta Hooldusteenused OÜ-le puhastusteenust. Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel on

lepingu allkirjastanud juhatuse liige E. Michelson, kelle 23.10.2018 seletuse järgi ei ole ta S.S

iga kunagi kokku puutunud ega käsunduslepingut allkirjastanud ning ei kiida käsunduslepingu

sõlmimist ka tagantjärele heaks. Seega on käsundusleping TsÜS § 84 lg 1 ja § 129 järgi tühine

esindusõiguse puudumise tõttu ning selle alusel ei saanud tekkida töösuhet ega töötasu nõuet.

Harju Maakohtu otsus nr 2-17-8467 on kohustuslik vaid menetlusosalistele (TsMS § 457 lg 1)

ning haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa sellest lähtuda. Tehingu tühisuse

tõttu pole vaja võtta seisukohta, kas käsundusleping on olemuselt tööleping.

Töötamise registri (TÖR) järgi töötas S.S 27.07.2016–30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused

OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel, kuid see ei anna alust tööandja maksejõuetuse hüvitise

maksmiseks, sest võlaõigusliku lepingu alusel saamata jäänud tasud ei kuulu hüvitamisele.

Pelgalt TÖR-i kanne ei tekita ka õigussuhet, kuna kande aluseks olev leping on tühine.

3-19-46

3(8)

5. S.S ja E.S esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsuste

nr 318000176 tühistamiseks.

Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kogunud ebavajalikke tõendeid ja neid valesti

hinnates jõudnud väärale järeldusele. Kaebajate ja nende tööandja suhtes on jõustunud

kohtuotsused, millega on kinnitatud töösuhte ja töötasu nõude olemasolu. Vastustaja ei saa oma

uurimise tulemusena asuda vastupidisele seisukohale. Jõustunud kohtuotsus on õigusrahu

tagatis. Vastustaja on vääralt mõistnud TsMS § 457 lg 1 tähendust. Vastustaja on avalik-õiguslik

juriidiline isik, kelle üks ülesanne on hüvitada töötajatele tööandja maksejõuetuse tõttu saamata

jäänud tasud seaduses ette nähtud summade piires. Tegemist on riikliku kindlustusandjaga, kelle

puhul ei saagi eeldada, et ta oleks tsiviilvaidluses menetlusosaline. Vastustaja jättis arvesse

võtmata objektijuhtide A.V ja J.T kirjalikud ütlused töökohal viibimisest ja töö tegemisest.

Samas kaasati asjatult menetlusse E. Michelson. Kaebajad ei tea, kes allkirjastas töölepingu,

kuna nad ei viibinud selle juures. Praktikas ei ole alati võimalik, et töötaja näeb töölepingu

allkirjastamist tööandja esindaja poolt ja saab tuvastada tema isiku. Samas ei olegi töösuhte

puhul oluline leping või allkiri, vaid töö tegemise alustamine, mis on tõendatud. Kaebajate

tööandja ühendati 23.11.2016 Edopin Teenused OÜ-ga, kuna Flamanta Hooldusteenused OÜ

soovis hoiduda kõrvale võlgade ja maksude tasumisest. Seejärel jätkas E. Michelson

samasisulist tegevust Flamanta Koristusteenused OÜ-s. Vaidlustatud otsustest ei selgu, miks

vastustaja tugines üksnes endise juhatuse liikme paljasõnalisele ja ebausaldusväärsele seletusele

ning jättis kõrvale kaebajate seisukohta kinnitavad kohtuotsused.

6. Eesti Töötukassa palus jätta kaebused rahuldamata.

TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt on töötukassa avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse

põhjendatust, sh seda, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja taotletav summa on

põhjendatud. Vastustaja ei saanud piirduda Harju Maakohtu tagaseljaotsustega, sest maakohus

ei kontrollinud hagides esitatud asjaolude õigsust. Kuna tagaseljaotsused kaebajate tasude

väljamõistmise kohta olid jõustunud, siis ei saanud Edopin Teenused OÜ esindaja

maksejõuetusmenetluses neile nõuetele vastu vaielda. Esindaja nõustumus tsiviilasjas nr 2-18-

13303 ei kinnita kaebajate töösuhet Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga. TsMS § 457 lg 1 järgi

on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele. Vastustaja ei olnud Harju Maakohtu

menetlustes menetlusosaliseks. Lisaks selgusid avalduste menetlemisel täiendavad asjaolud,

mis ei olnud Harju Maakohtu otsuste tegemisel ajal kohtule teada ja mida kohus ei saanudki

välja selgitada, kuna Edopin Teenused OÜ ei vastanud kaebajate hagidele. Varasema jõustunud

kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega.

Kohtupraktikas on küll leitud, et kui ühes menetluses on mingid asjaolud juba tuvastatud, siis

ei ole haldusprotsessis vaja neid asjaolusid enam täiendavalt tuvastada, vaid need võib võtta

asja lahendamisel eelduseks. Kui aga menetlusosalised vaidlustavad need asjaolud või tekib

halduskohtul endal kahtlus nende asjaolude suhtes, võib halduskohus uurimisprintsiibist

tulenevalt asjaolud ümber hinnata. See ei tähenda, et kohtulahend oleks sellepärast vale.

Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ning osa teavet võib

ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu võivad erinevatel alustel ja erineval ajal

toimuvad kohtumenetlused anda erinevaid tulemusi. Kohtulahendites on üldjuhul

menetlusosalistele siduv üksnes kohtuotsuse resolutsioon.

Kaebajatega sõlmis käsunduslepingud esindusõiguseta isik ning kuna esindusõiguslik isik (E.

Michelson) ei ole neid hiljem heaks kiitnud, on lepingud tühised ning nende alusel ei saa tekkida

töösuhet või nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu. Vastustaja ei tuvastanud tehingute

tühisust üksnes E. Michelsoni väidete alusel, vaid hindas kõiki kogutud tõendeid kogumis,

kuulates ära ka kaebajate seisukohad. Vastustaja pöördus korduvalt kaebajate esindaja poole

täiendavate küsimustega, kuid kaebajad ei kinnitanud oma vastustes, et neil oleks olnud käsundi

3-19-46

4(8)

täitmisel puutumust E. Michelsoniga. Puudub alus kahelda E. Michelsoni kinnituses, et ta ei ole

käsunduslepinguid allkirjastanud. Hüvitise maksmine töötukassa poolt vähendaks nõudeid

Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu, mis oleks kasulik nii osaühingule kui ka juhatuse

liikmele. Seega ei ole tõenäoline, et juhatuse liikmel oleks huvi selliste selgituste andmiseks,

mis välistaks kaebajatele hüvitise maksmise. E. Michelson on kogu haldusmenetluse vältel

olnud koostööaldis. A. V ja J. T kirjalikud selgitused ei kummuta asjaolu, et käsundusleping on

tühine ning selle alusel ei saanud tekkida lepingulist suhet, sh töösuhet. Isegi kui kaebajate ja

Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel oli kehtiv lepinguline suhe, on esitatud käsunduslepingud

oma sisult võlaõiguslikud lepingud ning tulenevalt TKindlS § 22 lg-st 1¹ tuleks jätta hüvitis

määramata.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2019 otsusega kaebused, tühistas Eesti Töötukassa

10.12.2018 otsused nr 318000176, kohustas vastustajat kaebajate 11.10.2018 taotlusi uuesti läbi

vaatama ning mõistis vastustajalt välja kaebajate menetluskulud (E.S kasuks 600 eurot ja S.Si

kasuks 630 eurot).

TKindlS § 22 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 järgi pidi Eesti Töötukassa

kontrollima kaebajate avalduste põhjendatust. Vastustaja leidis aga ekslikult, et maakohtu

otsused nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 ei olnud tema jaoks siduvad. Maakohus on leidnud, et

kaebajatel on nõue Edopin Teenused OÜ vastu. Kohtuotsuse materiaalne õigusjõud ei sõltu

sellest, kas otsus on sisult õige, vaid sellest, kas see on TsMS § 456 järgi mõlema poole suhtes

jõustunud. Haldusorganil on kohustus arvestada õiguskindluse ja kohtulahendi seadusjõu

põhimõttega. Kohtuotsusega tuvastatud asjaolude ümberhindamine haldusorgani poolt on

erandlik ja võib toimuda vaid kaalukate argumentide korral, mida käesolevas asjas ei esine.

Vastustaja tugines vaid tööandja endise seadusliku esindaja ütlustele, kuid ka tema võis käituda

pahatahtlikult. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et tööandja keeldus koostööst maakohtuga

(menetlusdokumendid toimetati tööandjale avalikult kätte). Tsiviilasjas nr 2-18-13303

toimunud kohtuistungil ei vaielnud Edopin Teenused OÜ kaebajate nõuetele sisuliselt vastu ja

nõustus, et äriühing on maksejõuetu. Kuna vastustaja lähtus vaidlustatud otsuste tegemistel

valedest tõenditest ja kaalutlustest, tuleb otsused tühistada ning vastustaja peab kaebajate

avaldused uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Eesti Töötukassa palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas

uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda.

Eesti Töötukassal on kohustus kontrollida, kas haldusakti andmise aluseks olevad faktilised

asjaolud esinevad ja õiguslikud eeldused on täidetud. Töötukassa ei piirdu üksnes sellega, mida

avaldaja

esitab.

Eesti

Töötukassa

ei

olnud

kaebajatega

seotud

tsiviilvaidlustes

menetlusosaliseks, kellele oleks kohtuotsuse resolutsioon siduv, ning võib hüvitise määramisel

kaebajate suhtes tehtud kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks tehtud asjaolusid erandina ümber

hinnata, kui lahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla kaalukad argumendid

(Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-13, p 23). Praegusel juhul esinesid kaalukad argumendid,

hindamaks ümber kohtuotsuste resolutsioonides võetud seisukohti. Harju Maakohtu otsustest

nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 nähtub, et kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel oli

kehtiv töösuhe, kuid maakohus ei ole neid asjaolusid oma lahendites täpsemalt uurinud, sest

tagaseljaotsuse puhul eeldatakse hagis esitatud asjaolude õigsust ning tõendeid ei hinnata.

Kaebajate esitatud käsunduslepingud ei tõenda kehtiva töösuhte olemasolu, sest need on

sõlminud esindusõiguseta isik, kes ei ole neid ka tagantjärgi heaks kiitnud. Tsiviilvaidlustes ei

tõusetunud esindusõiguse küsimust. Halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta Eesti

Töötukassa selgitused tõendite kohta, mis kinnitavad, et E. Michelson ei ole kõnealuseid

3-19-46

5(8)

lepinguid allkirjastanud. Kaebajate seletuste põhjal ei olnud haldusmenetluses võimalik välja

selgitada, kuidas töösuhteni jõuti ja kes käsunduslepingud tegelikult sõlmis. Lepingutes

märgitud tingimusi arvestades (vt p-d 4.5, 5.3 ja 6.1) ei saanud kaebajad lepinguid täita ilma E.

Michelsoniga suhtlemata. Kaebajate nimetatud objektijuht J. T ei ole töötamise registri

andmetel Flamanta Hooldusteenused OÜ-s töötanud. Kaebajad ei ole näidanud mingit

puutumust E. Michelsoniga. E. Michelson ei olnud kaasatud tsiviilasjade nr 2-17-8469 ja 2-17-

8467 menetlusse ning ta ei ole kunagi olnud Edopin Teenused OÜ esindusõiguslik isik.

9. S.S ja E.S paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Eesti Töötukassa tõlgendab seadust valesti. TKindlS alusel makstav tööandja maksejõuetuse

hüvitis on osa riiklikust kindlustusest, mis kaitseb töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt ja

võimaldab tal kätte saada tööandjalt saamata jäänud tasud. Töövaidlustes tehtavad lahendid on

täitedokumendid ja tööandja jaoks kohustuslikud. Oleks ebaloogiline, kui need ei oleks siduvad

riiklikule kindlustusandjale. Eesti Töötukassa läbiviidud haldusmenetlus oli seega eesmärgitu.

Lisaks on kaebajatele kui töötajatele pandud haldusmenetluses ebamõistlik tõendamiskoormus.

Sisuliselt on hüvitise maksmisest keeldutud tööandja poolsete rikkumiste tõttu. Tsiviilvaidlustes

tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tööandjal tõendada, et tegemist ei olnud

töösuhtega. Asjas ei ole tähtsust, et maakohus rahuldas kaebajate hagid tagaseljaotsusega.

Kaebajad esitasid põhjalikud hagiavaldused ning ülejäänu, sh see, kas tööandja kohtule vastab,

ei olnud enam nende mõjusfääris. Kui hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuid ta ei vasta

sellele, siis loetakse, et ta on hageja esitatud faktiväited omaks võtnud (TsMS § 407). Eesti

Töötukassa on andnud põhjendamatult suure tähenduse E. Michelsoni ütlustele. Tegemist on

isikuga, kes võõrandas Flamanta Hooldusteenused OÜ osad võlgadest ja kohustustest

vabanemiseks nn maksejõuetute ettevõtete likvideerijale just sel perioodil, kui tekkis võlg

kaebajate ees. E. Michelsonil ei ole pärast äriühingu võõrandamist enam õiguslikku alust selle

nimel rääkida. Eesti Töötukassa on valesti tõlgendanud ka TsÜS § 129 lg-t 1. Selles sättes on

silmas peetud olukorda, kus lepingu allkirjastab lepingule märgitud isik, kellel puudub

esindusõigus. E. Michelsonil oli 2016. a juulis esindusõigus olemas. Kui E. Michelson tegelikult

ei allkirjastanud kõnealuseid käsunduslepinguid, võib olla tegemist eksituse või pettusega TsÜS

§-de 92 ja 94 mõttes. Sellised tehingud ei ole automaatselt tühised, vaid neid on võimalik

tühistada. Eesti Töötukassa positsioon pole ka järjekindel – nt ei loe ta õiguslikult siduvaks S.Si

töötamise kannet TÖR-s, kuid J. T seose Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga välistab just TÖR-

i kannetele tuginedes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. TKindlS §-de 19 ja 20 järgi on töötajal õigus saada hüvitist tööandja maksejõuetuse korral.

Tööandja loetakse maksejõuetuks muu hulgas juhul, kui kohus on teinud pankrotiseaduse

(PankrS) 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse (TKindlS § 19

p 3). Käesolevas asjas on kohus teinud nimetatud lahendi (Harju Maakohtu 10.10.2018 määrus

nr 2-18-13303).

11. Hüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus ja TKindlS §-s 21 nimetatud dokumendid.

TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt vaatab töötukassa tööandja maksejõuetuse korral makstava

hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise

määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast

arvates. TKindlS § 22 lg 11 kohaselt jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub

töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või taotletav summa ei ole põhjendatud. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiivi 2008/94 töötajate kaitse kohta tööandja

maksejõuetuse korral art 12 punkti a järgi on liikmesriigil õigus kehtestada regulatsioon,

vältimaks kuritarvitusi hüvitise määramisel.

3-19-46

6(8)

12. Eelnevast tulenevalt on Eesti Töötukassal õigus ja kohustus avalduse saamisel sisuliselt

kontrollida, kas tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise õiguslikud ja faktilised eeldused on

täidetud. See hõlmab õigust koguda vajadusel oma algatusel TKindlS-s otsesõnu nimetamata

tõendeid ja neile oma haldusaktides tugineda (TKindlS § 1 lg 3, HMS § 6). Muu hulgas võib

töötukassa vajaduse korral tuvastada, et avalduse esitanud isiku ja tema väidetava tööandja

vahel puudub töösuhe, mis välistab hüvitise maksmise (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu

06.09.2012 otsused nr 3-11-3062 ja 3-11-3063). TKindlS kaitseb tegelikust, mitte näilikust

töösuhtest tulenevaid õigusi. Seega ei olnud vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus

kaebajate avalduses toodud asjaolude sisuliseks kontrollimiseks, sh oma algatusel täiendavate

tõendite kogumine, iseenesest eesmärgipäratu.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et Eesti Töötukassa ei tohtinud nende

avalduste lahendamisel Harju Maakohtu otsustest tsiviilasjades nr 2-17-8469 ja 2-17-8467

mingil tingimusel kõrvale kalduda. Tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsus on üldjuhul siduv

menetlusosalistele (TsMS § 457 lg 1). Eesti Töötukassa ei olnud neis kohtuasjades

menetlusosaline ning maakohus ei teinud lahendit töötukassa suhtes. Harju Maakohtu otsused

olid vaidlusaluses haldusmenetluses ja on ka halduskohtumenetluses dokumentaalsed tõendid

(HMS § 38 lg 1; vt ka HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2). Tegemist ei olnud ette

kindlaksmääratud jõudu omavate tõenditega, vaid tõenditega, mida tuleb hinnata koostoimes

teiste asjas kogutud tõenditega (vrd Riigikohtu 08.11.2017 otsus nr 3-12-1360, p 17.1 ja

17.05.2016 otsus nr 3-3-1-3-16, p 21; Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019. a otsus asjas nr 3-17-

863, p 26). Käesolevas asjas ei välista sellist järeldust ka Riigikohtu 02.11.2011 määruses nr 3-

3-1-47-11 (p 13) avaldatud seisukoht, et töövaidluskomisjoni või maakohtu jõustunud otsuse

resolutsiooniga tuvastatud asjaolu on halduskohtule kohustavalt siduv. Viidatud lahendis oli

tegemist olukorraga, kus töövaidluskomisjonis toimus asjaolude üle sisuline vaidlus, sh koguti,

uuriti ja hinnati tõendeid. Praeguses asjas ei ole see nii, sest maakohus tegi tagaseljaotsuse

üksnes kaebajate hagiavalduses märgitud faktilistele asjaoludele tuginedes, kuna kostja

(Flamanta Hooldusteenused OÜ õigusjärglane Edopin Teenused OÜ) jättis hagiavaldusele

kohtu määratud tähtajaks vastamata (vt TsMS § 407 lg 1). TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud nõue,

mille järgi saab kohus hagiavalduse rahuldada vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses, tähendab

seda, et maakohus peab subsumeerima hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud õigete

normide alla, eeldades, et kostja on hagiavalduses märgitud asjaolud omaks võtnud (vt V. Kõve

jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn,

2017, § 407, p 3.3.6, lk 406–407). Ringkonnakohus rõhutab siiski, et jõustunud kohtuotsuses

tuvastatud asjaolude ümberhindamine haldusmenetluses on erandlik ja selleks peavad esinema

väga kaalukad asjaolud (vt Riigikohtu 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 23 ja seal viidatud

lahendid).

14. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti Töötukassa vaidlustatud otsused eespool öeldust

hoolimata õigusvastased ja halduskohus on need kokkuvõttes õigesti tühistanud.

15. Kaebajad väidavad, et neil oli Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga töösuhe (E. S

27.07.2016–30.09.2016 ja S.S il 26.07.2016–30.09.2016), mis oli kirjalikult vormistatud

26.07.2016 kuupäeva kandvate käsunduslepingutega. Eesti Töötukassa on keeldunud

kaebajatele hüvitise maksmisest põhjusel, et nimetatud käsunduslepingud on TsÜS § 129 lg 1

järgi tühised, sest E. Michelson, kes oli Flamanta Hooldusteenused OÜ juhatuse liige perioodil

04.03.2015–19.09.2016, on töötukassale 07.12.2018 teatanud, et kaebajatega Flamanta

Hooldusteenused OÜ nimel sõlmitud käsunduslepingutel ei ole tema allkiri ja ta ei kiida neid

tehinguid tagantjärele heaks. Eesti Töötukassa seisukoha järgi ei saa kaebajatel tekkida tööandja

vastu nõudeid lepingute alusel, mis on esindusõiguse puudumise tõttu tühised, ning seetõttu

3-19-46

7(8)

pole vaja võtta seisukohta, kas 26.07.2016 käsunduslepingud olid oma olemuselt töölepingud

või mitte.

16. Ringkonnakohus leiab, et Eesti Töötukassa arutluskäik on ekslik. TsÜS § 129 lg 1 sätestab,

et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul,

kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Nimetatud

sättes on peetud silmas olukorda, kus esindusõiguseta isik teeb tehingu teise isiku nimel (vt

TsÜS § 116) ega oma üldse esindusõigust või ületab esindusõiguse piire (vt TsÜS § 120).

26.07.2016 käsunduslepingutes on ühe lepingu poole – Flamanta Hooldusteenused OÜ –

esindajana nimetatud E. Michelsoni. Pooltel puudub vaidlus ja ka äriregistri kanded kinnitavad,

et E. Michelson oli 26.07.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ ainuke juhatuse liige. Juhatuse

liige on äriühingu seaduslik esindaja (TsÜS § 34). Seega oli E. Michelson seadusest tulenevalt

õigustatud äriühingu nimel tehinguid tegema, sh lepinguid sõlmima ning 26.07.2016

käsunduslepingud ei saa olla tühised esindusõiguse puudumise tõttu.

17. Eelmises punktis märgitut arvestades ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust, et E. Michelson

ei ole kaebajatega tehtud tehinguid tagantjärele heaks kiitnud. Ringkonnakohus märgib siiski,

et vastustaja mõttekäik on ka tehingute heakskiitmist puudutavas osas ekslik. Eesti Töötukassa

jättis tähelepanuta, et 26.07.2016 käsunduslepingute pooleks ei olnud E. Michelson kui

füüsiline isik, vaid Flamanta Hooldusteenused OÜ. See tähendab, et isegi kui Flamanta

Hooldusteenused OÜ nimel oleks tehinguid teinud esindusõiguseta isik, saanuks need hiljem

heaks kiita või sellest keelduda üksnes Flamanta Hooldusteenused OÜ või alates 23.11.2016

tema õigusjärglane Edopin Teenused OÜ oma heakskiidu andmise või sellest keeldumise

aegsete seaduslike esindajate kaudu (TsÜS § 34). Puuduvad tõendid ja ka äriregistrist ei nähtu,

et E. Michelsonil oleks olnud 07.12.2018 tehingute heakskiitmisest keeldumise ajal õigust

Edopin Teenused OÜ-d esindada.

18. Kokkuvõttes ei saanud vastustaja keelduda kaebajatele hüvitise maksmisest põhjendusega,

et Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel 26.07.2016 allkirjastatud käsunduslepingud olid

tühised allkirjastajal esindusõiguse puudumise tõttu. Kui käsunduslepingutel ei ole tõepoolest

E. Michelsoni allkiri, nagu E. Michelson on haldusmenetluses väitnud, võivad need lepingud

olla tühised mõnel muul TsÜS 5. ptk 1. jaos nimetatud alusel, kuid muude tühisuste aluste

esinemist ei ole Eesti Töötukassa vaidlustatud otsustes tuvastanud.

19. Eesti Töötukassa on S.Si suhtes tehtud otsuses täiendavalt märkinud, et TÖR-i järgi töötas

S.S 27.07.2016–30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel,

kuid see ei anna alust tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks, sest võlaõigusliku lepingu

alusel saamata jäänud tasud ei kuulu hüvitamisele. Vastustajal on iseenesest õigus, et tööandja

maksejõuetuse hüvitist on õigus saada vaid töötajal, mitte isikul, kes osutab teenust

võlaõigusliku lepingu alusel (TKindlS § 20 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga

vastustaja vaidlustatud otsuses põhjendanud, et S.Si ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vaheline

suhe oli oma olemuselt tõepoolest võla-, mitte töösuhe (vt töölepingu seaduse §-d 1 ja 4).

Näiteks ei ole vastustaja sisuliselt hinnanud kaebajate poolt haldusmenetluses esitatud selgitust,

et nad tegid Öpiku Ärimaja ehitusobjektil koristustöid vastavalt esitatud tööajatabelitele ja said

selle eest tasu ning saavad seda kinnitada näiteks tunnistajate (objektijuhtide) ütlustega. Kuigi

Flamanta Hooldusteenused OÜ endine juhatuse liige E. Michelson ütles, et ei ole kaebajatega

kunagi kohtunud, ei ole vastustaja kindlaks teinud, kuidas oli ehitusobjektil koristustööde

tegemine ja tööülesannete andmine korraldatud ning kas juhatuse liige seal isiklikult üldse kohal

viibis.

20. Eelnevat arvestades on halduskohus jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et Eesti

Töötukassa 10.12.2018 otsused tuleb tühistada ja kohustada vastustajat kaebajate avalduste

3-19-46

8(8)

uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab Eesti Töötukassa apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 29.03.2019 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendab

halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

21. Eesti Töötukassa võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda. Kaebajatel oli ühine esindaja ja nad paluvad mõista Eesti Töötukassalt mõlemale

kaebajale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulude katteks välja 500 eurot (vt

08.08.2019 menetluskulude nimekiri, mille järgi osutati õigusabi kokku 8 tundi tunnitasuga 125

eurot, kokku 1000 eurot; ja 08.08.2019 arved). Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja

keerukust ning menetluse käiku arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mis

tuleb HKMS § 109 lg-te 1 ja 6 alusel Eesti Töötukassalt kaebajate kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)