Legislator Case Law & Legislation
1-19-298/20 AI generated

1-19-298/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-19-298/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-19-298/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
alcohol dependence alcohol abuse substance use disorder state of extreme intoxication failure to attend counselling repeated driving under influence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2019 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-19-298 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäevad 14.08.2019 27.08.2019 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Getlin KLEMENTI 01.08.2019 erakorraline ettekanne

W.Z-ile Viru Maakohtu

21.02.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu W.Z sünd. 22.03.1963, isikukood

XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa

, töökoht puudub Kriminaalhooldusametnik Getlin KLEMENT Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Getlin KLEMENT 01.08.2019 erakorraline ettekanne W.Z-ile

Viru

Maakohtu

21.02.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

2 Pöörata W.Z-ile Viru Maakohtu

21.02.2019 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 (kaheksa) kuud 26 (

kakskümmend kuus) päeva vangistust täitmisele. Saata W.Z karistust kandma

vanglasse. W.Z-i karistuse kandmise algus on

alates tema karistuse kandmisele asumisest. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

W.Z 21.02.2019 otsusega nr.1-19-298 tunnistati süüdi Viru Maakohtu Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) stati KarS §121 lg.2 p.2, 3 järgi ja kari §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 (kaheksa) kuud 26 mmend kuus

(kakskü ) päeva. KarS §74 lg.1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistus 8 päeva kuud 26 vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja jooksul pidi W.Z

järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 09.03.2019.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik Jõhvi esinduse Getlin Klement esitas 01.08.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles

taotleb W.Z-ile Viru Maakohtu 21.02.2019

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal talle kohtu poolt KarS §75 lg.2 p.2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Ametnikule on edastatud Politseija Piirivalveametist teavitused rikkumiste kohta: - 15.07.2019 on alustatud Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonnas kriminaalmenetlus nr.18244000711 W.Z-i 121 lg.2 p.2, 3 tunnustel selles, et ta tiris suhtes KarS §

15.07.2019 kell 20.00 oma elukohas xxx xxx xx-xx oma elukaaslast X.X. juustest ja lõi kannatanut kolmel korral pea parema piirkonnaga vastu köögi seina. Oma tegevusega põhjustas W.Z X.X.le valu. 15.07.2019 tuvastati W.Z-il alkoholijoove 1,17 mg/l kohta - 26.07.2019 toimus lähisuhtevägivalla väljakutse aadressil

xxx xx-xx, kus elab W.Z ja kellel tuvastati alkoholijoove 1.09 mg/l. W.Z toimetati kainenema Jõhvi arestimajja. W.Z selgitas, et tarvitas alkoholi, a tulid sugulased xxxst. Teda sunniti kuna küll jooma. Ta rääkis pole pikka aega üksteist , et ta ei saa juua, aga nemad veensid teda, et nad näinud. Erakorralise karistus täitmisele pööra ettekande ettepaneku - ta - suhtes palus teda saata alkoholismiravile, vangla ei saa teda ravida. Esmakohtumine W.Z-iga toimus kriminaalhooldusosakonnas 26.03.2019, mil vaadati koos hooldusalusega läbi kohtuotsuses väljatoodud kontrollnõuded ja kohustused,

selgitati n teada sanktsioonidest, mis ende täitmise korda ja nõudeid. Samuti anti isikule

3 võivad kaasneda rikkumiste toimepanemisega. W.Z

allkirjastas kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehe 26.03.2019. Kriminaalhooldusametnik märgib, et W.Z-i katseaja kulg on negatiivne, kohe katseaja alguses ilmnesid isiku poolt kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumised. Koostatud on 2 kirjalikku hoiatust: kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine on tuvastatud 24.03.2019 deti 1,47 mg/l kohta; kohustuse mitte , mil isiku joobeks mõõ tarvitada alkoholi rikkumine on aset leidnud 08.05.2019, mil alustati isiku suhtes kriminaalmenetlus KarS § ntrollnõuded on W.Z-i 121 lg.2 p.2 tunnustel. Ko

poolt täidetud nõuetekohaselt. 06.08.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde lisamaterjalid, mille kohaselt hooldusalusel on korralisel registreerimisel 06.08.2019 tuvastatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine. Hooldusalusel tuvastati alkoholijoove 0,781 mg/l kohta. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS §74 lg.4 ja Kriminaalhooldusseaduse §31 lg.1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku W.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

W.Z on rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal, talle koostatud hoiatused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud alkoholi tarvitamist, millega elukaaslase X.X.ga. Isiku suhtes on kaasnevad peretülid oma algatatud 2 uut kriminaa 121 lg.2 p.2 tunnustel. lmenetlust KarS §

Maakohtu istung 14.08.2019

Süüdimõistetu W.Z maakohtu istungile ei ilmunud. Süüdimõistetu oli kohtule esitanud kirjaliku taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks.

Maakohus leidis, et asja arutamine tuleb edasi l

ükata ja kordas kohtukutseid.

Maakohtu istung 27.08.2019

Kriminaalhooldusametnik Getlin Klement es toodud jäi erakorralises ettekand põhjenduste juurde ja lisas, et käesolevaks ajaks on ametnikule laekunud veel üks teavitus Polits - ei ja Piirivalveametist süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise kohta 23.08.2019, otsust selle rikkumise kohta veel ei ole.

Süüdimõistetu ta tunnistab kõiki alkoholi tarvitamise W.Z selgitas, et

juhtumeid, ta püüdis alkoholiga leevendada peavalusid. Süüdimõistetu kinnitas, et on

valmis minema alkoholismivastasele ravile ja palus anda viimane võimalus.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on kuulub põhjendatud ja rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema

karistamise

aluseks

olnud

kuriteoga

samalaadse

väärteo,

võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid

4 kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta

võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87 1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste - määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Süüdimõistetu saluse õiguseid ja kohustusi W.Z-ile on kriminaalhooldu

tutvustatud 26.03.2019, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga.

Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on rikkunud katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi (24.03.2019, 08.05.2019, 15.07.2019, 26.07.2019 ja 06.08.2019).

24.03.2019 ja 08.05.2019 rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametnik teinud süüdimõistetule 2 kirjalikku hoiatust.

Asja materjalides olevast Politseija Piirivalveameti 22.07.2019 teatisest nr.2.1- 6.2/2524-2 , et 15.07.2019 kell 19:00 korteris aadressil xxx xx-xx xxx pani nähtub

W.Z X.X. vastu. Alustati kriminaalmenetlust toime kehalise väärkohtlemise KarS §121 2, 3 järgi. lg.2 p. W.Z oli tarvitanud alkoholi. 15.07.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus positiivne, 7 mg/l kohta. näidates alkoholijoovet 1,1

Veel nähtub asja materjalidest, et 27.07.2019 on patrullpolitseinik Mark Gužovski

teavitanud kriminaalhooldusametnik xxx xx-xx ku, et 26.07.2019 sai väljakutse aadressile xxx. W.Z oli tarvitanud alkoholi. 15.07.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus positiivne,

näidates alkoholijoovet 1,09 mg/l kohta.

Samuti nähtub asja materjalidest, et süüdimõistetul tuvastati alkoholijoove 06.08.2019 toimunud registreerimise käigus.

Alkoholi tarvitamist tunnistas süüdimõistetu ka maakohtu istungil.

Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 21.02.2019 kohtuotsusega katseajaks pandud lisakohustuse rikkumine viiel korral on

tõendatud.

Argument, mille kohaselt isik tarvitas alkoholi, kuna Maardust tulid sugulased ja teda sunniti jooma, ei pea kohus vabandatavaks. Isikule oli eelnevalt tehtud kaks kirjalikku hoiatust alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest. Isik jätkas nii peale kirjalikke hoiatusi kui ka peale erakorralise ettekande kohtusse saatmist alkoholi tarvitamist, ilmudes 06.08.2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja tuvastas hooldusalusel alkoholijoobe 0,781 mg/l kohta. Lisaks on hooldusaluse suhtes algatatud kaks uut kriminaalmenetlust KarS §121 alusel. Hooldusalusele on määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, sellele vaatamata on hooldusalune katseaja algusest peale tarvitanud alkoholi, teda ei ole mõjutanud kriminaalhooldaja poolt tehtud kirjalikud hoiatused ega seletused. Lisaks on hooldusaluse käitumine alkoholijoobes olles

5 vägivaldne. Olles karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja saanud aru käitumiskontrolliga kaasnevatest reeglitest, tuleb süüdimõistetul teha kõik võimalik, et tema käitumine vastaks kriminaalhooldusega kaasnevatele nõuet

ele. Seega ei ole sugulaste külla tuleks vabanduseks alkoholi tarvitamise keelu rikkumiseks.

Kõik ülaltoodu näitab, et ei suhtu talle määratud W.Z kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades W.Z-i käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kõiki kohtu poolt määratud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna W.Z on rikkunud korduvalt kohustust, mitte tarvitada alkoholi katseajal, talle koostatud hoiatused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud alkoholi tarvitamist, millega kaasnevad peretülid oma

elukaaslase X.X.ga. Veel on isiku suhtes on algatatud 2 uut 2 tunnustel. Kohus kriminaalmenetlust KarS §121 lg.2 p. märgib, et kui süüdimõistetule anti võimalus kanda karistus vabaduses,

tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma vanglasse. Tegemist ei ole ühekordse rikkumisega, süüdimõistetu tarvitab alkoholi vaatamata keelule süstemaatiliselt.

Kok umiste alusel on kuvõttes leiab maakohus seega, et rikk põhjendatud W.Z-i suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu

21.02.2019

otsusega tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole W.Z talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ning ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline muutma oma käitumist. Maakohus toonitab, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi katseajaga, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli kõiki nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab

oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga.

Eeltoodut arvestades on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud W.Z-ile tingimuslikult mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 21.02.2019 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita. Vaatamata sellele ei ole W.Z korduvalt suutnud talle osutatud

usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Seda enam, et , et erakorralisest ettekandest nähtub W.Z-i suhtes on algatatud kaks 121 lg.2 p.2 alusel ja kriminaalmenetlust KarS § kriminaalhooldusametniku seletuse kohaselt maakohtu istungil on süüdimõistetu jätkanud alkoholi tarvitamist ka peale eelmist kohtuistungit.

Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §74 lg.4 tuleb pöörata otsusega mõistetud W.Z-ile Viru Maakohtu 21.02.2019

karistus täitmisele.

Süüdimõistetu karistuse algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

6

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §432.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik