1-17-3145/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3145 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Margus Viira määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Z. vangistusest U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z. , isikukood , U XXX viibimiskoht Viru Vangla rgne elukoht , vabanemisjä xxxx Karistuse kandmise algus 03.07.2017 l 26.02.2020 õpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 7 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 6

RESOLUTSIOON

Vabastada .U temale Viru Maakohtu 01.06.2017 otsusega Z mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Z.U-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada .U katseajaks Z k . riminaalhooldaja käitumiskontrollile

Kohustada .U-d katseajal Z ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud järgmisi - kontrollnõudeid: 1) elama kohtu m xxxx;

ääratud alalises elukohas –

2

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Z.U-d katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 1, 4, 5 ja 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi;

2) mitte tarvitama ;

omama või narkootilisi või psühhotroopseid aineid 3) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4) alluma alkoholismivastasele ravile, olles selleks eelnevalt

nõusoleku andnud; 5) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatudisikutega selleks

kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata.

Määrata Z.U kriminaalhoolduse Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna le juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada .U k Z aristuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu 126 ( sada ) eurot v.adv. Margus Viira p üks kakskümmend kuus oolt õigusabi osutamise eest riigituludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700039080. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Viira & Partnerid kasuks 126 v.adv. Margus Viira poolt eurot (sh käibemaks 20%) süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi ee Z.U st.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, ja prokurörile. Z.U-le, kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 18.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.

U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

3

Z U . kannab käesoleval aja otsusega mõistetud karistust, l Viru Maakohtu 01.06.2017 mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 346 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 sätteid kohaldades mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot. Z U . tunnistati süüdi ka KarS § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7, § 333 1 334 lg 2 lg 1 ja § p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti . le Z U- liitkaristuseks 2 aastat vangistust ning rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot.

Z. tunnis U tati süüdi KarS § 334 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust ning

Z. -le U rahaline karistus 30 päevamäära summas 300 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus kokku 5

päeva karistusaja hulka ja . le mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat Z U-

7 kuud 23 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks . Z U vanglasse saabumise aeg 03.07.2017.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, tingimisi enne tähtaega vabastamist. ei toeta kinnipeetava

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Z. U vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et . soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda Vabanedes kavatseb ravile minna ja tööle asuda. On arvamusel, et leiab endale kindla töökoha. Ta tahab Selgitab, et tal on invaliidsus, peaga probleemid, grupp on õppida ja ravida ennast. määratud kuni 21.12. Ta töötab praegu avavanglas olles lukksepana, tal on ka vastav elukutse. Narkootikume ta ei taha enam tarvitada. Alguses saab elada pensionist. Ta on kõik programmid läbinud saaks tööd . Ta ei soovi enam vanglasse sattuda. Kui ta vabaneb, siis jätkata seal, kus ka praegu töötab, see firma asub xxxx. Ta on käinud lühiajalistel väljasõitudel lähedaste juurde koju, mingeid rikkumisi ei olnud.

Kaitsja leiab, et vabastada tingimisi enne t kinnipeetav on võimalik ähtaega. Ta on oma karistusest juba reaalselt ära kandnud 1 a ja kanda on jäänud vähem kui 7 kuud. asta 2 kuud Vangla kinnipeetav iseloomustusest lähtuvalt on vanglas käitunud eeskujulikult, on läbinud sotsiaalprogrammid. Juba alates 14.05. ta paikneb avavangla osakonnas, ta 2018, s.t üle aas töötab , tal on lubatud osaleda väljaspool vangla territooriumi koguduse xxxx jumalateenistustel ja ta kinnitas, et 5-l korral on talle võimaldatud käia lühiajalistel väljasõitudel, kohtuda lähedastega ja ka nende asjade jooksul ei ole ühtegi rikkumist aset leidnud. Siin on märgitud distsiplinaarkaristused, a võimaldas mis seisnesid selles, et t kasutada kaaskinnipeetaval väljaspool vanglat väljastatud kõnekaardi numbrit ja ühtlasi võttis lühiajaliselt väljasõidul Need on küll t kaasa vanglasse sularaha. eeskirjade rikkumised aga nende rikkumiste iseloom ei näita, et tegemist oleks tõsiste rikkumistega. Eluase on inimesel olemas, ka töökoht. Vabanemisel on tal võimalik saada pensionit. Alkoholi tarvitamise risk puudub täielikult, on olemas narkootikumide tarvitamise risk, ta ise on tunnistanud, et on varem tarvitanud, aga ta ei ole juba pikka aega tarvitanud. Ka vangla on kirjutanud, et isik on motiveeritud narkootikumidest hoiduma. Taaskord on vangla teinud kokkuvõtte inimesest selle järgi, mille tõttu ta üldse kinnipidamisasutusse on sattunud ja siis hakanud võimalikke uusi ohte kalkuleerima ja protsente arvutama. Vangla järeldused ei ole kooskõlas eelnevalt vangla enda poolt antud iseloomustusega. Kaitsja on riminaalhooldaja arvamusega, et nõus k

4

määrata kõik k isikule katseaeg ja ohustused, mida kriminaalhooldaja on ette pannud. Elektroonilist valvet ei pea kaitsja vajalikuks

, kuna seda ei nõua ka seadus.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne ja seda olenemata asjaolust, et tähtaega vabastamisele kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, on ta individuaalse täitmiskava raames osalenud aktiivselt ja edukalt erinevates taasühiskonnastavates tegevustes.

Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, varasemalt töötas ta vangla majandustöödel koristajana ning kuna ta paikneb alates 14.05.2018 avavanglaosakonnas, siis alates 01.11.2018 töötab ta väljaspool vanglat AS- xxxx s . Lisaks on tal võimaldatud osaleda alates 21.04.2019 väljaspool vangla territooriumi xxxx koguduse jumalateenistustel ning 5-l korral käia lühiajalisel väljasõidul perekondlike suhete hoidmise eesmärgil, mille kestel rikkumisi ei esinenud. Vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ema elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos ema ja ema elukaaslasega, kes on mõlemad nõus, et kinnipeetav nende juurde elama asub.

Kinnipeetav saab enda sõnul jätkata tööd firmas, kus praegu töötab, kuid firma personalispetsialist seda ei kinnitanud, seega puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuivõrd kinnipeetav pani toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis püsib uue kuriteo toimepanemise oht seoses majandusliku olukorraga. Iseloomustusest nähtuvalt tegi ta enne vangistust juhutöid ja oli arvel Töötukassas. Samas on tal tööoskused puudulikud ja eriala ega kutset ta ei oma, mis töökoha leidmisele kaasa aitaksid.

Positiivsena saab välja tuua, et suhtumine töösse on hea ja vanglas olles tahab tööd teha. Vabanemisel on tal võimalik jälle taotleda töövõimetuspensioni ning ema on nõus teda materiaalselt toetama, mis aitab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski maandada. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, mis viitab kuritegeliku taustaga tutvusringkonna olemasolule ning teiste poolt mõjutatavusele. Kinnipeetav on ka kinnitanud, et on varem olnud teiste poolt mõjutatav, kuid enda sõnul on katkestanud nüüdseks kõik suhted kuritegeliku taustaga tuttavatega.

Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi ning enne vangistust tarvitas igapäevaselt narkootikume. Enda sõnul on motiveeritud narkootikumidest edaspidi hoiduma ning seda kinnitab ka asjaolu, et isik on nõus läbima alkoholismivastase ravi.

Kuigi kinnipeetav on varem ühel korral olnud kriminaalhooldusele katseajal allutatud ning ta pani toime uue kuriteo, tuleks eeltoodu põhjal kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Sõltuvusravile asumine annab kinnipeetavale võimaluse oma sõltuvusest vabaneda ning edaspidi hoiduda kuritegude toim

epanemisest sõltuvusainete tarvitamise tõttu.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Z. U vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega k Kohus ei pea vajalikuks kinnipeetava suhtes äitumiskontrolli nõuetele. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kohaldada elektroonilist valvet.

5

Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses 126 põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik