3-19-1587/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAndrus Liivandi (kaebaja) esitas 20. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitab, et esitas 24. juunil 2019 vangla meditsiiniosakonnale kirjaliku taotluse ümbrikus. Kaebaja märkis taotlusele kuupäevaks juuni 2019, kuid vastustaja registreeris pöördumise 1. juulil 2019. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole järginud head haldustava kirja registreerimisel ning palub tunnistada kunstlik menetlustähtaja kujundamine õigusvastaseks.
Legislator headnote
AI generated3-19-1587/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-19-1587 Määruse kuupäev
23. august 2019 Kohtunik
Juhan Siider Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja Andrus Liivandi Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Andrus Liivandi kaebus.
2. Jätta Andrus Liivandi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Andrus Liivandi (kaebaja) esitas 20. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitab, et esitas 24. juunil 2019 vangla meditsiiniosakonnale kirjaliku taotluse ümbrikus. Kaebaja märkis taotlusele kuupäevaks
25. juuni 2019, kuid vastustaja registreeris pöördumise 1. juulil 2019. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei ole järginud head haldustava kirja registreerimisel ning palub tunnistada kunstlik menetlustähtaja kujundamine õigusvastaseks.
Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK), milles palub kohustada vanglat esitatud dokument koheselt viseerida kuupäeva ja nime/allkirjaga, et tagada dokumendi nõuetekohane registreerimine.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3-19-1587
3. Kaebaja tahteks on, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, kuna vangla registreeris kaebaja 24. juunil 2019 esitatud kirja alles 1. juulil 2019.
4. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamisvõi kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHK 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus.
5. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi.
6. Kaebaja ei ole selgitanud mis eesmärgil ta tuvastamisnõude esitab. Samas ei pea kohus vajalikuks selle väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta. Halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks lubatav. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks kaasnenud negatiivseid tagajärgi sellest, et esitatud pöördumine registreeriti dokumendisüsteemis mõned päevad hiljem. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kaitse see kaebaja õigusi ega anna alust eeldada, et vangla tulevikus vastuvõetava pöördumise koheselt viseeriks kuupäeva ja nime/allkirjaga ja et dokument registreeritaks samal päeval. Toimingu õiguspärasuse abstraktne kontroll ei ole lubatav, kui kaebuse rahuldamine ei too kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kaebajal on võimalik oma eesmärk saavutada vajadusel kohustamisnõudega või kui kaebajale on kahju tekitatud, on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise ja kohustamisnõude saab kohtule esitada, kui kaebaja läbib eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Kaebaja on esitanud vanglale küll vaide ühe kirja äravõtmise õiguspärasuse kontrollimiseks, kuid nimetatud vaie ei käsitlenud kaebuses märgitud kirjade registreerimise korra rikkumist. Kirjade registreerimise korra rikkumise osas ei ole kaebaja vangla poole pöördunud.
7. Kuna kaebaja õiguste kaitseks leiduvad tõhusamad vahendid, siis ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele. Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
8. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja taotleb EÕK korras kohustada vanglat esitatud dokument koheselt viseerida kuupäeva ja nime/allkirjaga, et tagada dokumendi nõuetekohane registreerimine. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Samuti ei toimu selles osas vaidemenetlust vanglas. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mistõttu jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei oleks ka kaebuse sisulisel läbivaatamisel kaebuse edulootusi põhjust pidada suurteks, mistõttu ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ka taotluse sisulise läbivaatamiseks korral.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider