1-19-5463/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-19-5463

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5463 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Orvi Koik Kriminaalasi B.T

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. juul 2019

i . a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav B.T (ik: XXX) elukoht: X ; varem ; XX korduvalt kriminaalkorras karistatud Prokurör Abiprokurör Kaspar Urmas Oja Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. B.T kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt Jätta põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Vanalinna

Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks B.T

60 eurot, sealhulgas kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest käibemaks 10 eurot.

3. Välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 60 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse B.T-le eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

1-19-5463

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

B.T-le esitati süüdistus § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et KarS

varem varguste eest karistatud isikuna varastas ta 3. jaanuaril 2019 Tallinnas X asuvast X XX kauplusest tööriistaaku ja X asuvast X kauplusest akutrelli. Samuti varastas ta 4. jaanuaril 2019 Tallinnas X

XX XX asuvast X

kauplusest akutööriistade komplekti.

2. Harju Maakohtu 11. juuli 2019 B.T

199 lg 2 p 9 . a otsusega mõisteti KarS § järgi süüdi üheksa vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vä ning teda karistati kuu pikkuse hendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvak

B.T-le s karistuseks kuus kuud vangistust. alusel liideti sellele karistusele Harju KarS § 65 lg 1 Maakohtu 9. jaanuari 2019. a k vangistust, lugedes ohtuotsusega mõistetud karistus neli kuud kergema karistus kaetuks raskema karistusega, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks kuus kuud vangistust, millest loeti kantuks eelmise otsuse järgi täielikult ärakantud vangistust. Ä neli kuud rakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti kaks kuud vangistust. B.T-lt ositi kaheteist kuu jooksul mene mõisteti tluskuludena välja määratud kaitsjale makstud tasu

0 eurot. X Maakohus mõistis B.T-lt AS tsiviilhagi katteks välja

355 eurot ning kannatanu K AS tsiviilhagi katteks 840 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et B.T-le istusaktis ette heidetud kuritegude toimepanemine süüd on tõendatud tema ütluste tunnistajate ütluste dokumentaalsete tõenditega Tõendid , samuti

. riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et B.T on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatilise Kohus tuvastas, et subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav kõiki ülal lt. käsitletud kuritegusid toime pannes kavatsetult. Maakohus ei tuvastanud B.T gude te õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik B.T-d karistada kergemaliigilise karistusega, sest tal on suured võlgnevused ja kohus kahtleb tal piisavate rahaliste vahendite olemasolus, et rahalist karistust kanda. B.T-le karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü on keskmine, ta ka kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult, mida kohus käsitles süüd kergendava asjaoluna, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. leidis maakohus, et Kokkuvõttes B.T-d tuleb karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva, kuid kindlasti mitte selle alammäärale lähedase karistusega. Kohus arvestas karistust mõistes, et vargused on toime pandud enne Harju Maakohtu 9. jaanuari 2019. a otsust.

3.3. Seoses tava ja tema kaitsja taotlusega kaaluda kohtuistungil B.T-le süüdista mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete alusel, märkis maakohus, et B.T on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Uued kuriteod pani ta toime k ega varasemad õigest paar kuud pärast eelmisest pikaajalisest vangistusest vabanemist. Se karistused ei ole talle avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud hoiduma uute süütegude toimepanemisest. n kohtu Selline süüdistatava süstemaatiline kuritegude toimepanemine o hinnangul B.T vangistuse eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes

1-19-5463

asendamise üldkasuliku tööga. Lisaks oleks mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Neil kaalutlustel on tema suhtes otstarbekas kohaldada just reaalset vangistust.

4.

Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotleb B.T-le , talle maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas kergema karistuse mõistmist ja karistuse asendamist üldkasuliku tööga. nõustub küll Kaitsja maakohtuga, et B.T-d ei saa karistada rahalise karistusega, kuid leb märgib, et karistus tu mõista lähtuvalt toimepanija süü suurusest ning B.T-le mõistetud vangistus tuleks asendada üldkasuliku tööga. B.T-le mõistetud karistus ei ole tema teosüüga vastavuses.

B.T käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuisungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kaitsja arvates on B.T-le üldkasuliku töö kohaldamiseks on olemas ka materiaalsed eeldused. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus lähtuma põhimõttelisest eeldusest kohus usub, et isik – suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Hõivatus üldkasuliku tööga distsiplineerib süüdistatavat ja on tõhus karistuse eesmärkide saavutamiseks. B.T on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid on motiveeritud oma eluviise muutma. Ei ole alust kahelda süüdistatava selgitustes, mille kohaselt tal ei ole sõltuvusprobleeme ning ta soovib teha tööd. Ta on tunnistanud oma süüd ning on näidanud oma käitumisega valmisolekut vastutada oma tegude eest ning kanda karistust. Üksnes B.T varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet tema suhtes.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda on apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1-19-5463

7. Kriminaalkolleegium leiab, et B.T kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse on asendamiseks üldkasuliku tööga perspektiivitu. B.T-le vargust sanktsiooni

e eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla keskmist määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. B.T on varavastaste süütegude toimepanemise eest ka varem vangistusega karistatud ja ta vabanes kõigest paar kuud enne uute kuritegude toimepanemist pikaajalisest vangistusest. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et varasemad karistused ei ole talle avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti pole uued kuriteod juhuslikud, vaid B.T elustiili osa, mis juba iseenesest näitab, et ta ei ole kriminaalhooldusele sobiv isik. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse reaalse ärakandmise vajaduse osas põhjendatud järeldusele.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põ § st 3 jätab hjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lgkohtukolleegium d

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

10. sutamise Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi o eest tasuna kindlaks 60 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud apellatsiooni koostamisele kaks pooltundi. -d 185 lg KrMS §

2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p §

1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ri ab esitatud ngkonnakohus jät apellatsiooni ilmselt na

põhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/