1-18-8287/36 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-8287 Kohtukoosseis Orvi Koik, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi H.A tuse süüdis s KarS § 121 lg 1 järgi

ja Vladimir Kirillov 118 lg 1 p 1 süüdistuses KarS § järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. mai 2019 menetluses .a otsus üld Apellatsiooni esitajad de

Süüdistatav ja süüdistatav H.A

Vladimir Kirillov Prokurör

Natalia Lebed

Süüdistatavad

H.A

isikukood XXX; kodakondsus: X ; emakeel: vene keel; haridus: X XX XX;

elukoht X X ; 2 kehtivat : XX; töökoht: XX kriminaalkaristust, 1 kehtiv väärteokaristus

Vladimir Kirillov isikukood 38407030261; kodakondsus: X ; emakeel: vene keel; haridus: X XX XX;

elukoht X X ; 2 kehtivat : XX; töökoht: XX kriminaalkaristust, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.03.2018. a.

Kaitsja Ljudmila Tšeussova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-18-8287 muutmata.

Süüdistatavate jätta H.A ja Vladimir Kirillovi apellatsioon

id rahuldamata.

2

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. H.A süüdistatakse selles, et tema, 30.10.2016 kella 01.10 paiku

aadressil , Tallinn asuva X -le, mille XXX baari lähedal lõi rusikaga näo piirkonda RR

tagajärjel viimane kukkus. Edasi lõi H.A kannatanule mitu korda jalaga keha piirkonda ja rusikaga korduvalt näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja kehavigastusi - lõua ja alahuule paistetus, haav alahuule siseküljel, lõual naha pindmised vigastused.

Seega pani H.A oma tegevusega toime teise inimese tervise

kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1 Vladimir Kirillovit süüdistatakse selles, et tema, 30.10.2016 kella 01.10 paiku aadressil

XXX, Tallinn asuva X baari lähedal peksis käte ja jalgadega kannatanut LL, tekitades talle

tervisekahjustused - aju koldeline vigastus otsmiku piirkonnas, koljupõhimiku murrud ja

näokoljuluude hulgimurrud, mis on vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr PõI0008 18E- eluohtlikud vigastused ning nende paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud.

Seega pani Vladimir Kirillov toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 21. mai 2019 otsusega menetluses tunnistati H.A üld

süüdi KarS § järgi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 68 lg 1 121 lg 1

vangistus 1 aasta.

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 30.10.2016.a, s.o 1 päev,

kandmisele jääb 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg te 1, 3 sätteid Kohaldati - ning määrati, et mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui H.A ei pane 1-

aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. katseaja KarS § 78 p 1 alusel loeti alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

2.1 Vladimir Kirillov 118 lg 1 p 1

tunnistati süüdi KarS § järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, . KarS § 68 lg 1 alusel arvati

30.10.2016.a, s.o 1 Kohaldati päev, kandmisele jääb 4 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg te 1, 3 sätteid ning määrati, et mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui - Vladimir Kirillov ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel loeti ka

tseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev.

2.2

Maakohus rahuldas RR tsiviilhagi H.A vastu kuriteoga tekitatud

mittevaralise k H.A-lt

ahju hüvitamise nõudes ja mõistis RR kasuks välja 500 eurot. Maakohus rahuldas tsiviilhagi Vladimir Kirillovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju LL hüvitamise nõudes ja mõistis kasuks välja Vladimir Kirillovilt

LL 10 981.18 eurot.

3 2.3 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON : ID

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid ad H.A ja id süüdistatav Vladimir Kirillov. H.A taotleb Harju Maakohtu 21. mai 2019 a otsus kriminaalasjas tühistada nr 1-18-8287 ja te teda igeks temale inkrimineeritavas kuriteos ha uus otsus, millega mõista õ KarS § 121 lg 1 järgi

. Vladimir Kirillov tao Harju Maakohtu 21. mai 2019 a otsus kriminaalasjas nr 1- tleb tühistada 18-8287 ja te teda igeks temale inkrimineeritavas kuriteos KarS ha uus otsus, millega mõista õ § 118 lg 1 järgi p 1 .

3.1 H.A asub seisukohale, et maakohus on rikkunud KrMS § 61 lg 1 sätestatut. Ka ei järginud maakohus Riigikohtu seisukohti, mis on toodus lahendites nr 3-1-1- 127-06, p 6 ja 3-1-1-4-07, p 7.1. -s 3 tuleb Maakohus ei järginud põhimõtet, et KrMS § 7 lg

kriminaalmenetluses tõusetunud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlus õigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (3

-1-1-10-15, p 15, 3-1-1-10-11, p 26).

3.2 Kriminaalasjas lõpetati menetlus, kuid Riigiprokuratuuri poolt tühistati menetleja otsus

ning Riigiprokuratuur märkis, et tuleks tuvastada tunnistajaid, kes nägid sündmust ja lisaks

vaadelda turvakaamera salvestusi. Kõik Riigiprokuratuuri nõudmised jäeti täitmata.

3.3 H.A kinnitab, et tema ei tekitanud kannatanule - RR le süüdistuses märgitud vigastusi, mistõttu on tema ütlused teistsugused kui kannatanu ütlused. Tõendamist

ei ole leidnud, et tema tekitas vigastused kannatanule. Maakohus ei uskunud versiooni, et kannatanu annab tema kohta ebaõigeid ütlusi.

3.4 Maakohus ei võtnud arvesse, et kannatanu oli alkoholi joobes ja konfliktne teistega. Ka ei

arvestanud kohus seda, et vigastused võis saada kannatanu kellegi teise isiku käest, kuna

inimesi oli baari ümber palju. Ka nendega oli kannatanul suuline konflikt. Seda, et rohkem

inimesi baari juures väljas ei olnud, kinnitab ainult kannatanu. Need kannatanu ütlused on ümberlükatud tema ja Kirillovi ütlustega ütlustega. ning ja JH RM

3.5 Maakohus leidis õigesti, et ei näinud sündmust pealt, kuid luges nende ütlustega JH tõendatuks tema süü. ütlused luges kohus ebausaldusväärseks, kuigi tunnistaja sündmust RM pealt ei näinud.

3.6 Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid maakohtu seisukohta, et käel olevad vigatused on

tekkinud inimese löömisest. Maakohus tõlgendas valesti tema ütlusi käel olevate vigastuste

kohta. Vigastused käele tekkisid politsei autos juhuslikult. Lisaks ei saanud kohe pöörduda arsti juurde, kuna oli peetud kinni politsei poolt terve ööpäeva. Kuna valu ei möödunud, siis pöördus 02.11.2016.a arsti poole.

3.7 Vladimir Kirillov asub seisukohale, et - maakohus ei järginud põhimõtet, et KrMS § 7 lg s

3 tuleb kriminaalmenetluses tõusetunud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlus -1-1-10- õigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (3 15, p 15, 3-1-1-10-11, p 26).

4

3.8 Vladimir Kirillov asub seisukohale, et kannatanu L, kellel on tekitatud vigastused, on

ilmselgelt huvitatud kellegi süüdimõistmisest, et saada hüvitist Kannatanute ütlused on . vastuolus tema ütlustega ning tuleb arvestada asjaolu, et kannatanud olid joobes. Kannatanu L ütlused, et nägi kui teda peksis kaks isikut ei saa olla tõesed, kuna kannatanu ise andis ütlusi,

et kattis näo kätega peksmise ajal. Puuduvad igasugused tõendid, et just tema tekitas

kannatanule rasked vigastused. Maakohtu seisukohad on oletuslikud.

3.9 Süüdistatav märgib, et tegelikkuses oli väga palju inimesi baari ümber väljas, kuid

kannatanud väidavad, et peale nende, süüdistatavate ja veel ühe tundmatu kedagi rohkem väljas ei olnud. ütlusi Maakohus ei oleks saanud uskuda ka tunnistaja H , kuna peksmise fakti tunnistaja ei näinud.

3.10 Uurimine ei suutnud leida erapooletuid tunnistajaid ning videosalvestust, kuigi seda

kohustas neid tegema Riigiprokuratuur. Seega pole olemas ühtegi objektiivset tõendit, mis kinnitaks, et tema teo toime pani.

3.11 Äratundmisprotokoll ei ole lubatavaks tõendiks, kuna p 9 puudub kannatanu allkiri. On rikutud KrMS § 152 lg 4 ja § 3051 lg 3. Lisaks ei ole kohtus äratundmine kannatanu poolt õige, kuna seda pole tehtud nii nagu seadus näeb ette.

3.12 Puuduvad igasugused tõendid, et käel olevad vigastused sai ta kannatanut pekstes.

Maakohtu selline seisukoht on oletuslik. Need ei ole vigastused, vaid on seotud tema töö spetsiifikaga.

KANNATANU LEPINGULISE ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:

4. Kannatanu lepinguline esindaja palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu 21. mai 2019 otsus muutmata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide

motiividega ja kannatanu lepingulise esindaja seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

5.1 Esitatud apellatsioonides taotle H.A ja Vladimir vad süüdistatavad

Kirillov maako ja neile htu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist inkrimineeritud kuriteos

õigeksmõistmist.

Kohtukolle

ega, et kohus on hinnanud egium ei nõustu apellatsioonides toodud järeldus tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid

nende kogumis oma siseveend

umuse järgi. Asjaolu, et süüdistatavad ei ole nõus maakohtu

poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. S § 61 lg 1 ei välista igasugust Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrM tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt,

neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja

vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit

tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid

5 kogumis hinnates, on tuva -1-1-88-06, statav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3

3-1-1-4-07). ning toonud esile kaalutlused, miks ta hindab Maakohus on põhjendanud

omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate kannatanute ja

RR LL

ning tunnistaja

JH ütlused usaldusväärseks. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks

rikkunud KrMS § 1 sätestatud nõudeid. 61 lg-s Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet.

5.2 M

aakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud

kogumis, hinnanud esi ning otsuses toodud sellekohased tatud tõendite usaldusväärsust

põhjendused on piisavad. Seega leiab kolleegium üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole

tegemist kriminaalm

enetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003.a otsuses

nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite

esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr

3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid

järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite

analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis

kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

5.3 Süüdistatavate H.A ja Vladimir Kirillovi korduvad viited

Riigiprokuratuuri määrusele tuleb jätta kolleegiumi poolt tähelepanuta, kuna kohtulikul

uurimisel ei ole antud määrust kohtule esitatud ega avaldatud, st antud tõendit ei ole kohtulikul uurimisel uuritud.

5.4 Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva (kd 1 lk 189-191 ) e põhjalike tõendite analüüsi pinnalt pöördel i ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu H.A otsuse tühistamiseks ja süüdistatavate ja Vladimir Kirillovi s neile inkrimineeritud kuriteos. õigek mõistmiseks

Esitatud apellatsioonides esimese astme korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati kohtuistungil ning millele maakohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu

ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium

nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

6. Kolleegium märgib, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks nii kannatanu kui ka tunnistaja

ütl Tuleb märkida, et senises kohtupraktikas on vaid ühele tõendile tuginevate us.

süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustel otseste tõendite puudumine iseene e ning paljude teiste sest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

Maakohus on tuginenud süüdistatavate H.A ja Vladimir Kirillovi

süüdimõistmisel otsesele tõendile, s.o kannatanu ütlustele ja ka kaudsetele te ja

RR LL

tõenditele, mis toetavad antud ütlusi. kannatanute Maakohus on tegude toimepanemise

tõe ja tunnistaja ütlustele ka isiku ndatuks lugemisel tuginenud lisaks kannatanu te te läbivaatuse protokollidele ning sellele lisatud fotodele, PERH-i teatisele ning EMO kaardile,

6

isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile, äratundmiseks esitamise protokollile ja asitõendi

vaatlusprotokollile.

6.1 Apellant H.A palub kannatanu

mist RR ütluste usaldusväärsuse kontrolli ning asub seisukohale, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed.

Vaid kohtumenetluse poole taotlusel ja seda viitega kohtueelsel uurimisel antud tunnistaja või

kannatanu mingile konkreetsele ütlusele, mitte aga ütlustele üldse, avaldab kohus isiku

ristküsitluse käigus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused nende usaldusväärsuse kontrolliks. Selline põhimõte on kehtestatud KrMS § 289.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole maakohtus toimunud kohtuistungil kohtumenetluse pooled taotlenud kannatanu

RR kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida nende usaldusväärsust. Kui menetlusosalised ei taotle konkreets kohtueelsel uurimisel antud ütluste e

avaldamist, siis pole alust ka maakohtule ette heita isiku poolt kohtulikul uurimisel antud ütluste kajastamist või nendele kui usaldusväärsetele tõenditele tuginemist.

6.2 Asjaolu, et kannatanu

RR oli tarvitanud alkoholi, ei sea kahtluse alla tema ütluste õigsust tema ning s maakohtus tuvastatust puudub alus arvata, ga aset leidnud sündmuste osas lähtude

et kannatanu ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, st kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Puuduvad tõendid selle kohta,

et kannatanu ei olnud adekvaatne ja kontaktne toimunud ja ei mäletaks sündmuskohas

asjaolusid terviklikult. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et apellatsioonis välja toodud

asjaolud ei osuta kannatanu

RR ütluste vastuolulisusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist.

6.3 Maakohtu järeldused tõendi, s.o kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamise osas on RR loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega

isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohtu otsuses on veenvalt põhistatud RR

ütluste usaldusväärsust (kd 1 lk 189 pöördel) ning maakohus on analüüsinud ja hinnanud RR ning leidnud, et nimetatud ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ütlused on usaldusväärsed

ning neid ütlusi ka tõendina Ringkonnakohus nõustub ühtlasi kannatanu arvestanud . RR

ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale H.A-le

inkrimineeritud kuriteo osas ning rõhutab, et kannatanu ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

6.4 Apellant H.A asub seisukohale, et tunnistaja

JH ütlused ei ole piisavad,

et lugeda kannatanu

RR ütlused tervikuna usaldusväärseks, kuivõrd tunnistaja JH ei näinud konflikti ennast. S

elles osas märgib kolleegium järgmist. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tunnistaja ütlus tõend ning KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja

füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.

Kolleegium

nõustub maakohtuga, et tunnistaja JH ütlused on tõendiks ka tõendamiseseme

nende asjaolude suhtes, mida kannatanu

RR avaldas koheselt sündmuskohal, kuna esinevad KrMS § 66 lg 21 p 2 alused. Kannatanu

usest -le vahetult peale toimunud RR rääkis sündm JH sündmust. Seejuures saab ütlusi kasutada kannatanu ütluste usaldusväärsuse tunnistaja

JH RR

kontrollimiseks ja hindamiseks. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt 3-1-1-73-15 p 11). Seega on maakohus õigesti

käsitlenud tunnistaja ütlusi ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks. JH RR

Lisaks on tunnistaja

JH üksikasjalikult andnud ütlusi mida ta on tajunud, st näinud või kuulnud ise antud sündmuste kohta kui viibis sündmuskohal. Seega on tunnistaja ütlused , JH

tõendid nii teatud asjaolude suhtes, mida ta on ise tajunud, st näinud või kuulnud, kui ka

kannatanu

RR ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks.

7 Kolleegium asub seisukohale, et hinnates

JH ütlusi selles osas ja kõrvutades neid kannatanu

RR RR

ütlustega, ei esine asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kannatanu

d ei ole ütluse usaldusväärsed.

6.5 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud tunnistaja

RM

ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus tunnistaja ütluste usaldusväärsusest.

Maakohus on veenvalt põhjendanud a ei pea nimetatud tunnistaja ütlusi , miks t

usaldusväärseks (kd 1 lk 189 pöördel 190). Süüdistatav on jätnud - H.A täielikult tähelepanu asjaolu, et ütlused ei ole maakohus asus seisukohale, et tunnistaja

RM usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina . Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud tunnistaja ütlused arvestada ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole.

6.6 Apellant H.A , mis puudutas tema ei nõustu maakohtu järeldusega käel

olevaid vigastusi ning kordab enda esitatud versiooni toimunust. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendite ehk ITK epikriisi ( pöördel), väitest, kd 1 lk 138 siis ei piisa et just kohtu

tõlge just süüdistatava versioon on õige. Maakohtu järeldust ja ndus pole usutav ja ITK

epikriisi Seejuures ei sisu ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud. vasta tõele süüdistatava apellatsioonis toodud väide, et ei saanud pöörduda arsti poole varem,

kuna oli peetud kinni terve ööpäeva. Nähtuvalt H.A kahtlustatavana

kinnipidamise protokollist on H.A kinnipidamise aeg 30.10.2016 kell 01.20 ning vabastatud samal päeval kell 12.50 (kd 1 lk 70 72 pöördel). oli võimalus - Seega H.A arsti juurde juba 30.10.2016 peale kella 12.50. pööduda

Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab käitumine on kolleegium, et H.A õigesti kvalifitseeritud KarS § järgi ja õigusvastasust välistavad 121 lg 1

asjaolud puuduvad.

Maakohus

on analüüsinud põhjalikult süüdistatava ja tema kaitsja väiteid, versiooni ja tõstatatud kahtlusi, analüüsinud objektiivset koosseisu kui ka subjektiivset külge (kd 1 lk 189- 190 pöördel) õhjendu s piisavad ja kolleegium täielikult ning need p sed on maakohtu otsuse nõustub nendega.

7.

Apellant Valdimir Kirillov on seisukohal, et kannatanu

LL ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu on huvitatud sellest, et ta

kellegi süüdimõistmisega saab hüvitist. Kolleegium asub seisukohale, et asjaolu, et kannatanu on esitanud tsiviilhagi kriminaalasjas ei

muuda tema ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ekslik on apellandi arusaam, nagu tuleks

kannatanu ütlused märgitud põhjuse tõttu lugeda ebausaldusväärseks. Taoline aprioorselt

süüdistatava Vladimir Kirillovi käsitlus on otseses vastuolus KrMS § 61 lg s 1 sätestatud -

põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kannatanu ütluste hindamisel, kes on esitanud tsiviilhagi, ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid,

neid hinnatakse üldises korras võrdselt teiste tõenditega. Seejuures on kannatanul seadusest

tulenev õigus esitada tsiviilhagi, mistõttu on kannatanu ütlused võrdväärsed kõigi teiste tõenditega. Tõepoolest tuleb mõistetavalt kohtul eraldi põhjendada, miks ta hindab

kannatanu

ütlused usaldusväärsemaks kui näiteks süüdistatavate enda süüd eitavad ütlused, kuid maakohus on analüüsinud ja hinnanud ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kannatanu

LL ning leidnud, et nimetatud ütlused on usaldusväärsed.

7.1 Kolleegium märkis juba eelnevalt, et asjaolu, et kannatanu oli tarbinud alkoholi, ei sea

kahtluse alla tema ütluste õigsust temaga aset leidnud sündmuste osas ning lähtudes maakohtus tuvastatust puudub alus arvata, et kannatanu ei taj

unud tõendamiseseme asjaolusid

objektiivselt, st kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Kolleegium leiab, et te hindamisel kannatanu ütlus ei olnud vähetähtis asjaolu, et

8

kanntanu andis koheselt peale tema suht toimepandud kuritegu teada toimunust es häirekeskusesse. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kannatanu ei olnud adekvaatne

ja kontaktne ning ei mäletaks toimunud asjaolusid. Kolleegium nõustub täielikult

maakohtuga, et käesolevas kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kannatanu

LL ütlused ei ole usaldusväärsed.

7.2

Apellant Valdimir Kirillov on asunud seisukohale, et kannatanu LL antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna kannatanu on ise selgitanud, et kattis näo kätega peksmise ajal, siis ei saa kannatanu väita, et nägi kui teda peksis kaks isikut.

Kannatanu

peksmise ajal, vaid on LL ei ole andnud ütlusi selle kohta, et kattis näo kätega kinnitanud, et , et mind peksid need, kes seisid hakkas kätega oma nägu katma ja läbi käte nägi

kõrval apellatsioonis välja (kd 1 lk 33). Seega ei osuta toodud kannatanu nende ütlused ebausaldusväärsusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist.

7.3

Süüdistatav Valdimir Kirillov asub seisukohale, et kuna puudub videosalvestis, siis ei ole ühtegi objektiivset tõendit, et just tema teo toime pani.

Kolleegium asub seisukohale, et menetlejale ei saa ette heita seda, et kuriteosündmuse

tõendamine on osutunud võimalikuks vaid kannatanute ja tunnistaja ütluste abil. Kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Käesolevas asjas on prokuratuur leidnud, et tõendamiseseme asjaolud on tõendatud kannatanute ja tunnistaja ütlustega. Asjaolu, et puudub videosalvestis,

ei ole käsitatav rikkumisena, kuivõrd sellist nõuet kriminaalmenetluse seadustikust obligatoorselt ei tulene.

7.4

Ebaõige on süüdistatava Valdimir Kirillovi väide, et äratundmiseks esitamise protokollil puudub ning rikutud on KrMS kannatanu allkiri, mistõttu ei ole protokoll lubatavaks tõendiks § 152 lg 4 nõudeid. Nähtuvalt äratundmiseks esitamise protokollist on protokollil olemas nii menetleja ametniku allkiri kui ka menetlustoimingule allutatud isiku ehk kannatanu allkiri (kd 1 lk 92 pöördel), seega süüdistatava väide ei vasta tõele. Kriminaalasja materjalid ei võimalda

sedastada, et rikutud on KrMS § 152 lg 4 nõudeid, mistõttu on saadud tõend kriminaalmenetluses lubatav tõend.

7.5 Süüdistatav märgib, et maakohtus äratundmine kannatanu poolt ei ole õige, kuna seda ei tehtud nii nagu seadus näeb ette.

Apellandi etteheited KrMS § 81 nõuete rikkumise kohta ei ole asjasse puutuvad, kuna ei nähtu, et tehti äratundmiseks esitamine KrMS § 81 mõttes. Küsimuse esitamist kannatanule ristküsitluse raames ei saa jaatada KrMS § 81 alusel isiku foto järgi äratundmiseks esitamist.

Kohtuistungil soovis prokurör kannatanu ristküsitluse raames peale kannatanu poolt ütluste andmist veenduda, kes on need konkreetsed isikud kellele kannatanu viitab kui saalis istuvale isikule/ isikutele, mitte aga kindlaks teha, kas kolme või enama sarnase foto põhjal tuntakse ära süüdistatav. Seega apellandi etteheited KrMS § 81 nõuete rikkumise kohta ei ole asjasse puutuvad. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab käitumine on õigesti kolleegium, et Valdimir Kirillovi kvalifitseeritud KarS

§ 118 lg 1 p 1 järgi. Maakohus on analüüsinud põhjalikult süüdistatava

Valdimir Kirillovi iivset väiteid, versiooni ja kaitsja tõstatatud kahtlusi, analüüsinud objekt

koosseisu kui ka subjektiivset külge, millega kolleegium täielikult nõustub ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule.

8. Vastuseks H.A ja Vladimir Kirillov apellatsioonide etteheitele, et i

maakohus ei ole arvestanud H.A ja Vladimir Kirillov süüdistatavate i

9

ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste te

usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.

aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05

väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab

talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud

tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava , te H.A ja Vladimir Kirillovi , miks ta hindab ütlusi usaldusväärseks ning on põhjendanud omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate tunnistaja ja kannatanu te

ütlused kogumis usaldusväärsemateks süüdistatavate H.A ja Vladimir Kirillov

i poolt antud erinevatest ütlustest. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu

istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. Antud põhimõtete kohaselt ei ole asjakohased

apellantide H.A ja Vladimir Kirillovi etteheited kohtule, et otsuse

tegemisel ei

võetud arvesse just nende ütlusi ja esitatud versiooni. Kolleegium nõustub

täielikult maakohtuga, et kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid just süüdistatavate

H.A ja Vladimir Kirillov versiooni ko i nflikti käigu ja kannatanutel

vigastuste tekkimise osas. Süüdistatava ütlusi on maakohus hinnanud KrMS § 61 lg 2 te

kohaselt kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning järginud Riigikohtu

seisukohti

ütluste hindamisel. Maakohus on oma otsuses analüüsinud süüdistatavate

H.A ja Vladimir Kirillovi ütlusi ja esitatud versiooni tervikuna ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi.

8.1 H.A ja Vladimir Kirillovi apellatsioonides taotletakse sisuliselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 7 - 2 tulenevalt ja KrMS § lg s 3 sätestatud in dubio pro reo

põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest.

Ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline

kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid

arvestades eluliselt usutav ning süüdistatava kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata

kahtlused, kuid antud kohtuasjas ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

8.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on n silmas pidada, et nn rõhutanud, et oluline o põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema 7 lg tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava

jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud

tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

9. M pole apellandid apellatsioonides vaidlustatud. Maakohus on õistetud karistust

põhjendanud süüdlas ele mõistetavat kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning t vangistust ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis

annaks a t Kolleegium luse otsuse tühistamiseks ning süüdlas ele uue karistuse mõistmiseks. nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 73 sätte kohaldamise osas.

10. Mingeid argumente süüdistatavad kannatanu esitatud tsiviilhagi osas ei ole esitanud te , kuid ringkonnakohus ei tuvastanud ka tsiviilhagide osas rikkumisi.

10

Kolleegium asub seisukohale, et kuna H.A ja Vladimir Kirillovi süü on

leidnud tõendamist neile inkrimineeritud kuriteos, siis on põhjendatud ka kannatanu

te poolt esitatud tsiviilhagid. Maakohus on kannatanu põhjendatult kasuks välja mõistnud tema poolt esitatud tsiviilhagi ja (kd 1 lk viidanud ka tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikule alusele

192 -194). , et H.A ja Vladimir pöördel Lisaks märgib kolleegium Kirillov il oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti võimalus

esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-79-09).

11. Eeltoodu alusel ja juh 1

indudes KrMS § 337 lg 1 p ; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 21. mai 2019.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/