3-18-1938/19 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-18-1938

Haldusasi

X. X kaebus seonduvalt Tori Vallavalitsuse 11.09.2018

kirjaga nr 1-5/2704 ning Tori vallalt 6000 euro suuruse

kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Jätta esialgsele kaebusele lisanduvad ehk kaebuse

muutmisele suunatud nõuded aktsepteerimata ning tagastada

kaebus selle esitajale läbivaatamatult;

2. Saata käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvestatuna määruse

kättesaamise kuupäevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 10.10.2018 X. X kaebus, milles taotleti Tori Vallavalitsuse

11.09.2018 kirja nr 1-5/2704 tühistamist ja selles loetletud etteheidete põhjendamatuks

tunnistamist, samuti Tori vallavanema L. L kohustamist avalikult ajalehe „Pärnu Postimees“ ja

„Tori Valla Teataja“ kaudu vabandama Mihkel Mathieseni mälestusfondi esimehe X. X ees tema

au ja hea nime teotamise eest. Lisaks eeltoodule taotleti Mihkel Mathieseni mälestusfondi

tegevuse kahjustamise eest Tori vallalt 12 000 euro suuruse kahju väljamõistmist. Hiljem on

kaebaja kahju hüvitamisele suunatud nõuet vähendanud summani 6000 eurot. Kolmandate

isikutena on kaebaja soovinud kohtunik T. T ja Muinsuskaitseameti kaasamist.

2. Tallinna Halduskohtu 26.11.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ja võimaldati kaebajal oma

nõudeid ja eesmärke täpsustada. Kaebajal tuli selgitada, kuidas volikogule adresseeritud

seisukoht tema õigusi rikub. Samuti tuli selguse huvides kirjeldada lühidalt seda eesmärki, mida

valla vastu esitatava kaebusega kokkuvõttes saavutada soovitakse. Ühtlasi selgitati määruses, et

vallavanem ei saa halduskohtumenetluses vastustajaks olla.

3. X. X taotles 19.12.2018 ja 29.01.2019 kohtumäärusele vastamise tähtaja pikendamist, mille

kohus ka vastavalt 19.12.2018 ja 29.01.2019 rahuldas.

4. X. X esitas 28.02.2019 kaebuse täpsustused selgitades, et tema eesmärgiks on halduskohtu

kaudu tagada Sindi linnas Xxxxx xxx xx kinnistul asuva Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike

Komitee monumendi kavandamine, paigaldamine ja püsimine muutmata kujul ja et see

tunnistataks õiguslikult ja ajaloolis-kultuuriliselt põhjendatuks (tl 109 p 14). X. X esitas

18.03.2019 esialgse kaebuse ja selle eelnevate täpsustuste osas lisaks veel mitmesuguseid muid

seisukohti ning põhjendusi (tl 127-137).

5. Tallinna Halduskohtu 27.06.2019 määrusega jäeti kaebus veel kord käiguta, et kaebaja saaks

selgitada kas ta on soovinud peale kaebuse täiendamist esialgses kaebuse nimetatud nõudeid

muuta või mitte (tl 147-148).

6. X. X vastas kohtumäärusele 09.07.2019, esitades mõningaste täiendustega juba varasemalt

esitatud kaebuse teksti, millest võis välja lugeda kokkuvõtlikult järgmised nõuded:

- tuvastada õigustühisus ja tühistada järgmised dokumendid:

- hagiavaldus X. Xi vastu omandiõiguse kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju

hüvitamise tagamise taotlus (tsiviilasi nr 2-18-13565);

- hagiavalduse täiendus (21.09.2018) tsiviilasjas 2-18-13565;

- Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna ettekirjutus Sindis Xxxxx xxx xx kinnistul

toimuvale ehitisele käesoleva aasta (2018) septembrikuus;

- Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna 25.10.2018 vastuskiri nr 5.1-17.6/530-1;

- Tori Vallavalitsuse kiri Tori Vallavolikogule (11.09.2018 nr 1-5/2704)

- kohustada Tori Vallavalitsust võtma selge seisukoht monumendi ehitusprojektis esitatud

ekspertotsuse kohta;

- kohustada Tori Vallavalitsust otsustama monumendi kehtivast ekspertotsusest tuleneva

ettepaneku täitmist so. kustutada koheselt riiklikust registrist Sindi linnas Xxxxx xxx xx kinnistul

paiknev korterelamu;

- kohustada Tori Vallavalitsust otsustama uue ekspertotsuse tellimine, mille tulemusena ekspertiis

tuvastaks täna arhitektuurimälestiste või kultuurimälestiste tunnused, mis võimaldaks Sindi linnas

Xxxxx xxx xx kinnistul asuva korterelamu jätkuva kuulumise riiklikus registris;

- kohustada Tori Vallavalitsust tegema sisuline otsustus: „Ekspertotsusest tulenevalt kustutada

koheselt riiklikust registrist reg nr 16754 ja 16783 all nimetatud objektid: Elamu Xxxxx x ja

Xxxxx xxx xx“;

- kohustada Tori Vallavalitsust L. L isikus avalikult kirjalikult vabandama Mihkel Mathieseni

mälestusfondi toimkonna esimehe X. X au ja hea nime kahjustamise eest;

- kohustada koheselt Tori Vallavalitsust maksma Mihkel Mathieseni mälestusfondi tegevuse

avaliku halvustamise eest kahjutasu 6000 eurot;

- tuvastada Muinsuskaitsemeti kirjas 25.10.2018 toodud märkuste õigustühisus;

- tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna nõudmine

„teisaldada monument“ koheselt tagasiulatuvalt selle nõudmise algusest alates;

- tuvastada Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna 25.10.2018 kirja nr 5.1-17.6/530-1

õigustühisus ja eelnimetatud kiri tühistada. Kiri on olnud tsiviilasjas 2-18-13565 tehtud

kohtuotsuse puhul oluline, kuid osutunud ebapädevaks tõendiks;

- tühistada Tori Vallavalitsuse istungiprotokolli päevakorra punkt 1 tehtud otsustus;

- kohustada Tori Vallavalitsust ja Muinsuskaitseameti Pärnu osakonda väljastama koheselt

haldusakt, millega tunnistatakse õiguslikult ja ajalooliselt–kultuuriliselt põhjendatuks Mihkel

Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede Monumendi kavandamine, paigaldamine ning püsimine

muutumatul kujul – tagasiulatuvalt selle monumendi kavandamise algusest peale.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, tagastab kohus kaebuse

selle esitajale kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebuse rahuldamisega ei

oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p 1 tagastatakse kaebus

ka sel juhul kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

8. Haldusasja materjalist nähtuvalt on kaebus ajendatud Tori Vallavalitsuse 11.09.2018 kirjast nr

1-5/2704, millega vallavalitsus annab teada, et ei toeta Mihkel Mathieseni auks graniitmonumendi

püstitamist ei valla kinnistule ega ka Xxxxx xxx xx kinnistule. Kirjas on muu hulgas selgitatud, et

Xxxxx xxx xx puhul on tegemist korterelamuga, milles on ka vallal oma korteriomand ja et ilma

kinnisasja omaniku ehk korteriomanike nõusolekuta oleks monumendi püstitamine ühtlasi ka

seadusega vastuolus. Eelnimetatud kiri kajastab vallavalitsuse seisukohta ning on adresseeritud

Tori Vallavolikogule (tl 9). Seda ei ole kaebajale adresseeritud.

9. Käesolevaks ajaks on kaebus muutunud lisanduvate selgituste ja (võimalike) täiendavate nõuete

tõttu mõnevõrra ebaülevaatlikuks, kuid taolistes situatsioonides tuleb lähtuda esialgsest kaebusest

ning seejuures hinnata ka seda kas kaebaja eesmärgi saavutamine oleks taoliselt üldse võimalik.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lg 1 kohaselt on võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes

siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse

esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Seega on nõuete muutmise

(lisamise) otstarbekuse hindamisel olulise tähtsusega küsimus sellest kas nõuete muutmine või

lisandumine aitaks paremini kaebaja eesmärke saavutada. Antud juhul see nii ei ole ning

vallavalitsuse 11.09.2018 kirja peale esitatud kaebus monumendi rajamisele kavatsusele Xxxxx

xxx xx kinnistule kaasa ei aita. See ei aita kaasa kasvõi seetõttu, et kaebaja on selle monumendi

juba rajanud. Haldusasja materjalide juures on Pärnu Maakohtu 07.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-

18-13565, millega rahuldati Tori valla hagi X. X vastu, keelati vallavalitsuse omandiõiguse

rikkumine ning kohustati kaebajat Sindi linnas ehk Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Xxxxx

xxx xx asuva kinnistu osa taastama endisel kujul hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Kostja pidi likvideerima graniitmonumendi ja kaks lipumasti ning taastama kinnistu

osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sealhulgas täitma likvideerimise tagajärjel tekkivad

augud mullaga ja istutama uue murukatte. Sellises situatsioonis ning menetlusjärgus ei ole

kaebajal põhjust eeldada, et vald monumendi püstitamisega nõustuks, milleks tal ei ole tegelikult

ka otsest kohustust. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebuse muutmist ning 28.02.2019 ja 09.07.2019

vastustes esitatud täiendavate nõuete lisamist, mida kohus siinkohal üle ei korda, aktsepteerida.

Seoses eelnimetatuga peab kohus vajalikuks ühtlasi selgitada, et mis seostub näiteks tsiviilasja

raames lahendatavate küsimustega, siis neid halduskohtus ümber hinnata ei saa. Mis puutub aga

Tori Vallavalitsuse 11.09.2018 kirja nr 1-5/2704, siis see on aderesseeritud arvamuseavaldusena

valla volikogule ning selle vaidlustamisel ei ole X. Xil kaebeõigust. Vallavanema vabandamiseks

kohustamine au ja hea nime väidetava teotamise eest ei ole ka halduskohtu, vaid maakohtu kaudu

lahendatav küsimus, sest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lg 1 saab vastustajaks

olla kohaliku omavalitsuse üksus, aga mitte vallavanem isiklikult. Muinsuskaitseameti ja

tsiviilasjas lahendi teinud kohtuniku kolmanda isikuna menetlusse kaasamine ei oleks vastavalt

HKMS § 20 lg1 samuti põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja kas siis kaebeõiguse puudumist või

eesmärgi saavutamise võimatust praeguses menetlusjärgus, on ka valla vastu esitatav kahju

hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ning selle eraldi menetlemine ei oleks kaebaja huvides

ega põhjendatud.

10. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et antud juhul ilmnevad mitmed kaebuse tagastamise

alused, sealhulgas HKMS § 121 lg 1 p 1 ning sama paragrahvi teise lõike punktid 1 ja 2, mida

kohus on eelnevalt kajastanud ja mis tähendab seda, et kaebus tuleb halduskohtu pädevuse-,

kaebuse perspektiivituse-, kaebeõiguse puudumise ning eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu

tagastada. Arvestades asjaolu, et põhiliselt oli kaebus ajendatud Tori Vallavalitsuse 11.09.2018

kirjast nr 1-5/2704, siis on eelkõige tegemist siiski halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2

punktides 1 ja 2 sätestatuga. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohalduks eelkõige tsiviilkohtu pädevusse

kuuluvate nõuete osas, kuid antud juhul kohus taoliste kaebuse muutmisele suunatud nõuete

lisandumist ei aktsepteerinud. Esialgses kaebuses tõstatud kolmandate isikute võimaliku

kaasamise küsimus on kaebuse tagastamisega hõlmatud ning seda ei ole vaja enam eraldi

lahendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik