3-19-1367/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1367 Määruse kuupäev

23. august 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Maarek Raimeti kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada pikaajaline kokkusaamine elukaaslasega RESOLUTSIOON Tagastada Maarek Raimeti kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maarek Raimet esitas Tartu Halduskohtule 17. juulil 2019. a kaebuse, milles põhjendab, et Tartu Vangla ei võimalda talle pikaajalist kokkusaamist tema elukaaslasega Tiina Rekkor. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Lisaks on kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse taotlus.

2. Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt 18. juuli 2019. a kohtunõudele samal päeval vastuse ning

M. Raimeti 19. juuni 2019. a selgitustaotluse seoses T. Rekkoriga pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega ja Tartu Vangla 16. juuli 2019. a vastuse selgitustaotlusele nr 2-3/1543-2. Vangla selgitab, et kuivõrd M. Raimeti 19. juuni 2019. a pöördumise sisust ei olnud aru saada, kas tegemist on pikaajalise kokkusaamise taotlusega, pidas inspektor-kontaktisik vajalikuks kinnipeetavaga kohtuda, et see välja selgitada. Kohtumisel avaldas kinnipeetav, et soovib selgitusi

– tegemist ei ole pikaajalise kokkusaamise taotlusega. M. Raimet ei ole esitanud ka teisi kaebuse ega esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvaid pöördumisi.

3. Tartu Halduskohus 19. juuli 2019. a määruses vabastas M. Raimeti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

4. M. Raimet esitas 4. augustil 2019. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. juuli 2019. a määruse peale. Kaebaja märgib, et tema eesmärk on saavutada pikaajaline kokkusaamine naisega, kellega on koos elatud, ning tuvastamiskaebus on lubatav.

5. Tartu Ringkonnakohus 16. augusti 2019. a määruses tagastas M. Raimeti määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. juuli 2019. a määruse peale.

6. Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt 21. augusti 2019. a kohtunõudele 23. augustil 2019. a vastusena vanglas 12. augustil 2019. a registreeritud M. Raimeti taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks T. Rekkoriga ja Tartu Vangla 22. augusti 2019. a otsuse nr 6-23/1538-2, milles kaebaja taotlus rahuldamata jäeti.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus lähtub kaebaja nõude määratlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi kaebaja märgib 4. augustil 2019. a Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et palub menetlusse võtta tuvastamiskaebus, on üheselt arusaadav, et tema eesmärk on kohtumenetluse kaudu Tartu Vangla poolt pikaajalise kokkusaamise võimaldamine. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist võimaldada pikaajaline kokkusaamine tema elukaaslasega.

8. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9. Kaebaja on vanglale 12. augustil 2019. a esitanud taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks

T. Rekkoriga ning Tartu Vangla on 22. augusti 2019. a otsuses nr 6-23/1538-2 kaebaja taotluse rahuldamata jätnud, kuid kaebaja ei ole eelnimetatud otsuse peale esitanud vaiet, mille vangla oleks saanud tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta.

10. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab M. Raimeti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui tõlgendada, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist, kuuluks kaebus tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse esitamise lubatavuse kriteeriumid täidetud, kuna kaebaja eesmärgi saavutamiseks on tõhusam vahend Tartu Vangla 22. augusti 2019. a otsuse nr 6-23/1538-2 tühistamine ning vangla kohustamine võimaldada pikaajaline kokkusaamine. Samuti ei saa kaebeõigust tuletada seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise sooviga, kuivõrd hilisema hüvitamiskaebuse esitamine ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

12. Seonduvalt kaebaja taotlusega vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik