2-18-2743/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2743

Tsiviilasi

OÜ Nordic Brokers hagi OÜ Jatrimpan vastu võla

nõudes ja OÜ Jatrimpan vastuhagi OÜ Nordic

Brokers vastu

Tsiviilasja hind

Hagihind 10 432,60 eurot

Vastuhagi hind 21 830,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja, vastuhagis kostja Nordic Brokers OÜ

(registrikood

12386140),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Grete Lind

Kostja, vastuhagis hageja OÜ Jatrimpan (registrikood

11275131), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Aidi Kallavus ja Leho Pihkva

Menetlustoimingu tegemise viis

Kohtuistungitel 05.03.2019 ja 29.05.2019

RESOLUTSIOON

1. OÜ Nordic Brokers hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Jatrimpan Nordic Brokers kasuks laenulepingust tulenev

võlg 9 162,43 eurot ja seisuga 20.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 532,33

eurot, kokku 9 694,76 eurot.

3. Tasaarvestada OÜ Jatrimpan nõue OÜ Nordic Brokers vastu 17 469,25 eurot

kohtuotsuse resolutsiooni p-is 2 väljamõistetud nõudega ja lugeda OÜ Nordic

Brokers

nõue

9 694,76

eurot

lõppenuks

tasaarvestuse

tulemusel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 2 kohaselt.

4. OÜ Jatrimpan vastuhagi rahuldada osaliselt.

5. Välja mõista OÜ-lt Nordic Brokers OÜ Jatrimpan kasuks 15 180,35 eurot.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

2(8)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 15.04.2016 laenu 12 000 eurot. Hageja

osanikud kiitsid laenu andmise heaks. Laenu tagastamise tähtaeg oli üks aasta laenu

väljastamise hetkest intressimääraga 1,5% aastas. Kostja ei tasunud laenu ja sellelt arvestatud

intressi tähtaegselt. Hageja osanikud otsustasid 31.05.2017 jaotada kasumit. Kostja on hageja

osanik ning tal tekkis õigus nimetatud osanike otsuse alusel saada 3 138,56 eurot. Nimetatud

summa ei ole kostjale välja makstud. Hageja tasaarvestab nimetatud hageja poolse kasumi

väljamaksmise kohustuse 3 138,56 eurot kostja kohustusega sissenõutavaks muutunud

viivisenõudega 123,62 eurot, kostja kohustusega tasuda intressi 180 eurot ja kostja

kohustusega laenusumma tagastamiseks 2 834,94 eurot. Selle tulemusena on hageja nõude

suuruseks 9 165,06 eurot (12 000 eurot – 2 834,94 eurot).

2. Hageja palub kostjalt välja mõista 9 697,39 eurot, millest 9 165,06 eurot moodustab

põhinõue ning 532,33 eurot moodustab hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks

muutunud viivisenõue. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise hetkest

edasiulatuvalt põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt

välja hageja menetluskulud, kohustades kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Vastusena kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostjal puudub õigus nõuda viiviseid

dividendidelt, kuna hageja on tasaarvestanud kostja õiguse saada dividende 3 138,56 eurot ja

hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks enne kostja dividendinõude tekkimist.

Dividendinõue saanuks muutuda sissenõutavaks kõige varem 30.06.2017 ning viivise

arvestus perioodi eest enne 30.06.2017 on alusetu. Hageja ei ole kunagi kostjaga suuliselt

ega mistahes muul viisil kokku leppinud mistahes teises tähtajas ega sidunud laenu

tagastamise tähtaega mistahes kolmanda lepinguga.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

tunnistab laenulepingu sõlmimist, kuid on enda arvates laenulepingust tulenevad kohustused

täitnud. Poolte vahel sõlmiti 27.05.2015 tähtajatu käsundusleping, mille alusel kostja osutas

hagejale maakleriteenuseid hageja kinnisvara osas. Maakleriteenuste vahendusel on hageja

sõlminud lepingu x X OÜ-ga, kuid hageja ei ole kostjale teenuste eest tasunud. Laenu

tagasimaksmise tähtaeg pikendati suuliselt ning laen tuli tagastada hagejale ajal, mil x X OÜ

tasub hagejale arve nr 201747, kuid mitte hiljem kui 31.12.2017. x X tasus arve 09.11.2017.

Seega saabus laenu tagasimaksmise tähtaeg 09.11.2017. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et

hageja ja tema osanikud ei nõudnud laenu tagastamist väidetaval laenu tagastamise

tähtpäeval 14.04.2017. Tasaarvestus pidi toimuma kostja arvates 2017. aasta suvel, kuid

hiljemalt 2017. aasta novembris.

5. Kostja tasaarvestab kattuvas ulatuses oma sissenõutavaks muutunud käsunduslepingust

tuleneva nõude 17 469,25 eurot kostja tasaarvestamata laenunõude jäägiga 8 987,51 eurot.

Kostjal tekkis 10.08.2017 hageja vastu 15 759,36 euro suurune nõue x teenuste osutamisega

3(8)

seoses ning vastavalt käsunduslepingu punktile 6.3 on kostjal õigus nõuda 0,05% päevas, so

1 709,89 eurot. Tasaarvestuse tulemusel lõppesid hageja nõuded kostja suhtes. Seetõttu on

põhjendamatu hageja viivisenõue. Kostjal on hageja vastu käsunduslepingust tulenev nõue

tasaarvestamata jäägi ulatuses.

VASTUHAGI

6. Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel käsundusleping maakleriteenuse pakkumiseks.

Käsunduslepingu alusel kohustus kostja osutama hagejale kinnisvaramaakleri teenuseid ja

hageja kohustus käsunduslepingu p 4.1.4 järgi maksma kostjale tasu osutatud teenuste eest.

Kostja on osutanud hagejale regulaarselt teenuseid käsunduslepingu alusel alates 2015

aastast ning hagejal ei ole tekkinud kordagi vastuväiteid käsunduslepingu alusel tasude

maksmiseks kostjale. Isegi, kui kohus asub seisukohale, et käsunduslepingu oleks pidanud

heaks kiitma hageja osanikud, siis vastavasisulise nõusoleku on hageja osanikud andnud.

Samuti leiab kostja, et isegi kui poolte vahel ei loeta sõlmituks käsunduslepingut, on

tahteavalduste alusel poolte vahel sõlmitud suuline maaklerileping konkludentselt ning

hageja kohustub tasuma kostjale maakleritasu VÕS § 658 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 664

lõigetega 1 ja 3. Hageja ei ole käsunduslepingust tuleneva tasu maksmise kohustust kostja

ees täitnud x X OÜ, x OÜ, BC x OÜ ja x OÜ tehingute vahendamisega. Laenust tulenev

nõue pidi tasaarvestatama maaklerilepingust tuleneva nõudega. Maaklerilepingust tuleneva

nõude suurus on ebaselge, sest nõue oli seotud hagejale tehtavate laekumistega, mille kohta

kostjal info puudub. Vastuhagi hageja palub välja mõista Nordic Brokers OÜ-lt 8 481,74

eurot, mis on hageja käsunduslepingust tuleneva nõude jääk pärast tehtud tasaarvestust.

7. 11.06.2019 menetlusdokumendi kohaselt on kostja lõplik vastuhagi nõue hageja vastu

21 830,42 eurot, mis moodustub dividendinõudest 3 138,56 eurot, 15 759,36 eurot (x 28

korteri, v.a korterite 1 ja 3 vahendustasu), 1 320 eurot (x ja 16 vahendustasu) ja 1 612,50

eurot (x korterite 1 ja 3 vahendustasu).

HAGEJA (VASTUHAGIS KOSTJA) VASTUVÄITED VASTUHAGILE

8. Hageja palub vastuhagi jätta tervikuna rahuldamata ning vastuhagi menetluskulud jätta

kostja kanda. Kostjal puudub õigus nõuda viiviseid dividendidelt, kuivõrd hageja

laenulepingust tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 15.04.2017. Hageja ei ole

kunagi kostjaga suuliselt ega mistahes muul viisil kokku leppinud mistahes teises tähtajas

ega seda pikendanud ega sidunud laenu tagastamise tähtaega mistahes kolmanda lepinguga.

Õiguslikult ekslik on ka kostja seisukoht selles, et hageja poolt tähtaja möödumisel

viivitamatult laenunõude sissenõudmisele mitte asumine võiks edasi lükata laenu tagastamise

tähtaega. Kostja viited mistahes kolmandate isikute (peale advokaat Tarvo Lindma) e-

kirjadele on asjakohatud, kuivõrd nimetatud isikutel ei ole olnud volitusi hageja nimel

mistahes kokkulepete sõlmimiseks ega läbirääkimiste pidamiseks.

9. Dividendide maksmine otsustati 31.05.2017, kuid osanikud ei otsustanud tähtaega, mille

jooksul kuuluvad dividendid väljamaksmisele. Sellest tulenevalt tuli dividendid välja maksta

VÕS § 82 lg 3 ja 7 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast sellekohase otsuse vastuvõtmist.

Hageja leiab, et mõistlik aeg on 1 kuu arvates osanike otsuse tegemisest. Kõnealune

käsundusleping on tühine, mistõttu ei saa sellest lepingust tekkida kostjal mistahes õigusi

hageja suhtes. Isegi kui käsundusleping oleks kehtiv, ei ole saanud selle alusel tekkida kostjal

mistahes nõudeõigust hageja vastu. Kostja väide selle kohta, et kostja on osutanud hagejale

maaklerteenust ja osundanud x X OÜ-le ning sõlminud hageja nimel x X OÜ-ga 28.08.2015

maaklerlepingu hageja nimel maaklerteenuse osutamises, on sisult ebaõige ja ka

ebaloogiline. Hageja on seisukohal, et taolist lepingut ei ole kunagi sõlmitud. Isegi kui

maaklerleping oleks sõlmitud ja kehtiv, puudub kostjal alus ka sellisel juhul OÜ-ga x X

seoses nõude esitamiseks hageja vastu. Alusetud on ka kostja nõuded ja väited seoses OÜ-ga

x, OÜ x tehingu vahendamisega ning seoses tehingutega x OÜ-ga ja OÜ-ga B.

4(8)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

Täielikult põhjendatud on kostja tasaarvestusavaldus. Vastuhagi on osaliselt põhjendatud ja

tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt käsitleb kohus hagiavaldust, seejärel võtab seisukoha

vastuhagi osas.

11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

12. Hageja on esitanud nõude kostja vastu poolte vahel laenulepingust tuleneva kohustuste

täitmiseks. Lähtudes VÕS § 108 lg-st 1 koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 võib hageja

laenulepingu kehtivuse korral nõuda kostjalt lepingu alusel antud raha tagastamist. VÕS §

108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva

kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on

muutunud sissenõutavaks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS §

100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine

13. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostjale laenu ja kandis 15.04.2016 kostja

arvelduskontole 12 000 eurot. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud arvelduskonto

väljavõttega (tl 18). Pooled vaidlevad selle üle, millal muutus hageja laenulepingust tulenev

nõue kostja vastu sissenõutavaks. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Kohtule esitatud 07.04.2016 hageja juhatuse ettepaneku kohaselt on laenu tagastamise

tähtaeg 1 aasta alates laenu väljastamise hetkest (I kd, tl 6). Kostja ei ole tõendanud, et poolte

vahel oli kokkulepe laenu tagastamise tähtaja muutmise osas. Samuti on tõendamata kostja

väide, et laenu tagasimaksmise tähtaeg pikendati ning laen tuli tagastada hagejale ajal, mil x

X OÜ tasub hagejale arve nr 201747, kuid mitte hiljem kui 31.12.2017. Kohtule esitatud

Nordic Broker OÜ osaniku kokkulepe, mille puuduvad poolte allkirjad ning kokkuleppe

sõlmimise kuupäev, nimetatut ei tõenda (II kd, tl 54). Kohtu hinnangul on nimetatu puhul

tegemist kokkuleppe projektiga, kuid poolte jaoks laenutähtaja muutmise siduva

kokkuleppega tegemist ei ole. Samuti nähtub kohtule esitatud A V 03.07.2017 e-kirjast, et

tegemist on üksnes ettepanekuga ning nimetatud e-kirjas annab A V ettepanekute osas

tagasisidet (I kd, tl 56). Samuti ei tõenda laenu tagastamise tähtaja pikendamist asjaolu, et

hageja ja tema osanikud ei nõudnud laenu tagastamist väidetaval laenu tagastamise

tähtpäeval 14.04.2017. Seega saabus laenu tagastamise tähtaeg 15.04.2017 ning

laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 16.04.2017.

14. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hagejal oli õigus tasaarvestada kostja kasumi saamise

nõuet 3 138,56 eurot enda nõudega kostja vastu summas 12 000 eurot. VÕS § 197 lg 1

sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause

kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt

5(8)

lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses

(protsessuaalne tasaarvestus).

15. Kohtule esitatud osanike koosoleku protokollist nähtuvalt otsustasid hageja osanikud

31.05.2017 maksta välja dividendideks 16 000 eurot jaotamata kasumist (I kd, tl 50-51).

Vaidlus puudub selles, et kostjal oli õigus saada hagejalt kasumina 3 138,56 eurot ja

nimetatud summa on kostjale välja maksmata. Seega on kostjal alates 31.05.2019 nõue

hageja vastu summas 3 138,56 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna ei

otsustatud dividendide maksmise tähtaega, siis tuli dividendid välja maksta mõistliku aja

jooksul.

16. Hageja intressinõude aluseks kostja vastu on VÕS § 94 lg 1, mis sätestab intressimääraks

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatava

viimase

intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette

nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. Pooled on leppinud kokku intressi suuruseks 1,5% aastas. Vaidlus selles ka puudub.

Seega kohustus kostja tasuma hagejale intressi kokku 180 eurot perioodi 15.04.2016 kuni

15.04.2017 eest.

17. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud,

on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.04.2017 kuni 31.05.2017

46 päeva eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 120,99 eurot.

18. Seega on hagejal õigus tasaarvestada 12 300,99 euroga (põhivõlg 12 000 eurot,

sissenõutavaks viivis perioodi 16.04.2017 – 31.05.2017 eest 120,99 eurot ja intress 180 eurot)

kostja dividendinõudega 3 138,56 eurot. Seega kostja laenulepingust tuleneva nõude

suuruseks 9 162,43 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel nimetatud

summalt alates 31.05.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni, so kuni 20.02.2018 välja mõista

viivis 532,33 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista laenulepingust tulenev võlg 9 162,43 eurot ja seisuga 20.02.2018 sissenõutavaks

muutunud viivis 532,33 eurot, kokku 9 694,76 eurot.

20. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue kostja vastu summas 9 694,76 eurot on

lõppenud tasaarvestuse tulemusel VÕS § 186 p 2 kohaselt. Kostja on menetluses teinud

tasaarvestuse avalduse (VÕS § 197, § 198). Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal on poolte

vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenev nõue hageja vastu summas 17 469,25 eurot.

Tasaarvestuse vastuväite esitamine on kohtumenetluses lubatud ning sellest tulenevalt tuleb

kontrollida tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust.

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud käsundusleping on kehtiv. Hageja

on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käsundusleping on tühine, mistõttu ei saa sellest

lepingust tekkida kostjal mistahes õigusi hageja suhtes. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid

27.05.2015 tähtajatu käsunduslepingu (I kd, tl 43-46). Mõlemat poolt esindas juhatuse liige

A V. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing

on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis

tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Seega

reguleerib ÄS § 181 lg 3 olukorda, kus juhatuse liikme esindusõigus on piiratud eesmärgiga

vältida tehingu tegemisel tekkida võivat huvide konflikti. Kui sellist nõusolekut ei ole, siis

on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3). Riigikohus on märkinud, et ÄS § 181 lg 3 esimene lause

6(8)

näeb ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks

pooleks on osaühingu juhatuse liige. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks

on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes

tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt RKTKo 3-2-1-26-17).

22. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine huvide konflikti, kuigi mõlema poole nimel

sõlmis lepingu üks ja sama isik. Kohus möönab ka, et nimetatud käsundusleping sõlmiti

maaklerteenuste osutamiseks olukorras, kus hageja tegevusalaks on (kinnisvarabüroode

tegevus) (I kd, tl 108-109). Kohtule esitatud kodulehe väljavõtte kohaselt on hageja

kinnisvara vahendusega tegelev kinnisvarabüroo (I kd, tl 104). Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt

on

kostjale

tehtud

käsunduslepingu

alusel

väljamakseid

erinevate

kinnisvaraobjektidega alates 16.07.2015. Vastavad tasud kajastati hageja majandusaasta

aruannetes, mis on kinnitatud hageja osanike poolt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

kostja tegevus (sh arveldused) ei saanud hageja juures jääda märkamatuks osanikele ja

teistele isikutele. Seega pidid osanikud nimetatud lepingust teadlikud olema ning ei ole

eluliselt usutav, et kostja arveldas teenuseid hageja juures ilma osanike teadmata. Seega

tegutses hageja juures hageja, temaga seotud isikute ja ka hageja osanike teadmisel ja

nõusolekul. Kohus leiab, et käsundusleping vastab hageja igapäevasele majandustegevusele

olemuslikult ja see on sõlmitud turutingimustel. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud

kostja arvetega hagejale, millest nähtub, et kõik väljastatud arved on seotud konkreetsete

kinnisvaratehingute vahendamisega. Samuti tõendab nimetatut kohtule esitatud hageja ja K

Xu omandisse kuuluva äriühingu vahel sõlmitud käsundusleping (I kd, tl 89-91). Hageja

sõlmis 2015. aastal kostjaga ja K Xule kuuluva ühinguga lepingud samadel tingimustel.

Hageja kasutas igapäevasteks maaklerteenuste osutamiseks maaklerteenuse sisseostmist.

Seega on kostjaga sõlmitud käsundusleping turutingimustele vastav. Eeltoodust tulenevalt

saab asuda seisukohale, et käsundusleping sõlmiti hageja igapäevase majandustegevuse

raames kinnisvaraga seotud maaklerteenuste ostmiseks kostjalt. Seega vahendas hageja mh

oma igapäevases majandustegevuses maaklerteenuseid. Kohus nõustub kostja seisukohaga,

et juhatuse liikmel ei ole kohustust osutada maakleriteenuseid hageja nimel hageja juhatuse

liikmena. Seega kohustus hageja tasuma kostjale käsunduslepingu alusel osutatud

maaklerteenuste eest tasu.

23. Kohtule esitatud arvest nr 160003 ning väljamaksete tabelist nähtuvalt on tõendamist

leidnud, et kostja on osutanud hagejale käsunduslepingu alusel regulaarselt alates 2015.

aastast teenuseid ning hageja on teenust eest kostjale ka maksnud (vt I kd, tl 88). Seega on

pooled käsunduslepingut täitnud. Käsunduslepingu p 6.2 ja selle lisa nr 1 kohaselt makstakse

käsundisaajale (kostjale) viimase poolt esitatud arve alusel käsunduslepingu täitmise eest

lepingu täitmise tulemustest sõltuvat teenustasu kaks korda kuus hiljemalt 10. ja 22.

kuupäevaks, sealjuures peab tasu väljamaksmise arvestuse aluseks esitatav arve olema

esitatud käsundiandjale (hagejale) vähemalt 3 tööpäeva enne maksete teostamise kuupäeva

eelmise kuu teenuste eest, eeldusel, et teenuste osutamise eest on maksed laekunud Nordic

Brokers OÜ arveldusarvele ( I kd, tl 43-45). Lisa 1 kohaselt tekkis hagejal kohustus tasuda

vähemalt 30% vastavast summast.

24. Kostja on kohtule esitanud hageja poolt x X OÜ-le 02.11.2017 väljastatud arve nr

2017047 ja selle tasumist tõendava dokumendi (I kd, tl 75-76). Arvega 2017047 seoses

kohustus hageja tasuma kostjale käsunduslepingu alusel vähemalt 30%, so 15 759,36 eurot.

Seega on nimetatud arvega ja selle tasumist tõendava dokumendiga tõendatud, et kostja

maaklerteenuseid müüdi edasi x X OÜ-le. Seega tunnistasid nii hageja kui ka x X OÜ

lepingulise suhte ja kohustuse olemasolu. Seadus ei näe ette maaklerilepingule

kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võib leping olla ka suuline. Hageja väljastas arve x X

OÜ-le siis, kui A V ei olnud enam hageja juhatuse liige. Seega oli hageja uus juhtkond teadlik

x X OÜ tehinguga seotud asjaoludest ja tingimustest. x X OÜ tasus hagejale x korteri eest

09.11.2017 53 531,20 eurot ( I kd, tl 76). Seega on kostjal hageja vastu nõue summas

15 759,36 eurot, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivis perioodi 11.07.2017 kuni

7(8)

12.06.2019 eest summas 5 531,54 eurot. Hageja viivise perioodile ning summale vastuväiteid

esitanud ei ole. Hageja ainus vastuväide viivisenõudele on, et kuna kostja nõue vahendustasu

saamiseks on tühine, siis on tühine ka viivisenõue. Seega kuulub hageja nõue kostja nõudega

tasaarvestamisele ning hageja nõue kostja vastu summas 9 694,76 eurot on lõppenud

tasaarvestuse tulemusel VÕS § 186 p 2 kohaselt. Hageja viivisenõue hagi esitamise hetkest

kuni põhinõude täitmiseni rahuldamisele ei kuulu, kuna hageja nõue kostja vastu lõppes

tasaarvestuse tulemusel.

25. Järgmisena käsitleb kohus kostja vastuhagi. Kostja palub hagejalt välja mõista 21 830,42

eurot, mis moodustub dividendinõudest 3 138,56 eurot, 15 759,36 eurot (x korteri, v.a

korterite 1 ja 3 vahendustasu), 1 320 eurot (x 14 ja 16 vahendustasu) ja 1 612,50 eurot (x 9

korterite 1 ja 3 vahendustasu).

26. Kohus leiab, et dividendinõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus tasaarvestas kostja

dividendinõude hageja vastu hageja nõudega. Kohus käsitles dividendinõuet kohtuotsuse p-

is 15. Seetõttu kuulub rahuldamata jätmisele ka viivisenõue dividendidega seotud

põhinõudelt.

27. Kohus analüüsib, kas kostjal on õigus hagejalt saada X 9 tehingute (28 korteri, v.a

korterite 1 ja 3) vahendamise eest vahendustasu 15 759,36 eurot, Xe 14 ja 16 tehingute

vahendamise eest vahendustasu 1 320 eurot ja X 9 korterite 1 ja 3 vahendamise eest

vahendustasu 1 612,50 eurot.

28. Hageja leiab, et isegi juhul, kui käsundusleping ja maaklerilepingud oleksid kehtivad siis

ei ole kostja tõendanud, et ta on lepingutes märgitud kohustused täitnud. Kohus leidis

eelnevalt, et nii käsundusleping kui ka maaklerileping on kehtivad. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule

(käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu

sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu

(maakleritasu). VÕS § 658 lg 2 sätestab, et maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu

kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja enamusosaniku x OÜ juhatuse

liige X X on kohtule esitatud e-kirjades selgitanud tehingute toimumist ja sisu. Samuti

nähtub e-kirjadest, et hageja ja x X OÜ vahel on sõlmitud maaklerleping, mis on sõlmitud X

9, Tallinn korterelamu müügivahenduseks ning pärast hagejale arve tasumist on kostjal õigus

saada 30% maakleritasuna. Kohus tuvastas eelnevalt käesoleva kohtuotsuse p-is, et kostjal

on õigus saada vahendustasu X 9 28 korteri (v.a korterite 1 ja 3) eest ning tasaarvestas hageja

nõude kostja vastu summas 9 694,76 eurot kostja põhinõudega 15 759,36 eurot. Põhivõlale

lisandub VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivis perioodi 11.07.2017 kuni 12.06.2019 eest summas

5 531,54 eurot. Seega tuleb hagejalt välja mõista 11 596,14 eurot.

29. X X e-kirjaga on tõendatud, et kostjal on õigus saada käsunduslepingu alusel X 9-1 ja X

9-3 kinnisasjade tehingutega seoses tasu summas 1 343,75 eurot ( I kd, tl 54). Kohus leiab,

et kostja nõue X 9-1 ja X 9-3 kinnisasjade tehingutega seotud vahendustasu osas summas

268,75 eurot ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Üksnes arve esitamise õigus ei tekita

hagejale nimetatud kohustust. Vastavalt kostja taotlusele tuleb välja mõista põhinõudelt

1 343,75 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 0,05% päevas perioodi 11.07.2017 kuni

12.06.2019 eest vastavalt käsunduslepingu p-le 6.3 summas 471,66 eurot (vt arvutuskäik

https://www.viivisekalkulaator.ee). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks X 9-1 ja X 9-3

kinnisasjadega seoses välja mõista 1 815,41 eurot.

30. X X e-kirjaga ja arvetega nr 2017028 ja 2017029 on tõendatud kostja õigus saada hageja

ja xOÜ vahel sõlmitud maaklerlepingu alusel kostja poolt osutatud teenuste eest seoses

kinnisasjadega Xe 14 ja Xe 16 teenuste osutamise eest 1 320 eurot (I kd, tl 54 ja I kd tl 202-

203). Tunnistaja K Xu (R ) ütlustega on tõendatud, et nimetatud arved on tasutud (I kd, tl 199

pöördel). Vastavalt kostja taotlusele tuleb välja mõista põhinõudelt 1 320 eurot VÕS § 113

8(8)

lg 1 alusel viivist 0,05% päevas perioodi 02.08.2017 kuni 12.06.2019 eest vastavalt

käsunduslepingu p-le 6.3 summas 448,80 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks seoses

Xe 14 ja Xe 16 kinnisasjadega 1 768,80 eurot.

31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja vastuhagi X kinnisasjadega (v.a korterid 1

ja 3) seoses 11 596,14 euro osas, X ja X kinnisasjadega seoses 1 815,41 euro osas ning

Xe ja Xe kinnisasjadega seoses 1 768,80 euro osas. Seega kokku kuulub hagi rahuldamisele

15 180,35 euro osas. Ülejäänud nõuete osas tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.

32. Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel

tähtsust.

MENETLUSKULUD

33. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta nii hagi kui ka vastuhagi menetluskulud

poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning rahuldas kostja tasaarvestusavalduse

ja tasaarvestuse tulemusel luges kohus hageja nõude kostja vastu lõppenuks. Vastuhagi

rahuldas kohus samuti osaliselt.

34. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.