2-17-16335/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. august 2019

Tsiviilasja number

2-17-16335

Tsiviilasi

V.K. hagi A.K. vastu ühisvara jagamiseks

A.K. vastuhagi V.K. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. märtsi 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K. apellatsioonkaebus ja A.K. vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja / vastuhagis kostja): V.K. (isikukood

XXXXXXXXXXX ), esindaja A.A.

Vastustaja (kostja / vastuhagis hageja): A.K. (isikukood

XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 14. märtsi 2019

kohtuotsuse resolutsiooni punktid 4.1; 4.2; 4.3; 4.4; 5.1 ja

5.2.

Tühistada Viru Maakohtu 14. märtsi 2019. a otsus

ülejäänud osas ja saata tsiviilasi tühistatud osas Viru

Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. V.K.

apellatsioonkaebus

ja

A.K.

vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.K. (hageja) esitas 1. novembril 2017 hagi A.K. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja abielu lahutatud Viru Maakohtu 16. veebruari 2017

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-18768. Abielu kestel soetasid pooled ühisvarasse

korteriomandi aadressil XXX , registriosa nr XXXXXX (korteriomand) ja kinnistu aadressil

XXXXXX , registriosa nr XXXXXX (kinnistu).

Hageja palub lõpetada varaühisus selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ning

kinnistu hageja ainuomandisse, määrates kostjale hüvitise omandiõiguse kaotamise eest 4271

eurot 54 senti. Hageja palub ajatada hüvitise maksmine 18 kuule igakuiste maksetega 237 eurot

30 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja alaline elukoht on kinnistul X vallas. Hageja on ise ehitanud kinnistule elamu ning teeb

selle hooldamiseks kulutusi. Kostja väited kinnistu korrashoiust on paljasõnalised ja

tõendamata. Hageja ettevõtte faktiline tegevus toimub kinnistul, kus on olemas selleks

spetsiaalselt sisustatud ruum. Kinnistu jätmine kostja omandisse jätaks hageja ilma võimaluseta

tegeleda ettevõtlusega ning saada sissetulekut. Samuti jääb hageja ilma lemmiktegevusest,

millega ta on tegelenud enam kui 20 aasta jooksul.

Hageja lõplikuks nõudeks vara jagamisel on jätta hageja ainuomandisse kinnistu väärtusega

37 000 eurot, haagis väärtusega 300 eurot, paat väärtusega 200 eurot, bensiinimootoriga

muruniiduk, bensiinimootoriga käsisaag ja elektrikäsisaag, elektriline ja bensiinimootoriga

trimmerid, heki/võsalõikur bens. ja elektriline, puurpink, kreissaepink, generaator, kompressor,

puhur

elektriline

ja

bensiinimootoriga,

elektrisae

pink,

elektriline

oksapurustaja,

elektrikeevitusseade, lumefrees, survepesur, ehitusredelid ja tellingud, praeahi koos

kombineeritud klaaskeraamilise pliidiga Zanussi, külmkapp Nordic, külmuti Beko,

nõudepesumasin Zanussi, tänava grill-kamin, kamin HARVIA, kamin keraamilise kattega,

pesumasin Bompani, akvaarium alusel 200 l Hagen, diivan-voodi nahkkattega, sateliitressiiver,

teler Luxor, teler Funai, väikesed arhitektuursed vormid. Jätta kostja ainuomandisse

korteriomand väärtusega 20 000 eurot, haagis-suvila (elamu-haagis) väärtusega 2000 eurot,

teler Philips, sateliitressiiver, elektripliit Zanussi, külmkapp Bompani, külmutid Beko 2 tk,

mikrolaineahi Samsung, mikrolaineahi HE, pesumasin Elektrolux, diivan-voodi riidekattega,

mööblikomplekt magamistoa jaoks, väikesed arhitektuursed vormid (raidkujud). Kohustada

hagejat tasuma kostjale hüvitis omandi kaotuse eest 8875 eurot.

Hageja esitas 9. jaanuari 2018 vastuses vastuhagile alternatiivse taotluse müüa kinnistu

ühisomanikevahelisel enampakkumisel ning korter avalikul enampakkumisel ja jagada saadud

raha poolte vahel võrdselt.

2. Kostja ei vaielnud ühisvara jagamise nõudele vastu. Kostja ei tunnista osaliselt nõuet vara

jagamise viisi ja koosseisu osas. Kostja ei ole nõus, et tema ainuomandisse jääks korteriomand

ja hagejale kinnistu. Kostja kasutab kinnistut elukohana ning hageja elukohaks on korteriomand

ning siiani on pooltele antud olukord sobinud. Kostja ei ole nõus elukoha kaotusega. Kostjal ei

ole raskusi elukohana kasutatava kinnisasja kasutamisel. Kostja on üksi oma elukohas toime

tulnud ja kandnud kõik vajalikud kulud iseseisvalt. Hageja on näilikult asunud elama kinnistule

pärast esimest kohtuistungit ning käib seal pisteliselt. Hageja väide äritegevusest ei ole

tõsiseltvõetav. Hageja tegeleb blankettide ja visiitkaartidega, mida ta on siiani teinud köögis,

eelkõige korteris.

3. Kostja esitas vastuhagi, mille kohaselt on hageja jätnud hagiavalduses olulise vara

märkimata. Lisaks kinnisvarale tuleb jagada ka vallasvara: 1) sõiduauto Honda Jazz

reg.märgiga XXXXXX , mille omanikuna on registrisse kantud Luminor Liising AS ja

vastutavaks kasutajaks hageja. Sõiduauto turuväärtuseks on vähemalt 5900 eurot arvestusega,

et väljaostuga kaasnevad kulud. Abielu lõppemisel oli sõiduki väljaostuhinnaks liisinguandjalt

1750 eurot. Asjaolul, et sõiduk omandati kolmanda isiku vahendamisel (AGDECK-AUTO AS),

ei ole tähtsust. Hageja on omaks võtnud, et kolmas isik müüs talle sõiduauto

liisingujääkmaksumusega, seega oluliselt alla turuväärtuse; 2) elamu-haagis Hobby 10A

reg.märgiga XXXXXX omanikuna on registrisse kantud hageja; 3) haagis reg.märgiga

XXXXXX , mille omanikuna on registrisse kantud hageja; 3) paat „Latrex“ reg.märgiga

XXXXXX koos 2,3 hj päramootoriga Honda. Komplekti turuväärtuseks on 1000 eurot. Kui

hageja müüs mootori abikaasa teadmata ning ei kasutanud müügivahendeid perekonna huvides,

kuulub asja väärtus vara jagamisel arvestamisele. Paadi omanikuna on registrisse kantud

hageja. Lisaks on poolte ühisvaraks majapidamisseadmed väärtusega 1500 eurot.

Kostja palub lõplikes seisukohtades lõpetada poolte ühisomand ning jagada poolte ühisvara

järgnevalt: jätta kinnistu väärtusega 37 000 eurot, elamu-haagis väärtusega 2000 eurot ja

majapidamisesemed väärtusega 900 eurot: teler Philips; sateliitressiiver; elektripliit Zanussi;

külmkapp Bompani; külmutid Beko 2 tk; mikrolaineahjud 2 tk; pesumasin Elektrolux; diivan-

voodi riidekattega; mööblikomplekt magamistoa jaoks; väikesed arhitektuursed vormid

(raidkujud) kostja ainuomandisse ja korteriomand väärtusega 20 000 eurot; sõiduauto

väärtusega 4150 eurot; haagis väärtusega 300 eurot; paat koos 2,3 hj päramootoriga väärtusega

1000 eurot ning majapidamise seadmed väärtusega 3400 eurot (1900 + 1500): praeahi koos

kombineeritud klaaskeraamilise pliidiga Zanussi; külmkapp Nordic; külmuti Beko;

nõudepesumasin Zanussi; tänava grill-kamin; kamin HARVIA; kamin keraamilise kattega;

pesumasin Bompani; akvaarium alusel „Hagen“; diivan-voodi nahakattega; sateliitressiiver;

teler Luxor; teler Funai; väike arhitektuurne vorm 1tk; bensiinimootoriga muruniiduk;

bensiinimootoriga käsisaag ja elektrikäsisaag; elektriline ja bensiinimootoriga trimmerid;

heki/võsalõikur bensiin ja elektriline; puurpink; kreissaepink; generaator; kompressor; puhur

elektriline ja bensiinimootoriga; elektrisae pink; elektriline oksapurustaja; elektrikeevitusseade;

lumefrees; survepesur; ehitusredelid ja tellingud hageja ainuomandisse. Hagejale kuulub kostja

poolt hüvitamisele 5525 eurot (II kd, tl 30).

Vastuses vastuhagile leidis hageja, et sõiduauto ei ole poolte ühisvara ning sõiduauto ja

paadimootor ei kuulu jagamisele. Sõiduauto omanikuna oli abielu kestel kantud Luminor

Liising AS ning hageja oli sõiduki kasutaja. Paadimootor on võõrandatud abielu kestel, ei ole

poolte omandis ning ei kuulu seega jagamisele kuuluva vara koosseisu.

Pooltel ei ole vaidlust, et haagis-suvila (elamu-haagis), haagis ja paat tuleb jätta hageja

ainuomandisse. Poolte vahel on vaidlus kinnistu ja korteriomandi osas. Hageja ei nõustu

vastuhagis väljatoodud vara jagamise viisiga ning leiab, et kõige mõistlikum on jätta hageja

ainuomandisse kinnistu, elamu-haagis, haagis ja paat ning korteriomand jätta kostja

ainuomandisse. Alternatiivselt

palub

hageja panna kinnistu

ühisomanikevahelisele

enampakkumisele ning korteriomand avalikule enampakkumisele ning korteriomandi müügist

saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Sõiduauto maksumus ei ole selge. Sõiduautot kasutati V.K. – X (registrikood 10246110) poolt

äriliste eesmärkidega kasutusrendilepingu alusel. Sõiduauto vastutavaks kasutajaks on V.K. –

X , mitte hageja. Hageja on kasutaja nagu ka kostja.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 14. märtsi 2019 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetas poolte

varaühisuse ja jagas poolte abielu kestel soetatud ühisvara. Maakohus jättis hageja omandisse

vara väärtuses 8850 eurot, s.o haagise reg.märgiga XXXXXX , väärtusega 300 eurot, paadi

„Latrex“ reg.märk XXXXXX koos 2,3 hj päramootoriga Honda väärtusega 1000 eurot,

majapidamisseadmeid

väärtuses

1500

eurot,

s.o

bensiinimootoriga

muruniiduki,

bensiinimootoriga käsisae ja elektrikäsisae, elektrilise ja bensiinimootoriga trimmerid, heki- ja

võsalõikurid (bensiini ja elektrilise), puurpingi, kreissaepingi, generaatori, kompressori,

elektrilise ja bensiinimootoriga puhurid, elektrisae pingi, elektrilise oksapurustaja,

elektrikeevitusseadme,

lumefreesi,

survepesuri,

ehitusredeleid

ja

tellinguid,

majapidamisvahendeid vääruses 1900 eurot, s.o praeahju koos kombineeritud klaaskeraamilise

pliidiga Zanussi, külmkappi Nordic, külmuti Beko, nõudepesumasina Zanussi, väli grill-

kamina, kamina HARVIA, kamina keraamilise kattega, pesumasina Bompani, akvaariumi

alusel „Hagen“, diivan-voodi nahakattega, sateliitressiiveri, teleri Luxor, teleri Funai, väikse

arhitektuurse vormi 1tk, sõiduauto Honda Jazz reg.märgiga XXXXXX liisingulepingust

tulenevad õigused ja kohustused, väärtusega 4150 eurot.

Maakohus jättis kostja omandisse vara väärtuses 39 900 eurot, s.o elamu-haagise Hobby 10A

reg.märgiga XXXXXX , väärtusega 2000 eurot, majapidamistarbeid väärtuses 900 eurot, s.o

teleri Philips, sateliitressiiveri, elektripliidi Zanussi, külmkappi Bompani, külmutid Beko 2tk,

mikrolaineahjusid 2tk, pesumasina Elektrolux, diivan-voodi riidekattega, mööblikomplekti

magamistoa jaoks, väikeseid arhitektuurseid vorme (raidkujud) 2 tk, kinnistu asukohaga

XXXXXX (registriosa nr XXXXXX ), väärtusega 37 000 eurot.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara arvelt 15 525

eurot ning määras, et kostja kohustub tasuma hagejale hüvitise 60 kalendripäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Hageja on kohustatud kande tegemiseks andma vastava nõusoleku

või tahteavalduse peale hageja poolt hüvitise maksmist. Kui hageja ei anna kande tegemiseks

peale hüvitise kättesaamist nõusolekut, siis asendab hageja nõusolekut või tahteavaldust kande

tegemiseks jõustunud kohtuotsus (TsÜS § 68 lg 5).

Maakohus määras müüa korteriomand asukohaga XXX maakond (registriosa nr XXXXXX )

enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada võrdsetes osades poolte vahel.

Korteriomandi müügiga tekkinud kulutused kannavad pooled võrdselt. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

Pooled ei vaidle, et nende abielu lahutati maakohtu 16. veebruari 2017 otsusega, mis jõustus

11. aprillil 2017 (I kd, tl 8). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et abikaasade varasuhtele kohaldus

ühisvararežiim. Abielu lahutamisel pooled ühisvara ei jaganud. Poolte vahel abieluvaralepingut

sõlmitud ei olnud. PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse.

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11) ja

jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole

kokku lepitud teisiti (PKS § 37 lg 3). Vastavalt PKS § 37 lg-le 1 jagavad abikaasad varaühisuse

lõppedes ühisvara omavahel. Sama paragrahvi lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-st 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt

kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel

valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud.

Maakohus leidis, et vara suhtes, milles puudub vaidlus, tuleb hagi ja vastuhagi rahuldada. Seega

hageja omandisse tuleb jätta haagis väärtusega 300 eurot, majapidamisseadmed väärtusega

1500 eurot. Kostja omandisse tuleb jätta haagis-suvila (elamu-haagis) väärtusega 2000 eurot,

majapidamistarbed väärtuses 900 eurot.

Poolte vahel on vaidlus, kas ühisvarasse kuulub sõiduauto, kummale osapoolele jääb

korteriomand ja kinnistu ning pooltel on vaidlus paadi päramootori suhtes.

Maakohus leidis, et sõiduauto kuulub ühisvara hulka. FIE-na tegutsemine ei loo füüsilise isiku

kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid, mh abieluvarasuhteid.

Hageja on esitanud vara üleandmise akti (I kd, tl 109), millest nähtub, et sõiduauto on 31.

jaanuaril 2011 üle antud V.K. – X FIE-le. V.K. – X FIE 2016. aasta tuludeklaratsiooni

kohaselt (I kd, tl 112–115) on ettevõtlusega seotud kuludeks soetatud kaup ja teenus. Kui

sõiduauto oleks soetatud äritegevuseks, nähtuks tuludeklaratsioonist põhivarana sõiduauto

maksumus või liisingumaksed. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et liisingumaksed on tehtud

V.K. – X FIE arvelt, ei ole esitatud (TsMS § 230 lg 1). Ainuüksi vara üleandmise akti alusel

ei saa eeldada, et makseid oleks tehtud FIE arvelt, mitte ühisvara arvelt.

Liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused on abikaasadel PKS § 18 lg-test 1 ja 2 ning

§ 29 lg 1 kolmandast lausest ja lg-st 4 tulenevalt ühised, st pooled on mõlemad liisinguandja

suhtes nii solidaarvõlgnikeks kui ka solidaarvõlausaldajateks. Seega on pooled sõiduauto

omanikud. Menetluse kestel on hageja auto liisingufirmalt välja ostnud ning vormistanud enda

nimele, mistõttu on kostjal õigus saada vara omandiõiguse kaotamise eest hüvitist.

19. detsembril 2018 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, et sõiduauto

turuväärtus oli 5900 eurot ning liisingu jääk oli 1750 eurot, seega on vara väärtuseks 4150 eurot.

Sõiduautot kasutab hageja, kostjal ei ole vastuväiteid, et sõiduauto jääb hageja omandisse.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et paat jääb hageja omandisse. Poolte vahel on vaidlus paadi

päramootori maksumuse osas. Kostja on koos 18. detsembri 2017 vastuhagiga esitanud vara

nimekirja, vara fotod ning registri väljavõtted (I kd, tl 64–76). Vara fotode hulgas on

paadimootor Honda (I kd, tl 76). Seega vastuhagi esitamise hetkel oli paadi mootor olemas.

Väide, et hageja on selle võõrandanud, on paljasõnaline, ühtegi tõendit vara võõrandamise

kohta ei ole esitatud. Vara väärtuse hindamisel lähtus maakohus kostja poolt nimetatud hinnast,

s.o päramootor 800 eurot ning paat 200 eurot. Hageja ei ole hinna suhtes vastuväiteid esitanud.

Kumbki menetlusosaline ei soovi jätta enda omandisse korteriomandit asukohaga XXX

alevikus. Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt

(osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle

müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. Korteri müügiga

tekkinud kulud kannavad pooled võrdsetes osades.

Kinnistu asukohaga XXXX küla suhtes soovivad mõlemad pooled selle enda omandisse

jätmist. Olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust

endale hüvitise vastu, on üldjuhul mõistlik panna see asi või õigus kaasomanike (ühisomanike)

vahelisele enampakkumisele.

Hageja väidab, et tegeleb äritegevusega, samas ei ole hageja pärast 2016. aastat

tuludeklaratsiooni esitanud, mis tõendaks, kas üldse äritegevusega tegeletakse. Ei ole ühtegi

kinnitust selle kohta, et seda on tehtud kinnistul. Maakohus leidis, et ainuüksi äritegevuse

läbiviimise eesmärgist ei saa jätta kinnistut hagejale, antud kinnistu sihtotstarve ei ole äri-, vaid

elamumaa. Äritegevuse läbiviimiseks ei pea hageja kasutama just nimetatud kinnistut. Hagejal

on võimalik oma lemmiktegevusega tegeleda ka väljaspool kinnistut.

Hageja väidab, et ta on pärast abielu lahutust kandnud kõik kinnistuga seotud kulud ning kostja

ei ole võimeline tasuma hagejale hüvitist, juhul kui kinnistu jääb tema omandisse. Samuti vajab

maja pidevat remonti, mida ei ole kostja võimeline tegema. Nii hageja kui kostja on

vanaduspensionärid. Hageja ei ole tõendanud oma aktiivset äritegevust. Seega asjaolu, kas

hageja saab lisatulu või mitte, ei saa kohus arvestada. Esitatud tõendid (I kd, tl 14–24) ei tõenda,

et kulud on tekkinud seoses kinnistuga.

Kuna ei ole vaidluse all, et kostja on 20 aastat kasutanud kinnistut elukohana, siis ei ole mõistlik

võtta üle 70-aastaselt isikult ära kodu ning panna see enampakkumisele, kuna osapooled ei

suuda mõistlikul kombel kokkuleppele jõuda. Hageja ei kasuta kinnistut oma elukohana.

Väited, et kostja teeb takistusi ühisomandi kasutamiseks, ei ole eluliselt usutavad. Kostja

kasutab kinnistut igapäevaeluks, tegeleb aiapidamisega, mis arvestades kostja vanust on

tervislikust seisukohast väga tähtis. Poolte ühisvara väärtus kokku on 48 750 eurot, millest

hageja omandisse jääva vara väärtus on 8850 eurot ning kostja omandisse jääva vara väärtus on

39 900 eurot. Seega kohustub kostja tasuma hagejale hüvitist omandist ilmajäämise eest 15 525

eurot (48 750 / 2 – 8850).

Kostja taotleb hüvitise tasumise aja pikendust 60 kalendripäevale alates kohtuotsuse

jõustumisest (TsMS § 445 lg 1 alusel). Kohus pidas taotlust põhjendatuks. Hageja huvide

kaitseks sidus maakohus tahteavalduste andmise hüvitise maksmisega. Hageja on kohustatud

andma omapoolsed tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks (TsÜS § 68 lg 5)

pärast hüvitise maksmist. Kui hageja vabatahtlikult nõusolekut ei anna ning kostja tõendab

hüvitise maksmise, tuleb kohtuotsus asendada tahteavaldusega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust

osaliselt sõiduauto ning kinnisvara jagamise osas ning palub teha asjas uus otsus, millega

tunnistada, et sõiduauto ei kuulu ühisvara hulka, kuna oli soetatud omandisse pärast abielu

lahutamist, jätta kinnistu hageja ainuomandisse ning korteriomand kostja ainuomandisse,

arvutada ümber määratav hüvitis ja määrata, et hageja on kohustatud maksma kostjale välja

hüvitisena omandi kaotamise eest 9400 eurot.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu poolt kohaldatud PKS § 27 lg 6 asjakohane,

kuivõrd abielu kestel ei olnud sõiduauto poolte omandis, vaid oli kasutusel kasutusrendilepingu

alusel. Hageja omandas sõiduauto pärast abielu lõppu. Maksed sõiduauto eest teostas V.K. –

X FIE. Pooled on soovinud jätta enda omandisse kinnistut, kuid pole kordagi väitnud, et ei

soovi saada enda omandisse korteriomandit.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei pannud kinnistut ühisomanike vahelisele

enampakkumisele, et mõlemal poolel jääks võimalus see omandada. Hageja on elanud kinnistul

üle 20 aasta. Hageja ei ela kinnistul üksnes kostjaga pingeliste suhete tõttu. Hageja panustab ka

käesoleval ajal püsivalt kinnistu korrashoidu. Kostja ei vaidlustanud, et hageja tegeleb kinnistul

äritegevusega. Maakohus leidis, et hageja elab korteris Toilas, jättis hageja siiski ilma viidatud

omandita, pannes selle avalikule enampakkumisele.

5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Sõiduauto liisingulepinguga seotud varalised õigused ja kohustused on jäetud ühele abikaasale

(hagejale) ning AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt peab teisele abikaasale kaotatud ühisvara eest

arvestama õiglase hüvitise. Maakohus on hüvitisena väärtuse ja väljaostu vahe põhjendatult

arvestanud hüvitamisele kuuluvaks. Hageja vajab jätkuvalt korteriomandit oma eluruumina

kasutamiseks.

Maakohus on põhjendatult jätnud kinnistu kostja omandisse. Maakohus leidis põhjendatult, et

kostja on kinnistut kasutanud üle 20 aasta järjepidevalt elukohana (s.o tänaseni) ning ei ole

mõistlik võtta temalt kodu ära. Hageja ei kasuta kinnistut oma elukohana vähemalt kolm aastat.

Kostja kannab ainuisikuliselt kinnisasjaga seonduvad kulud ning korraldab vajalikke

majapidamistoiminguid. Hageja püüab kohut eksitada väitega äritegevusest ja vajadusest

korraldada seda kinnisasjal.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus osaliselt, s.o osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

enamsaadud ühisvara arvelt 15 525 eurot, otsustati müüa korteriomand enampakkumisel ning

müügist saadud raha jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel ning määrati, et

korteriomandi müügiga tekkinud kulutused jäävad pooltele kandmiseks võrdsetes osades.

Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja omandisse alljärgnev vara:

haagis, paat päramootoriga, majapidamisseadmed väärtuses 1500 eurot, majapidamisvahendid

vääruses 1900 eurot, sõiduauto liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused,

korteriomand, kokku väärtusega 28 850 eurot. Jätta kostja omandisse alljärgnev vara: haagis-

suvila (elamu-haagis), majapidamistarbed väärtuses 900 eurot, kinnistu, kokku väärtusega

39 900 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 5525

eurot. Määrata, et kostja kohustub tasuma hagejale hüvitise 60 kalendripäeva alates kohtuotsuse

jõustumisest. Hageja on kohustatud kande tegemiseks andma vastava nõusoleku või

tahteavalduse peale hageja poolt hüvitise maksmist. Kui hageja ei anna kande tegemiseks peale

hüvitise kättesaamist nõusolekut, siis asendab hageja nõusolekut või tahteavaldust kande

tegemiseks jõustunud kohtuotsus (TsÜS § 68 lg 5). Määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja kõik kostja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt esitatud ja

esitatavale menetluskulude nimekirjale. Tasaarvestada välja mõistetavad menetluskulud

tasumisele kuuluva hüvitise vastava osaga.

Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt väljub maakohtu poolt valitud korteriomandi jagamise viis

nõuete piiridest. Kostja ei ole sellisel viisil korteriomandi jagamist taotlenud ning hageja

täpsustatud nõuetest sellist taotlust samuti ei tulene. Ka hageja peab sellist korteriomandi

jagamise viisi apellatsioonkaebuses põhjendamatuks. Korteriomand tuleb jätta hageja

ainuomandisse. Kuivõrd korteriomand tuleb jätta hageja ainuomandisse, tuleb ümber arvestada

ka kostja poolt tasutav hüvitis.

7. Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu. Hageja ei nõustu, et sõiduauto on ühisvara

ning hageja on kohustatud maksma selle eest hüvitist. Sõiduautot ei saanud olla

tuludeklaratsioonis kajastatud põhivarana, kuna see ei olnud omandis, vaid FIE kasutusrendis.

Raamatupidamisarvestuse seisukohalt liisingumaksed eraldi tuludeklaratsioonides ei kajastata.

Maksed olid teostatud FIE arvelt, mitte ühisvara arvelt. Hageja lisab vastavad tõendid, kuna

neid küsimusi maakohtus ei arutatud. Sõiduauto ei kuulu ühisvara hulka, kuna see soetati

ettevõtlustegevuseks ja selle eest maksti V.K. – X FIE poolt. Alles pärast abielu lõppemist

omandas selle hageja oma lahusvara hulka.

Maakohus tegi ebaõige järelduse, et hageja ei tegele äritegevusega alates 2016. Kuna seda fakti

maakohus ei uurinud, siis hageja taotleb lisada asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti

teadet V.K. – X FIE kustutamise kohta maksukohustuslaste registrist alates 31. maist 2018.

Maakohus ei arutanud kohtuotsuses määratud korteriomandi jagamise viisi, s.o vara müüki

avalikul enampakkumisel. Hageja nõustub kostja vastuapellatsioonkaebuse väitega, et

maakohtu poolt valitud korteriomandi jagamise viis väljub nõuete piiridest.

Hageja tegeles kinnistul äritegevusega. Hageja ei asunud seisukohale, et kinnistu peab jääma

tema ainuomandisse ainuüksi äritegevuse teostamise võimaluse tõttu. Hageja elas ja elab ka

käesoleval ajal kinnistul ning just seda kohta peab hageja enda ainukeseks elukohaks. Hagejal

on tekkinud olukorras raske kinnistul elada. Kostja oli hageja suhtes korduvalt kasutanud

psühholoogilist ja füüsilist vägivalda, mille tõendamiseks esitab hageja teatise politseist.

Nimetatud asjaolu ei ole maakohus uurinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus lõpetas poolte

ühisomandi ja määras hageja ainuomandisse vara, mis on nimetatud maakohtu otsuse

resolutsiooni punktides 4.1; 4.2; 4.3 ja 4.4. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse

osas, milles maakohus lõpetas poolte ühisomandi ja määras kostja ainuomandisse vara, mis on

nimetatud maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 5.1 ja 5.2.

Ringkonnakohus tühistab ülejäänud osas maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja tühistatud osas

TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja ja kostja 30. detsembril 1980. a sõlmitud abielu on lahutatud Viru Maakohtu

16. veebruari 2017. otsusega. Hageja nõuab ühisvara jagamist, kostja on esitanud vastuhagi

ühisvara jagamiseks. Nii apellatsioonkaebusest kui ka vastuapellatsioonkaebusest tuleneb, et

pooled ei soovi vaidlustada maakohtu otsust osas, milles maakohus lõpetas ühisomandi haagise

(resolutsiooni p 4.1); paadi (resolutsiooni p 4.2); majapidamisseadmete (resolutsiooni p 4.3);

majapidamisvahendite (resolutsiooni p 4.4); elamu haagise (resolutsiooni p 5.1);

majapidamistarvete (resolutsiooni p 5.2) suhtes. Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud.

Ringkonnakohtus on seega vaidluse all sõiduauto Honda Jazz (väljalaskeaasta 2011), reg.

märgiga XXXXXX kuuluvus ühisvara hulka ning ühisvarasse kuuluva korteriomandi

aadressil XXX , registriosa nr XXXXXX ja kinnistu aadressil XXXXXX , registriosa nr

XXXXXX jagamine.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetlemisel rikkunud materiaal ja

menetlusõiguse norme ning apellatsioonimenetluses ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada.

Esmalt peatub ringkonnakohus poolte nõuetel, mis puudutavad sõiduautot Honda Jazz. Kostja

vastuhagi kohaselt (I kd, tl 60) kuulub sõiduk ühisvarasse. Hageja väitel oli sõiduki omanikuks

abielu kestel Luminor Liising. Hageja poolt kohtule esitatud Luminor liisingulepingu

ennetähtaegse lõpetamise teate (I kd, tl 108) kohaselt on liisinguvõtjaks V.K. -X FIE. Ühisvara

suhe lõppeb PKS § 35 p 3 järgi abielu lahutamisega. Maakohtu järeldus, mille kohaselt on

mõlemad abikaasad saanud sõiduki omanikuks seetõttu, et nad on eelduslikult olnud abielu

kestel liisinguandja suhtes solidaarvõlgnikud ning pärast abielu lõppemist üks abikaasadest

sõiduki omandab, ei põhine kehtival tsiviilõigusel.

Liisinguleping Luminor Liising AS-ga on lõpetatud ennetähtaegselt seisuga 14.detsember

2017, seega pärast abielu lahutamist. Sõiduk on antud üle Agdeck-Auto AS-le. Seega ei oma

maakohtu iseenesest õige seisukoht, et FIE-na tegutsemine ei loo füüsilise isiku kõrvale uut

õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid, mh abieluvarasuhteid, praeguses asjas

tähendust. Maakohtul tuleb aga silmas pidada, et ka FIE ettevõtlusega seotud tulu on ühisvara.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et liisinguleping sõiduki kasutamiseks oli sõlmitud abielu

kestel. Kohus ei ole tuvastanud, kas auto on liisitud perekonna huvides. Pooled ei ole samas ka

tuginenud sellele, et liisingumakseid oleks tehtud ühisvara arvelt ainuüksi hageja kohustuse

täitmiseks. Varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse

kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvarasse kuuluvad

seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused.

PKS § 27 lg 2 määratleb abikaasade lahusvara. PKS § 27 lg 6 esimese lause järgi loetakse

varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine

abikaasa lahusvara hulka.

Kostja nõuab hagejalt seoses sõidukiga 5900 euro hüvitamist. Liisingulepingu puhul saab

PKS § 37 lg 3 ja § 38 järgi põhimõtteliselt jagada lepingust tulenevaid varalisi õigusi. Kostjal

tuleb oma nõuet asja uuel menetlemisel täpsustada, mh selgitada nõude suuruse kujunemist.

Jagamise viisidena võivad tulla põhimõtteliselt kõne alla kõik AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud viisid.

Kui tegemist on ooteõiguse jagamise nõudega, tuleb maakohtul kostja nõude puhul hinnata,

missugune oli juba tasutud liisingumaksete suhe liisingueseme väärtusse (vt Riigikohtu

13. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15138, p 43).

9. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 8 kohaselt tuleb poolte korteriomand asukohaga XXXX

(korteriomandi registriosa nr XXXXXX ) müüa enampakkumisel ning müügist saadud raha

jagada võrdsetes osades V.K. ja A.K. vahel.

PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete järgi.

Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud

(vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 . a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Ringkonnakohus

leiab, et maakohus ei ole tuginenud AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud ja poolte poolt soovitud

kaasomandi lõpetamise viisile. AÕS § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei selgu, millist enampakkumise viisi (kas

avalikku või kaasomanikevahelist) on maakohus silmas pidanud. Kohtuotsuse põhjendustest

küll tuleneb, et maakohus on pidanud mõistlikuks ja ainukeseks võimaluseks korteri müümist

avalikul enampakkumisel, kuid kohtuotsuse resolutsioonist seda ei nähtu.

10. Hageja on 9. jaanuari 2018 vastuses vastuhagile esitanud alternatiivse taotluse müüa

kinnistu ühisomandike vahelisel enampakkumisel; korteriomand avalikul enampakkumisel

ning jagada saadud raha poolte vahel võrdselt (I kd, tl 84 pöördel). Seega ei ole põhjendatud nii

apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei oleks pooled

menetluses korteri müügile avalikul enampakkumisel üldse tuginenud. Samas ei tulene asja

materjalidest, et kohus oleks pooltega hageja alternatiivnõuet üldse arutanud. Nimetatule

tuginevad apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses nii hageja kui ka kostja.

Maakohtul tuleb selgitada asja uuel menetlemisel, kas alternatiivnõude punktid 1 ja 2 olid

hageja poolt esitatud nii, et neid tuleb käsitleda ühtse kaasomandi lõpetamise viisina (st hageja

soovib korteriomandi võõrandamist avalikul enampakkumisel vaid siis, kui tal on võimalus

omandada kinnistu omanike vahelisel enampakkumisel). Hageja väitel jääb ta maakohtu poolt

kindlaksmääratud ühisvara jagamise puhul ilma oma elukohast. Ainult siis, kui ükski

kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi,

on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel

ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. Ka sellisel juhul peab aga kohus lähtuma hagis või

vastuhagis esitatud nõuetest. Kohtul tuleb anda vajadusel pooltele võimalus oma nõudeid

täiendada.

Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks

jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine

avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Kui üks pooltest soovib siiski, et korteriomand jääks

tema ainuomandisse, peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka

hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule

(ühisomanikule) maksma. Hüvitise sissenõudmine tuleb siduda otsuse resolutsioonis

vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleks kinnistu asukohaga

XXXXXX (kinnistu reg osa nr XXXXXX ) jätta kostja ainuomandisse, ei ole piisavalt

põhjendatud. Maakohus ei ole kindlaks teinud, et hageja huvi kinnistu ainuomanikuks

saamiseks oleks ülekaalukalt suurem, kui seda on kostja huvi. Asja uuel menetlemisel tuleb

anda pooltele võimalus tõendite esitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kaasomand

(ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem.

Samas on maakohus jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et tal puudub võimalus

kinnistu kasutamiseks. Ainuüksi kostjapoolne aiapidamisega tegelemine ei ole piisav kinnistu

ainuomanikuks saamiseks.

Arvestades seda, et mõlemad menetlusosalised on vanaduspensionärid, kinnistut on mõlemad

kasutanud elukohana, tuleb maakohtul uuesti suunata pooli kokkuleppele.

12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni punktid, millega maakohus jagas

poolte ühisvarasse kuulunud kinnistu ja korteriomandi, samuti sõidukiga seotud nõudeid

käsitlevad punktid. Nimetatust tuleneb, et tühistada tuleb ka maakohtu otsus osas, millega

maakohus määras kindlaks kostjalt hageja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse ning

kohustas hagejat tahteavalduste andmiseks.

13. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke