1-18-10449/33 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-18-10449 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Riina Palmi Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Kaitsja A.G , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Vandeadvokaat Arvo Suuban Asja läbivaatamise kuupäev 26.08.2019 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega A.G

elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Rahuldada kaitsja, advokaat Arvo Suuban taotlus A.G-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 90 eurot.

Välja mõista A.G-lt kriminaalmenetluse kulud 90 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.G-l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700000046 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.G Viru Maakohtu 03.01.2019 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS § lg 2, 329

-de 64 lg 1, 69 lg 7, 65 lg 2, 68 lg 1 alusel järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS §

2 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.11.2018. Kohtuotsus jõustus 02.04.2019. Karistuse kandmise . algus 07.11.2018 29.01.2021 ja lõpp

A.G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseg a.

Kinnipidamisasutusest , A.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral asub ed kinnipeetav elama aadressile xxx, mis kuulub tema emale. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Ema andis Isik nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. plaanib korteris elama hakata koos elukaaslase ja viimase tütrega. Isik on varasemalt samas korteris toime pannud elu Isikul on haridus ja kaaslase suhtes kehalise väärkohtlemise. põhi müürsepa eriala töötas enne vangistust OÜ .

Riigikeelt ei valda. Isik - xxx ning esitas s garantiikirja selle kohta, et võib vabanemisel vabade kohtade olemasolul sinna tööle asuda. Kriminaalhooldaja on vestelnud 19.06.2019 tööandjaga, kelle sõnul ei saa ta töökohta isikule pärast vabanemist garanteerida, kuna nad ei vaja töötajaid. Seega ei saa olla kindel väites, et isikul on pärast vabanemist töökoht olemas ning seega ei ole sissetulek kindel. Vanemad on nõus isikut vabanemisel materiaalselt toetama. Rahalisi nõudeid 3197,56 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja 2 venda, kellest ühega ei suhtle.

Elukaaslase suhtes toime pandud väärkohtlemise eest in kriminaalkorras karistatud. Praegu suhted head, elukaaslane ootab teda koju. Suhtlusringkonda kuuluvad endised ja praegused kolleegid. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, on sooritanud kuriteod alkoholijoobes. Soovib ta probleemiga tegeleda. Kuigi kriminaalhooldusametnik on varasemalt märkinud, et isik on kriminaalhoolduse suhtes positiivselt meelestatud olnud ning on olnud motiveeritud koostööd tegema, on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Nimelt oli isikul probleeme ÜKT täitmisega, isik ei osalenud talle määratud Liiklusohutuse programmisei ilmunud kohale, leidis pidevalt vabandusi ning tarvitas alkoholi kuigi talle oli määratud alkoholi tarvitamise keeld.

Isiku enda sõnul saab ta aru ühiskonnas kehtivate reeglite vajadusest, kuid isiku käitumine näitab muud. sõnul ei taha enam vanglasse sattuda ning tahab elada stabiilset Enda elu oma perekonnaga. Siiski leiab ametnik, et isikul võib tulevikus tekkida probleeme kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ning kaotab oma motivatsiooni sellest loobuda. Kuna isiku peamine soodustegur kuritegude sooritamisel on alkoholi kuritarvitamine, peab ametnik vajalikuks, et isik tegeleks pidevalt oma motivatsiooni hoidmisega, et loobuda alkoholist. Isik on kohati oma jutus pisendanud alkoholi tarvitamine tõsidust, seega ei saa ka isiku motivatsioon kuritegelikust käitumisest olla täielik.

Isik on kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vangla ei toeta A.G valve alla. ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

3(5)

A.G taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör ei toeta et vabastamist . isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades kirjalikku arvamust, leiab, et A.G prokuröri tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on

istusest vabastamine ja liialt süüdimõistetu ennetähtaegne vang põhjendamata ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. taotluse isikut Kohus võtab läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele tema käitumise le ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, garanteeritud t t puudub. gu on alkoholi ga. öökoh Te sõltlase Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama emale kuuluvasse korterisse aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on , kuna ikul puuduvad täidetud is kehtivad distsiplinaarkaristus . Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses ed osalenud sotsiaalprogrammides. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

A.G pani toime teise raskusastme kuriteod. Kuritegude soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Tegu on alkoholis s taas hakata tarvitama õltlasega, kes võib vabaduse alkoholi ning toime panema kuritegusid. Ta on ka varasemalt alkoholijoobes toime pannud vägivallakuriteo oma elukaaslase suhtes samuti on ta korduvalt joobes juhtinud mootorsõidukit. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu antud juhul puhul, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.

Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud täita ÜKTd, osaleda liiklusohutuse programmis ning jätkas alkoholi tarvitamist. Seega puudub kohtul veendumus, et edaspidi ta

4(5) suudaks korrektselt alluda kriminaalhooldusele. Samuti pole isik asunud vanglas täitma individuaalset täitmiskava, kuna see koostati talle alles juulis 2019.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 29.01.2021

1 aasta 5 kuu vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada

.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi lähedaste stetu pingutusi (kindel elukoht ja toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Tegu on alkoholi alkoholi sõltlasega, kes või vabaduses taas tarvitama hakata. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti pole kinnipeetav vangistuses tes osalenud uue kuriteo toimepanemise riski vähendava tegevustes

, kuna tema individuaalne täitmiskava koostati alles juulis 2019.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

5(5) Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule gar on käesoleval anteeritud. Kohus ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku vabanemisele on vastu nii vangla . kui ka prokurör

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A.G-le temale Viru Maakohtu 03.01.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko