2-18-18551/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON 1. Keelduda YY apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 05.06.2019 otsuse peale menetlusse võtmisest. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-18551 Kohtuasi XX (X) hagi YY (Y) vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.06.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1 411,5 eurot Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erika Scholler Menetluse liik Kirjalik menetlus

2

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue 1. XX (hageja, laps) esitas 07.12.2018 hagi Harju Maakohtule YY (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest kuni hageja täiskasvanuks saamiseni. Elatise palus hageja tasuda CC (ema) arvelduskontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Ühtlasi palus hageja anda ainuõigus hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hageja emale. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja oli kostja alaealine laps. Hageja elas ema juures. Alates detsembrist ei täitnud kostja oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kostja andis hagejale igakuist elatist 150 eurot, mis ei katnud poolt lapse ülalpidamisega seotud kuludest. Hageja igakuised kulud olid kokku 500 eurot. Kostja töötus ei olnud põhjus, miks tuli väljamõistetava elatise suurust vähendada, sest kostja oli kohustatud hankima enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja vastuväited 2. Kostja hinnangul esinesid asjaolud, mille tõttu ei saanud kostjalt välja mõista hageja taotletud suuruses elatist. Kostja oli nõus tasuma elatist 175 eurot kuus. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja oli jäänud tööandja pankroti tõttu töötuks. Varem täitis ta hageja ülalpidamiskohustust korrektselt ja ka praegu veedab kostja hagejaga palju aega koos, mil kannab kulutusi lapse toidule, riietele ja meelelahutusele. Samuti tuli elatisenõude rahuldamisel arvestada lapsetoetusega, mis tuli väljamõistetavast elatisest maha arvata. Maakohtu otsus 3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra alates 06.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuli tasuda hageja ema arvelduskontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Nõude anda ainuõigus hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hageja emale, jättis kohus läbi vaatamata. Hageja taotluse kostja arvelduskonto väljavõtte nõudmiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et hageja sündis XX.XX.XXXX ja kostja oli tema isa. Hageja elas ema juures. Kostja tasus varem elatist korrektselt. Kostja oli töötu pärast seda, kui tema tööandja pankrot kuulutati välja. Pooled ei olnud ühel nõul selles, kui suur elatis tuli kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista. Hageja ülalpidamiseks kulus igakuiselt 500 eurot. Kostja kulude suurusele ega vajalikkusele vastu ei vaielnud. Kostja tõendas, et oli töötu. Kohus oli seisukohal, et töötasu ei olnud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kostja oli noor, terve inimene, kellel olid eelduslikult head võimalused töö leidmiseks. Kostjal ei olnud ka teisi alaealisi lapsi. Kuivõrd lastetoetused olid mõeldud vähemalt osaliselt hüvitama lastele tehtavaid kulutusi, tuli seda elatise väljamõistmisel ka arvestada. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alammääras, millest on maha arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra. Elatis tuli tasuda hageja ema arvelduskontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks.

3

Hageja nõue anda hageja emale ainuõigus hagejale väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hageja ülalpidamiseks oli sisutu ja tuli jätta perspektiivituse tõtt läbi vaatamata. Hageja taotluse kostja arvelduskonto väljavõtte nõudmiseks jättis kohus rahuldamata, sest elatise alammääras nõudmisel ei omanud tähtsust vanemate majanduslik olukord. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 4. Kostjal ei olnud maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles temalt mõisteti hageja kasuks välja elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra alates 06.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja hinnangul tuli resolutsiooni täiendada selliselt, et sissenõutud summast tuleb maha arvata 1 411,5 eurot, s.o summa, mille kostja tasus vahetult hageja ülalpidamiseks. Maakohus jättis ebaõigesti välja uurimata, kas kostja on menetluse käigus hagejale elatist võimaldanud. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kostjal ei olnud vastuväiteid maakohtu otsusele osas, milles kohus kehtestas kostja elatise tasumise kohustuse ulatuse, s.t määras, et kostjal tuleb hagejale ülalpidamist võimaldada määras, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool riikliku lapsetoetuse määra alates 06.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Küll aga heitis kostja maakohtule ette passiivsust asjaolude väljaselgitamisel, mis puudutas seda, kas kostja on hagejale menetluse kestel elatist tasunud või elatist vahetult osutanud ja missuguses määras. Ringkonnakohus on seotud kaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul (TsMS § 5 lg-d 1-3). Seega, kui kostja soovis, et kohus määratleks resolutsioonis menetluse käigus kostja poolt hagejale tasutud elatise suuruse, tuli seda kostjal taotleda ja välja tuua taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid. Kohtul ei lasu seadusest tulenevat kohustust ise välja uurida kas ja missuguses määras on kostja menetluse kestel hagejale ülalpidamist võimaldanud, kui kostja ise ei ole sellele tuginenud. Kuivõrd kostja sellekohast taotlust ja asjaolusid ei esitanud, ei pidanud kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatis nähtuma kohtuotsusest. Teiseks, elatisehagi lõpplahendis määratleb kohus elatise tasumise kohustuse ulatuse. Kui kostja on menetluse kestel hagejale reaalselt elatist tasunud, ei minetata ta võimalust sellele tugineda ka siis, kui vabatahtliku tasumise ulatus ei nähtu kohtuotsusest. Kui hageja ja kostja ei saa omavahel kokkuleppele, kui palju on kostja menetluse kestel elatist tasunud ja hageja

4

pöördub nõude täismahus täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, on kostjal õigus esitada vastuväited ka täitmenetluse raames (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 otsust asjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Meeli Kaur Mati Maksing