2-19-106486/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2019 a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-106486

Tsiviilasi

Alpaks OÜ hagi Restorlin Ehitus OÜ vastu 1 810,20 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1 810,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Alpaks OÜ (registrikood 12902133, asukoht Ümera tn 32-

37, Tallinn 13816);

Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (isikukood xxx,

ivokaurit@gmail.com);

Kostja: Restorlin Ehitus OÜ (registrikood 12569018, asukoht

Laki tn 30, Tallinn 12915),

juhatuse liige D F

(isikukood xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja Restorlin Ehitus OÜ suhtes, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt Restorlin Ehitus OÜ-lt (registrikood 12569018) hageja Alpaks OÜ

(registrikood 12902133) kasuks välja poolte vahel 20.05.2017 sõlmitud töövõtulepingu

alusel 1 810,20 eurot (võlgnevus 1 610,34 eurot ja viivis 199,86 eurot ajavahemiku

01.07.2017 -20.04.2019 eest).

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt Restorlin Ehitus OÜ-lt hageja Alpaks OÜ kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 650 eurot (riigilõiv 250 eurot ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu 400 eurot).

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 27.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 2 333,33

euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.03.2019 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

19.03.2019 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Kostja esitas 29.03.2019 vastuväite ning

seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 04.04.2019 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 05.04.2019 määrusega hagejat esitama hagi, mida hageja ka 20.04.2019

tegi. 25.04.2019 esitas hageja hagi täpsustused. Harju Maakohus võttis hagi 26.04.2019 määrusega

menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust.

3. Nõude aluseks on poolte vahel 20.05.2017 sõlmitud töövõtuleping. Kostja ei ole lepingu alusel

väljastatud arveid hagejale tasunud. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 1 610,34 eurot ja viivist alates

01.07.2017 summas 199,86 eurot (kokku 1 810,20 eurot). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist

850 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 600 eurot 6 tunni eest tööhinnaga 100 eurot tunnis)

ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 13.05.2019 kostja seadusliku esindaja kaudu läbi avaliku e-

toimiku elektrooniliselt. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (03.06.2019) ega käesoleva

ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale toimetatud kätte 31.07.2019. Kostja ei ole

menetluskulude osas kohtule vastanud.

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud

kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 650 eurot

(250 eurot riigilõiv ja põhjendatud õigusabikulud 400 eurot) välja mõista.

8. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik