34 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25 jaanuaril 2010.a Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja nr

1-07-16352

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Marge Ojaäär

Tõlk

Olga Nõmmemees

Prokurör

Kohtuasi tingimisi Viru Vangla esitatud materjalid N.R-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.R (isikukood: xxx; viibib xxx

Kaitsja Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

Jätta N.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Välja mõista N.R-ilt riigituludesse 300-krooni õigusabi eest.

Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017

SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.R 1-07-16352, kaitsjatasu“.

Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja N.R-ile.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 04.01.2010.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2

N.R on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 01.07.2008.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg.2 p 4,8 ja § 328 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 kohaldamisega 3 aasta 3 kuu ja 22 päevase vangistusega. Vangistuse

algus – 21.10.2007.a. ja lõpp 11.02.2011.a.

Kinnipidamisasutuses N.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse kandmise ajal teda karistati distsiplinaarkorras. Vanglas viibides kinnipeetav õppis

Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumis. Vabanemisel kavatseb jätkata õpinguid xxx xxx Vabanemisel asub ta elama ema juurde aadressil xxx, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Vanglas viibides läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsed oskused“ ja osales MTÜ Convictus Eesti

korraldatud gruppitöös sõltuvuse teemadel. Läbis toiduvalmistamise algkursused ja keskkonnatehnika lukksepa kursused.

Kriminaalhooldusametnik tingimisi ennetähtaegsed vabastamist kuna ei toeta N.R-i

N.R puudub vabanemisel kindel töökoht ja seega ka sissetulek. Kinnipeetav on

seisukohal, et töö leidmine ei ole tema jaoks vaatamata eriala ja töökogemuse puudumisele

probleem. Ametniku meelest ei taju N.R oma reaalseid võimalusi tööturul

konkureerimiseks ning tal on liiga kõrged ootused kohese tööleasumise suhtes. Need asjaolud võivad mõjutada tema toimetulekut ja seaduskuuleka elu võimalikkust vabaduses. Samuti on tal

puudulik sotsiaalselt toetav võrgustik, elukohaks oleks ajutine sotsiaalkorter. Kõike eelnevat

arvesse võttes on N.R-i ennetähtaegne vabastamine kriminaalhooldusametniku hinnangul hetkel ennatlik. N.R peaks tähtaegselt vabanema 11.02.2011.a. Kinnipeetav saab poole aasta pärast esitada

uue taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuni seniajani saab ta jätkata õpinguid vanglas

erinevates sotsiaalprogrammides ning suure tõenäosusega on selleks ajaks selgunud täiendav info võimaliku töökoha kohta.

N.R taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega

Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata

Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused N.R-i vabastamiseks on olemas ning

kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Osales sotsiaalprogrammis. Kinnipeetaval on perekond. Vabanemisel ootab teda elukoht, ja lähedase toetus. Samuti on oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll.

Katseajal on võimalik N.R suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud N.R-i, tema kaitsja ja

prokuröri arvamuse, leiab, et N.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik N.R-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

3 N.R on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega muutnud käitumist. N.R on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles kriminaalhooldusel pani katseajal toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta pole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ning katseajal ei suutnud tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekud ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et N.R-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada keskharidust ja eriala ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades N.R-i poolt toimepandud kuritegude korduvust, dünaamikat ja

kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue

kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määruse 02.03.2010.a

№oremreferent