1-19-4376/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-4376 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Andres Parmas ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi toimumise aeg 22. august 2019 Kriminaalasi N.B süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 13. juuni 2019 otsus Apellant süüdistatav Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav N.B isikukood XXX; elukoht X ; Eesti Vabariigi XX

kodanik, ; emakeel eesti keel; X ; XXX töökoht XX karistamata Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 13. juuni 2019 otsus muutmata.

2. N.B-le

Määrata apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos Jugans Grossmann käibemaksuga 150 eurot.

3. N.B-lt

Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja .

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

1. Pärnu Maakohus tegi 13. juunil 2019 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas N.B

süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 200 päevamäära suuruse rahalise k . aristuse. Päevamäära suuruseks luges kohus miinimumpäevamäära 10 eurot Kohus määras, et rahaline karistus on võimalik tasuda osade kaupa kolme kuu jooksul. Lisakaristusena võttis kohus N.B-lt 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest ära moo e. torsõiduki juhtimise õigus

2. N.B esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku prokuratuuri tagastamist. Ta märkis, et KrMS § 245 lg 1 p 61 kohaselt peab kokkulepe sisaldama t selle kohta, et märkus

kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja

kokkuleppemenetluse tagajärgi. Apellandi väitel talle tema õigusi ei tutvustatud: „ 4376 sõlmitud kokkuleppes, sh. kohtuotsuses, puudub märkus selle Kriminaalasjas nr 1-19- kohta, et apellandile oleks selgitatud kokkuleppemenetluse õigusi, sh. alternatiive.“

Apellant märgib, et tema jaoks on mootorsõiduki juhtimisõigus äärmiselt oluline,

juhtimisõiguse kaotus juba kolmeks kuuks võib kaasa tuua väga raskeid tagajärgi, sh. tema poolt peetava söögikoha maksejõuetuks muutumise. Selle tulemusel jääks ta elatusvahenditest ilma. Seda selgitas ta juba tema kahtlustatavana ülekuulamisel.

N.B heidab prokurörile ette seda, et prokurör ei selgitanud kokkuleppe läbirääkimistel, et KarS § 424 lg 3 kohaselt ei ole KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo

puhul juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik, vaid juhtimisõiguse ära võtmine on kohtu otsustada. Apellant leiab, et sellega rikkus prokurör KrMS § 245 lg 1 p 61

ja VÕS § 14 lg 2 nõudeid.

N.B kriminaalasja ei lahendata heidab ette, et prokurör ei selgitanud talle, et kui kokkuleppemenetluses

selgitada kohtule oma olukorda , vaid üldmenetluses, saaks süüdistatav ja põhjendada ning tõendada, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine omaks tema jaoks

raskeid tagajärgi ehk et esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad kohtule aluse jätta

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. St prokuratuur jättis ap

ellandile avaldamata, et kui asja ei lahendata kokkuleppemenetluses, vaid asi läheb üldmenetlusse, siis

on olemas (kasvõi teoreetiline) võimalus, et kohus jätab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. N.B on sama, nõustus kokkuleppemenetlusega, sest sai aru, et karistus tema jaoks

sõltumata sellest, kas asi lahendatakse üld või kokkuleppemenetluses. Kui talle oleks - selgitatud, et on olemas (vähemalt teoreetiline) võimalus, et asja lahendamisel üldmenetluses

saab kohus karistust vähendada, sh. jätta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata, ei oleks apellant kokkulep

et sõlminud.

Veel leiab apellant, et KarS § 424 lg 3 on põhiseadusega vastuolus, kuna näeb ette, et lisakaristuse kohaldamise korral algab tähtaeg 3 kuust. Kui KarS § 424 lg 3 võimaldab kohtul jätta lisakaristuse täielikult kohaldamata, on asjakohatu ja ebaproportsionaalne see, et võimalik ei ole kohaldada 1 2 kuulist lisakaristust. Apellant leiab, et lisakaristuse kohustuslikkus alates – kindlast miinimumtähtajast võib olla põhjendatud näiteks teo korduvuse puhul.

3

3. Ringkonnakohus määras 1. juulil 2019 kriminaalasja arutamisele kirjalikus menetluses,

andes kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi 9. juulini

2019. 9. juulil esitas N.B taotluse talle kaitsja määramiseks ja asja arutamiseks

suulises menetluses. teatas taotluses N.B , et lepingulise kaitsjaga sõlmitud leping

lõpetati poolte kokkuleppel juba enne apellatsioonkaebuse esitamist. Seetõttu uuendas

ringkonnakohus 11. juulil 2019 menetluse ras N.B-le , mää riigi õigusabi ja määras asja suulisesse menetlusse.

4. Ringkonnakohtu istungil jäi N.B esitatud apellatsiooni juurde ning kaitsja

toetas apellatsiooni. N.B selgitas, et talle ei olnud selge, millised oleks muud võimalused peale kokkuleppemenetluse ja mis võimalused oleks tal neis menetlustes olnud.

Tema hinnangul oleks pidanud talle seda selgitama prokurör. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, kas ta kaitsjalt oma võimaluste kohta uuris, vastas N.B, et nad suhtlesid pigem põgusalt. Samuti tunnistas ta, et maakohtule tal otseselt etteheiteid ei ole. Kaitsja leidis, et kuna N.B-le teisi menetlusi peale kokkuleppemenetluse ei tutvustatud,

on sellega rikutud menetlusõigust. Ka pidas kaitsja oluliseks sed on küll a, et N.B allkirjastanud kokkuleppe, kuid ei ole andnud eraldi allkirja selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi.

Prokurör leidis, et menetlusõigust rikutud ei ole, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

6. Apellatsioonis esitatud väide, nagu puuduks kokkuleppes ja maakohtu otsuses märge

selle kohta, et süüdistatavale on tutvustatud tema õigusi, on ekslik. Kokkuleppe alguses on

süüdistatava õiguste loetelu ja kokkuleppe punktis kaks on märgitud: „Süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.“ N.B ja tema kaitsja on kokkuleppe allkirjastanud. Ringkonnakohtu istungil leidis N.B kaitsja, et kokkulepe ei ole korrektne, sest õiguste

loetelu juures süüdistatava allkirja ei ole. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Menetlusseadustikust ei tulene kohustust võtta kokkuleppes eraldi allkiri süüdistatavale õiguste tutvustamise kohta. KrMS § 245 lg 1 p 61 kohaselt peab kokkuleppes olema üksnes märkus

selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Ka selle märkuse õigsust kinnitavad

kokkuleppe sõlmijad kokkulepet allkirjastades – allkirja andmisega kinnitatakse kokkulepe tervikuna.

Seega on alusetu apellatsioonis esitatud väide, et kokkuleppemenetluses on rikutud KrMS 245 lg 1 p-s 6 § 1. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on ka maakohus tutvustanud süüdistatavale tema õigusi.

4

7. Apellant heidab prokurörile ette seda, et prokurör ei selgitanud talle, et lisakaristuse

kohaldamine ei ole obligatoorne ja üldmenetluses oleks tal vähemalt teoreetiline võimalus pääseda lisakaristusest. Ka kohtuistungil kinnitas N.B, et küsimus ei olegi selles, et talle ei oleks tutvustatud menetlusseadustikus ette nähtud kahtlustatava või süüdistatava õigusi, vaid selles, et talle ei tutvustatud seda, millised oleks tema võimalused erinevate menetlusliikide korral.

Selle etteheite puhul on apellatsioonis tuginetud - 6 lisaks KrMS § 245 lg 1 p le 1

VÕS § 14

lg le - 2. Viimane viide on asjakohatu. Kriminaalmenetluses sõlmitav kokkulepe ei ole võlaõiguslik leping, kokkuleppe sõlmimist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ja VÕS-i regulatsioon sellele ei laiene. Mis puutub kriminaalmenetluse regulatsiooni, siis kohaselt peab KrMS § 244 lg 1 prokurör kahtlustatavale või süüdistatavale tema õigusi ja tagajärgi. tutvustama kokkuleppemenetluse

Kuivõrd nimetatud säte räägib kokkuleppemenetluse tagajärgedest, tähendab see prokuröri

kohustust selgitada just seda, milline on kokkuleppe sõlmimise mõju edasisele menetlusele.

Selle sätte alusel ei ole prokurörile alust heita ette seda, kui ta ei ole kahtlustatavale või süüdistatavale üksipulgi , milliseid karistusi on talle süüks pandava teo eest üldse kirjeldanud võimalik mõista. Kokkuleppe läbirääkimised eeldavad seda, et prokurör teeb oma ettepaneku

võimaliku karistuse kohta. Süüdistataval ei ole kohustust prokuröri ettepanekuga nõustuda.

Hindamisel, kas prokuröri ettepanek on seaduses sätestatud karistusraame ja kohtupraktikat

arvestades sobiv, samuti omapoolsete ettepanekute tegemisel on kahtlustataval või

süüdistataval § vastavalt KrMS 244 lgabiks kaitsja. kaitsjana osales le 1 N.B

kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat V. Krinal. Kui süüdistatava jaoks oli oluline

lisakaristuse kohaldamata jätmine, oli tal võimalik küsida kaitsjalt, kas see on võimalik, ja rääkida prokuröriga selle üle läbi.

8. Apellatsioonkaebus on kaebus maakohtu otsuse peale. Maakohtu otsuse tühistamise

aluseks saab olla -s 341 KrMS § 1

nimetatud maakohtu tehtud viga. Esitatud apellatsiooni kontekstis saaks rääkida sellest, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, juhul kui maakohus ei oleks nõuetekohaselt kontrollinud, kas sõlmitud kokkulepe vastab poolte tegelikule tahtele.

Sellist etteheidet apellatsioonis maakohtule tehtud ei ole. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on maakohus N.B kokkuleppe sõlmimise kohta küsitlenud. Muuhulgas on

kohus esitanud küsimuse lisakaristuse kohta. N.B on maakohtule kinnitanud, et

lisakaristusega seonduv on talle arusaadav, kokkulepe vastab tema tegelikule tahtele ja ta soovib kohtult selle kinnitamist. Seega ei kasutanud N.B maakohtus võimalust öelda,

et juhtimisõigus on talle oluline, või küsida, kas lisakaristuse kohaldamine on kohustuslik. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka maakohtule õiguslikult midagi ette heita, mistõttu ei ole alust ka maakohtu otsust tühistada.

9. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi seisukohaga, et KarS § 424 lg 3 sätestatud -s

lisakaristuse alammäär on põhiseadusega vastuolus. Karistusraamide kehtestamisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus, sest karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. See tähendab, et

karistusraamide põhiseadusvastaseks tunnistamiseks on alust üksnes nende ilmse

ebaproportsionaalsuse puhul. Praegusel juhul sellest ilmselgelt rääkida ei saa – KarS § 424

5

lg-s 3 sätestatud lisakaristuse alammäär ei ole märkimisväärselt kõrgem sanktsiooniliigi

ülemmäärast. Kohtu otsustusõigus lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise üle ei

tähenda, et eriosanormis ei või näha ette lisakaristuse üldisest alammäärast kõrgemat alammäära.

10. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p s 1 sätestatud otsuse, jättes - apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

11. Apellatsioonimenetluses N.B-le vandeadvokaat riigi õigusabi osutanud J. kstava tasu suuruse Grossmann esitas ringkonnakohtule taotluse osutatud õigusabi eest ma kindlaksmääramiseks. Kirjalikult esitatud taotluses oli märgitud taotletava tasu suuruseks 100

eurot, millele lisandus käibemaks 20 eurot. Sellest 75 eurot moodustas tasu kriminaalasja arutamiseks valmistumise eest ning 25 eurot tasu 0,5 tunni pikkusel istungil osalemise eest.

Suuliselt lisas kaitsja, et tegelikult kujunes istung taotlusel märgitust pikemaks, ning palus kohtul seda tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Ringkonnakohus nendib, et kell 12.00

algama pidanud istung, mis algas mõnevõrra hiljem, lõppes kell 12.54. Vastavalt tasu arvestamist reguleerivale korrale lähtutakse tasu arvestamisel menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Seega on kaitsja suuliselt esitatud taotlus põhjendatud. Ringkonnakohus määrab apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot.

Kuna ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata, tuleb vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 mõista apellatsioonimenetluse kulud välja N.B-lt.