2-11-33780/243 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-33780

Tsiviilasi

Nadežda Narveti hagi Farhat Gusseinovi vastu kahju hü-

vitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

57 941,29 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. märtsi 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadežda Narveti apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Nadežda Narvet (hageja), ik XXXXXXXXXXX ;

esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja: Farhat Gusseinov (kostja), ik XXXXXXXXXXX ;

esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. märtsi 2019 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt.

2. Mõista Farhat Gusseinovilt välja Nadežda Narveti kasuks 46 060,29 eurot.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta 80% menetluskuludest Farhat Gusseinovi kanda ja 20% menetluskuludest Nadežda

Narveti kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Nadežda Narvet (hageja) esitas hagi Farhat Gusseinovi (kostja) vastu, milles palus mõista

kostjalt välja hageja kasuks 57 941,29 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja tema abikaasa J.Š. 29. oktoobril 2008 OÜ-ga Astravia

vahetuslepingu, mille alusel andsid hageja ja tema abikaasa OÜ Astravia omandisse neile

ühisomandina kuuluva neljatoalise korteriomandi asukohaga XXXXXX . Vastutasuks võttis

OÜ Astravia enda kohustuseks anda hageja ja tema abikaasa omandisse ühetoalise

korteriomandi asukohaga XXXXXX ja kahetoalise korteriomandi asukohaga XXXXXX.

Lepingu sõlmimise ajal olid mõlemad korterid OÜ Astravia omandis.

Vahetuslepingu sõlmimise ajal oli XXXXXX korter koormatud hüpoteegiga AS-i Hansapank

kasuks summas 440 000 krooni. Korteri suhtes oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge.

XXXXXX korter oli koormatud hüpoteegiga 500 000 krooni AS-i SEB Pank kasuks. Mõlemad

hüpoteegid olid seatud kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Vahetuslepingu sõlmimisel

sõlmiti ka asjaõiguslikud lepingud XXXXXX korteri ja XXXXXX korteri suhtes. Keelumärke

tõttu jäi asjaõiguslik leping XXXXXX korteri kohta sõlmimata. OÜ Astravia võttis endale

vahetuslepinguga kohustuse kustutada keelumärge kolme kuu jooksul arvates vahetuslepingu

sõlmimise hetkest ja sõlmida vastav asjaõiguslik leping, mille alusel pidi korteriomand üle

minema hagejale ja tema abikaasale.

Hagejalt ja tema abikaasalt OÜ-le Astravia antud XXXXXX korter oli vahetuslepingus

hinnatud 890 000 kroonile. OÜ-lt Astravia hagejale ja tema abikaasale antud XXXXXX korter

oli hinnatud 350 000 kroonile ja XXXXXX korter 480 000 kroonile. OÜ Astravia võttis

vahetuslepinguga kohustuse maksta vastu antavate korterite eest juurde 60 000 krooni hiljemalt

12. novembriks 2008. Samuti võttis OÜ Astravia vahetuslepinguga kohustuse likvideerida

hüpoteegiga tagatud kohustused ja kustutada kinnistusraamatus kanded korterite koormamise

kohta kolme kuu jooksul arvates vahetuslepingu sõlmimise hetkest. OÜ Astravia võetud

kohustusi ei täitnud. Mõlemad korterid võõrandati täitemenetluses.

XXXXXX korter läks otse OÜ Astravia omandist üle S.K. omandisse ja XXXXXX korter

läks üle M.O. omandisse. OÜ Astravia omandatud XXXXXX korter müüdi omandamisega

samal päeval edasi T.K. . OÜ Astravia kustutati likvideerimismenetluse tagajärjel 27. märtsil

2014 äriregistrist, mistõttu pole nõude menetlemine OÜ Astravia suhtes võimalik.

OÜ Astravia tegi vahetult enne ja pärast hagejaga lepingu sõlmimist kinnisvaratehinguid, mis

olid suunatud OÜ Astavia vara võõrandamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Selle tagajärjel

muutus OÜ Astravia majanduslik olukord selliseks, et OÜ Astravia ei olnud võimeline nii

hagejaga kinnisvara tehingu tegemise päeval kui pärast seda täitma hagejaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Seoses sellega on kõik OÜ Astravia tehtud tehingud, mis olid suunatud

vara varjamisele ja hagejaga lepingute sõlmimisega, sooritatud selliselt, et kostja oli nendest

teadlik ja juhtis neid. Sellise tegevuse eest vastutab ka juhatuse liige ehk Farhat Gusseinov

(kostja).

Vähemalt 2006.-2007. aastatel esinesid PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud eeldused: OÜ Astravia ei

saanud täita oma kohustusi ja arvestades täitemenetluste algatamise aega ei olnud maksejõutus

ajutine. Hageja arvates on alles olemasolevate tõenditest võimalik järeldada, et OÜ Astravia oli

2008. a maksejõuetu. Kuna kostja oli ainuke juhatuse liige, pidi tema pankrotiavalduse esitama.

Seega rikkus juhatuse liige seadusest tulenevat kohustust. Seetõttu on täidetud VÕS § 1045 lg

1 p 7 eeldused.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja ei ole pannud hageja suhtes toime õigusvastast tegu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

eesmärk oli hagejat kahjustada. Hageja oli lepingut sõlmides teadlik kinnistusraamatu seisudest

ning võttis teadlikult riski. Tuleb eeldada, et notar selgitas tehinguosalistele lepingutingimusi

ning ühtlasi oli hagejal võimalik asjaolude selgusetuks jäädes esitada notarile täiendavaid

küsimusi.

Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ei küsinud notarilt selgitusi, kuna oli liiga palju infot.

Seeläbi ei soovinud hageja ise teadlikult või vähemalt raske hooletusega saada aru lepingu

tingimustest, võimalikest riskidest ja tagajärgedest.

Hageja oleks pidanud tõendama eelkõige selle, millal muutus OÜ Astravia maksejõuetuks ning

millal tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus. Tuvastamaks, kas äriühing

on mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu

majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid, keskendumata vaid ühele kriteeriumile

või näitajale.

Hageja nõutud summat ei saa välja mõista ka seetõttu, et Viru Maakohtu 4. novembri 2016

otsusega rahuldati hagi osaliselt ja Farhat Gusseinovilt ning T.G. mõisteti solidaarselt hageja

kasuks välja 56 393,29 eurot.

EELNEV MENETLUS

3. Viru Maakohus mõistis 4. novembri 2016 otsusega kostjalt ja T.G. välja solidaarselt 56

393,29 eurot. See otsus tühistati Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2017 otsusega ja hagi

kostja F. Gusseinovi suhtes saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi T.G. vastu jäeti

ringkonnakohtus rahuldamata.

MAAKOHTU OTSUS

4. Viru Maakohus jättis 21. märtsi 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus märkis, et hindab, kas kostja kui OÜ Astravia juhatuse liige rikkus kohustust esitada

õigeaegselt pankrotiavaldus.

AS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20

päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja

arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja

hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast

maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei

olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

PankS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid

ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. VÕS § 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele.

Kohtule esitatud OÜ Astravia 01.01.2007-31.12.2007 majandusaasta aruandest selgub, et

majandusaasta alguses oli jaotamata kasum 1 839 921 krooni, 2007. aastal oli kahjum ning

2007. a lõpus esines puhaskasum 1 097 716 krooni. Vaadates ettevõte bilanssi, siis nähtubki,

et 2007. a lõpus oli aktiva pool plussis 9 133 825 krooniga ning kahjum oli 7 442 205 krooni.

Negatiivne omakapital (ehk negatiivne netovara) tähendab seda, et majandusüksusel puuduvad

vahendid kõikide kohustuste katmiseks (kohustused ületavad varasid). Majandusaasta aruande

kohaselt olid varad kokku 9 133 825 krooni ning kohustused 7 992 109 krooni. Seega saab

2007. a majandusaruandest järeldada, et seisuga 31.12.2007 ei olnud ettevõte maksejõuetu,

kuna kohustused ei ületanud varasid.

Krediidireitingu 2007. a väljavõttest, mis kajastab äriregistri andmeid, selgub, et 31.12.2007

seisuga on ettevõttel varasid kokku 583 758 krooni ning kohustusi kokku 510 789 krooni. See

ei näita püsivat maksejõuetust.

Esineb küsimus, kas ettevõte oli maksejõuetu 2008. a oktoobris (lepingu sõlmimise ajal).

Hageja esitatud Krediidireitingu infost selgub, et 2008. aasta oktoobris oli ettevõttel võlg 2355

eurot. Hageja esitatud Ametlike Teadeannete info kohaselt on avaldatud teateid vara müümisest

täitemenetluses, kuid need on avaldatud perioodil mai kuni detsember 2010. Ainuke teade 2008.

aastal on see, kus kohtutäitur avaldab täitekutse 04.08.2008 OÜ Astravia suhtes, kusjuures

sissenõudjaks on eraisik võlasummaga 310 458 krooni.

Äriregistri andmetest ei nähtu, et 2008. aastal oleks hoiatusi tehtud majandusaasta aruande

esitamata jätmise tõttu. 2009. aastal on esitatud trahvimäärus ning 2010. aastal juba registrist

kustutamise hoiatusmäärus, kuna ei ole esitatud majandusaasta aruannet.

29.07.2013

määrusega

asjas

2-13-22978

algatas

Viru

Maakohus

OÜ

Astravia

likvideerimismenetluse. Likvideerimismenetluse algatamise aluseks oli 2008. majandusaasta

aruande esitamata jätmine. 23.09.2013 esitas OÜ Astravia likvideerija kohtusse

pankrotiavalduse OÜ Astravia pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 18.11.2013

kohtumäärusega asjas nr 2-13-44245 jättis kohus pankroti pankrotimenetluse raugemise tõttu

välja kuulutamata. 27.03.2014 kustutati OÜ Astravia äriregistrist.

2013. aastal algatati ettevõtte suhtes likvideerimismenetlus ning pärast seda esitas likvideerija

pankrotiavalduse. Likvideerija seletuse kohaselt ei olnud ettevõte 2007. a maksejõuetu,

kohtutäituri esitatud andmete kohaselt on võlgniku vastu esitatud nõuded kohtulahendite alusel

muutunud sissenõutavaks 2009. aastast. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub

võimalus välja tuua selgelt maksejõuetuse saabumise hetk, kuid arvestades pangakontodel

toiminud liikumist, siis võis võlgnik muutuda maksejõuetuks 2008. suvel.

Kostja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt on OÜ Astravia teinud tehinguid ka 2010. aastal,

kui OÜ Astravia poolt on müüdud korteriomand asukohaga XXXXXXX . Samuti on

korteriomandi müügitehing toimunud 2008. jaanuaris.

Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Astravia ei oleks suutnud võlausaldajate nõudeid rahuldada või

osaühingu vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei olnud ajutine.

Esitatud tõendite põhjal ei saa teha tõsikindlat järeldust, et OÜ Astravia oli 2008 oktoobris

maksejõuetu. Seega ei saa ka järeldada, et kostja juhatuse liikmena pidi esitama

pankrotiavalduse.

Mitte igasugune õigusvastasele teole ei järgne vastutus tekitatud kahju hüvitamise kohustuse

näol, vaid deliktiõiguslik vastutus eeldab lisaks teo õigusvastasusele ka selle süülisust

(VÕS § 1043, § 1050). Süü hindamisel tuleb aga tuvastada, kas tegu on toime pandud tahtlikult

või hooletult (raske hooletus).

Lepingu rikkumise esinemisel on lepingu osapoolel alati õigus kasutada seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid kohe, kui ilmneb lepingu rikkumine. Antud juhul sai hageja lepingu

rikkumisest teada 29.01.2009, kuid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ta ei kasutanud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta

vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust

(TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5). Maakohus järeldas vaid

majandusaasta aruannetest, et OÜ Astravia ei olnud tehingu tegemise ajal maksejõuetu. See ei

ole piisav. Maakohus rikkus menetlusõigust ka tõendite hindamisel, eelkõige TsMS § 232 lõiget

1. Apellant väitis, et vastustaja ei plaaninud algusest peale lepingulisi kohustusi täita.

Apellant esitas viite 2009. a jaanuaris OÜ Astravia sõlmitud lepingutele, millest sai

OÜ Astravia eeldatavasti 1 200 000 krooni, kuid ei kasutanud seda raha selleks, et täita OÜ

Astravia kohustusi apellandi ja tema abikaasa ees.

Apellant juhtis kohtu tähelepanu OÜ Ostravia Estbalt konto väljavõttele (tl 157, kd IV), millest

tuleneb, et kostja kandis tegevuse teisele isikule üle.

Maakohus kohaldas valesti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Maakohus analüüsis vaid seda, kas

äriühing oli maksejõuetu, ega pööranud tähelepanu teistele delikti koosseisu elementidele.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohtu põhjendused on küll napid, kuid lõppjäreldustes on tehtud õige lahend. Apellant

viitab abstraktselt apellatsioonis enese varasematele seisukohtadele, kuid ei täpsusta, millal

need esitatud on.

Kostja ei ole toime pannud õigusvastast tegu. Hageja ise sõlmis lepingu selles märgitud

tingimustel ja omandas koormatud kinnisasjad. Puuduvad andmed, et hageja oleks olnud

piiratud teovõimega ning ta poleks lepingu sisust aru saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt

välja hageja kasuks 46 060,29 eurot. 80% menetluskuludest jäetakse kostja kanda ja 20% hageja

kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus selgitas asja esmakordsel läbivaatamisel, et juhtorganite liikmed võivad

võlausaldajate ees otse vastutada muu hulgas juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat

kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks.

Nähtuvalt asja materjalidest võiks hageja nõude alusnormideks olla eelkõige VÕS § 1045 lg 1

p 7.

9. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks võib olla ÄS § 180 lõikest 51 tulenev kohustus

esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu

22. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-150-09, p 11). Pankrotiavalduse õigel ajal esitamine peab tagama osaühingu vara

võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures

ulatuses rahuldamise. Samuti on selle kohustuse eesmärk tagada, et sisuliselt maksejõuetu

äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta ei suuda täita

(vt Riigikohtu 25. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sellisel juhul on

juhatuse liikme vastutuse aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7.

10. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et

võlausaldaja peab hagejana nõude maksmapanekul tõendama, et kostja on võlgniku juhatuse

liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi või on käitunud heade

kommete vastaselt ja, et talle on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste

tõendamisel vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige

VÕS § 1045 lg 2 p des 1-4) sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju

tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) (vt Riigikohtu 17. juuni 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-69-15, p 12).

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 232 lõiget 1 tõendite hindamisel, kui

tuvastas, et kostja ei rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

(TsMS § 232 lg 1). Maakohus küll loetles esitatud tõendeid, kuid ei põhjendanud seda, miks

esitatud tõend faktiväidet ei tõenda või tõendab. Sellepärast ei ole kohtu siseveendumuse

kujunemine selgelt jälgitav. Tuvastatud asjaolud ei ole ka tehtud järeldustega piisavalt

seostatavad. Ringkonnakohus peab TsMS § 652 lg 5 kohaselt vajalikuks uut tõendite hindamist,

selgitamaks, kas kostja rikkus võlausaldaja kaitseks sätestatud õigusnormi. Lähtudes

hagiavaldusest oleks pidanud hageja tõendama eelkõige, millal muutus OÜ Astravia

maksejõuetuks ning millal tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus, s.o kas

juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat kohustust.

12. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel

maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 108 lg 51).

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa OÜ Astravia 2007. a bilansist teha järeldusi äriühingu

majandusliku seisu kohta 2008. a oktoobris, mil toimus tehing, ning 2009. a jaanuaris, mil

muutusid lepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks. Maakohus leidis vääralt, viidates

2007. a bilansile, et äriühing ei olnud maksejõuetu. On üldteada, et 2008. a toimus globaalne

finantskriis, mil võis äriühingute rahaline seis kiiresti muutuda. Äriühingu 2007. a bilansist võib

järeldada vaid seda, et OÜ Astravia majanduslik olukord halvenes 2007. a, kuna äriühing jäi

2007. aasta lõpuks 742 205 euroga kahjumisse. Kuna OÜ Astravia ei esitanud 2008.

majandusaasta kohta aruannet (vt tl 77, kd V), ei saa äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimise

hetke tuvastada majandusaasta aruande põhjal. Olukorras, kus äriühing rikkus seadusest

tulenevad kohustust esitada majandusaasta aruanne, sh bilanss, oleks kostjal olnud võimalik

2008. a bilanss esitada tõendina kohtumenetluses. Kostja ei ole seda teinud. Hagejal ei ole

võimalik tõendada OÜ Astravia bilansilist seisu, kuna hageja käes ei saa olla OÜ Astravia

raamatupidamisdokumente. Järelikult oleks hageja jaoks võimatu tõendada, milline oli OÜ

Astravia kohustuste ja varade suhe tehingu toimumise ajal.

14. Äriühingu likvideerija Tiia Kalaus sedastas (tl 77, kd V), et pärast 2007. aastat puuduvad

OÜ Astravia raamatupidamisdokumendid, samuti ei esitatud ühtegi aruannet. Sama kinnitab ka

ajutine pankrotihaldur Tarmo Villmann (tl 81, kd V). Likvideerija hinnangul ei ole seetõttu

võimalik tuvastada äriühingu maksejõuetuse tekkimise täpset aega. Ringkonnakohtu hinnangul

näitab see seda, et OÜ Astravia juhatuse liige (kostja) oli äriühingu raamatupidamise

korraldamisel vähemalt raskelt hooletu.

15. Ajutise pankrotihalduri T. Villmanni (tl 82, kd V) aruande kohaselt ei ole OÜ Astravia

juhatuse liige täitnud talle seadusega pandud kohustusi alates 2008. aastast. Samuti märkis

ajutine pankrotihaldur, et aruannete puudumine ei võimalda selgitada välja maksejõuetuse

põhjusi (tl 83, kd V). Ringkonnakohus leiab, et ka ajutise halduri aruanne tõendab, et kostja on

rikkunud ulatuslikult juhatuse liikme kohustusi. Majandusaruannete esitamine on samuti

võlausaldaja kaitseks sätestatud norm, kuna see võimaldab võlausaldajal otsustada, kas

konkreetse isikuga on mõistlik tehing teha või mitte.

16. OÜ Astravia pangakontolt AS-s Swedbank (tl 105, kd V) nähtub, et 26.10.2008 –

31.12.2009 toimus mõni üksik ülekanne. OÜ Astravia pangakontolt AS-s SEB Pank nähtub

samuti vähe tehinguid samal perioodil (tl 109, kd V). Sellest võib järeldada, et 2008. a lõpuks

puudus äriühingul aktiivne majandustegevus. Kostja on esitanud ka OÜ Ostravia Estbalt

kontoväljavõtte perioodil 01.12.2008-30.04.2009 (tl 157-158, IV kd). See on täielikult

asjakohatu tõend, kuna see kajastab teise äriühingu tehinguid (OÜ Ostravia Estbalt, mitte

OÜ Astravia).

17. Krediidiinfo krediidireiting 2011. a (tl 14, I kd) ei ole olulise tähendusega tõend, kuna see

ei tõenda äriühingu majanduslikku olukorda hagejaga sõlmitud lepingute ajal. Asjaolu, et 2011.

a oli ettevõtte krediidirisk kõrge, ei kinnita ega lükka ümber seda, kas äriühing oli püsivalt

maksejõuetu 2008. a lõpus.

Krediidiraporti lisaks oleva võlgade nimekirja (tl 24, kd I) kohaselt olid OÜ-l Astravia juba

maksehäired 2008. a aprillis. Võlgneti peamiselt pankadele. See näitab, et 2008. aastal tekkisid

ühingul olulised makseraskused.

18. Kostja esitatud notariaalsetel lepingutel kolmandate isikutega (tl 11-69, kd IV) ei ole

tõendamiseseme seisukohast olulist tähendust. See näitab küll tehingute tegemist, kuid mitte

ühingu varalist olukorda, kuna nendest ei nähtu kohustused.

19. Kuna kostja ei esitanud majandusaasta aruandeid ja kostja on lasknud OÜ Astravia

raamatupidamisdokumentidel alates 2008. a kaduda, võib eeldada, et OÜ Astravia muutus

maksejõuetuks 2008. a kestel ja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse ajaks, mil muutusid

sissenõutavaks hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. Sellises olukorras oleks

kostja pidanud tõendama, et püsiv maksejõuetus ei olnud veel saabunud. Hagejal ei ole

võimalust tõendada kostja varalist olukorda, kui kostja juhtud äriühing ei esitanud

majandusaasta aruandeid ja on 2008. a raamatupidamisdokumendid kaotanud või hävitanud.

Raamatupidamist korraldab juhatus (ÄS § 183). Seetõttu vastutab raamatupidamisdokumentide

kadumise eest kostja kui juhatuse liige.

20. Võttes arvesse eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et deliktiline vastutus on kostjal

VÕS § VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tekkinud. Kostja õigusvastane tegu seisneb

pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmises, mis on ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse

õigusvastaselt täitmata jätmine. Kahju seisneb selles, et hageja juhitud äriühing jättis täitmata

vahetuslepingu p 6.3. tuleneva kohustuse vabastada korterid koormatistest (keelumärge,

hüpoteek). Kuna OÜ Astravia ei täitnud lepingulisi kohustusi, jäi kostja ilma kahest

korteriomandist, mille ta oli lepingu alusel õigustatud saama. Põhjuslik seos kahju ja

õigusvastase teo vahel on selles, et OÜ Astravia oleks suutnud täita lepingulisi kohustusi, kui

hageja oleks õigel ajal esitanud pankrotiavalduse ja ei oleks sõlminud tehinguid

pankrotisituatsioonis. Sellisel juhul oleks võinud ka hageja loobuda lepingute sõlmimisest,

teades, et teine lepingupool on maksejõuetu. Maksejõuetuse varjamisega jäi hagejale ekslik

mulje, et OÜ Astravia on võimeline lepingulisi kohustusi täitma. Kui hageja (ja ta abikaasa)

poleks vahetuslepingut sõlminud, ei oleks tekkinud kahju.

21. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt ka RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 15;

RKTKo nr 3-2-1-38-16, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole süü puudumist

tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral

rakendamata (VÕS § 104 lg 4). Sellele viitab asjaolu, et kostja on kaotanud kõik

raamatupidamise dokumendid 2008. a kohta. Just korrektne raamatupidamine on vajalik

selleks, et saada teada pankrotisituatsiooni tekkimisest ja esitada õigel ajal pankrotiavaldus.

22. Korteriomand asukohaga XXXXXX ei läinud hageja ja ta abikaasa omandisse, kuna kostja

juhitud äriühing ei kustutanud lepingut rikkudes sellelt keelumärget. Korteriomandile

XXXXXX kaotas hageja ja ta abikaasa omandiõiguse, kui seda koormanud hüpoteek

realiseeriti. Hageja ja ta abikaasa kaotasid vahetuslepinguga omandiõiguse neile kuulunud

korteriomandile XXXXXX . Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne

(VÕS § 255).

23. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb lähtuda olukorrast, kus OÜ Astravia oleks

oma lepingulised kohustused kohaselt täitnud. Kuna VÕS § 255 eeldatakse vahetuslepingu

korral esemete hinna võrdsust, saab ringkonnakohus nõustuda hagejaga, et kahju suurus saab

olla XXXXXX korteriomandi turuväärtus võõrandamistehingu ajal.

24. Hageja väitel oli korteriomandi maksumus 56 881 eurot. Lisaks tekkis hageja väitel talle

kahju 1060,29 eurot akende vahetamisest korteril, mille omandiõiguse pidi ta lepingu alusel

saama. Kahju on kokku 57 941,29. Hageja ei nõua viivist (tl 180, VI kd).

25. Hageja esitatud City24 müügikuulutusest (tl 23, kd III) nähtub, et neljatoalist korterit

XXXXXXX müüdi 2014. a hinnaga 69 000 eurot. Kostja esitatud AS-i Pindi Kinnisvara

arvamuse (tl, kd V) kohaselt oli 2015. a XXXXXX korteriomandi väärtus 45 000 eurot.

Arvamuses esitatud turuanalüüsi kohaselt oli 2015. a märtsi hinnatase Narvas umbes sama, mis

2008. a oktoobris (tl 48, kd V). Ringkonnakohus leiab, et AS-i Pindi Kinnisvara arvamusega

on tõendatud, et XXXXXX korteri väärtus oli 45 000. Pindi hinnang arvestab konkreetset

korterit ja on seetõttu usaldusväärsem, kui müügikuulutus. Samuti ei näita müügikuulutus

tehingu tegelikku hinda, mis võib kujuneda lepingueelsete läbirääkimiste käigus.

26. 10. oktoobri 2008 lepinguga (tl 35, kd I) on tõendatud akendele vahetuse kulu

1060,29 eurot. Lepingust nähtub poolte kokkulepitud hind ja akna paigaldamine XXXXXX

korterile, mis oli vahetuslepingu ese.

27. Kahju on kokku 46 060,29 eurot (45 000+1060,29). Selle mõistab ringkonnakohus kostjalt

välja hageja kasuks.

28. Ringkonnakohus peab asjakohatuks kostja 11. veebruaril 2019 esitatud väidet (tl 9, kd VII),

et hagi ei saa rahuldada, kuna Viru Maakohus mõistis 4. novembri 2016 otsusega kostjalt ja

T.G. välja solidaarselt 56 393,29 eurot. See otsus tühistati Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri

2017 otsusega ja ei ole seega kehtiv.

29. Ringkonnakohus jaotab TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusele. Hagi rahuldati ligikaudu 80% ulatuses (46060,29x100/57941,29). Seega

jätab ringkonnakohus 80% menetluskuludest kostja kanda ja 20% menetluskuludest hageja

kanda.

30. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks

menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS

§ 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Andra Pärsimägi