2-17-12467/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-17-12467

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Krista Kirspuu ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-12467 Kohtuasi Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti avaldus Soome Vabariigi Lapimaa Piirkonnakohtu otsuse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a määrus (kohtulahendi tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet, avalduse edastaja Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-12467 muutmata.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta XX määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tema enda kanda. Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametil ei ole määruskaebuse menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-17-12467

2

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (Kansaneläkelaitos ehk KELA, avaldaja) esitas

22. augustil 2017 Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi vahendusel Harju Maakohtule avalduse, milles taotles Lapimaa Piirkonnakohtu (I astme kohtu) tsiviilasjas nr H 04/378

11. juunil 2007 tehtud otsuse nr 07/677 tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist Eesti Vabariigis. Nimetatud otsusega kohustati XX (isa, puudutatud isik) maksma oma

4. detsembril 1999 sündinud lapsele BB-le (endine B, laps) elatist 120 eurot kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni või teistsuguse korralduse või kokkuleppeni. Sama otsusega mõisteti puudutatud isikult välja CC (ema) kohtukulud 705 eurot 95 senti.

Esimese astme kohtu määrus

2. Harju Maakohus rahuldas 28. septembri 2017. a määrusega avaldaja taotluse, tunnustas ja tunnistas 11. juuni 2007. a elatise maksmise otsuse Eesti Vabariigis täidetavaks. Samuti tunnistas maakohus nimetatud otsuse täidetavaks kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning vabastas avaldaja menetlusabi korras menetluskulude tasumise kohustustest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb praeguses asjas kohaldada Euroopa Liidu nõukogu 18. detsembri 2008. a määrust (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ülalpidamiskohustuste määrus), kuivõrd nimetatud määruse art 75 lg 2 punkti a järgi kohaldatakse määrust kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise osas ka enne selle kohaldamiskuupäeva liikmesriikides tehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleti pärast kõnealust kuupäeva. Ülalpidamiskohustuste määruse art 30 kohaselt tunnistatakse kohtuotsus ilma art 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast artiklis 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Määruse art 64 lg 1 kohaselt hõlmab mõiste “õigustatud isik“ avalik-õiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Praeguses asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus art 64 lg 2 alusel tegutseda ning et õigustatud isikule on makstud toetusi. Avaldaja taotlus vastab ülalpidamiskohustuste määruse artiklites 28 ja 57 sätestatud nõuetele ning tuleb rahuldada.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt viibib puudutatud isik alates augustist 2017 töövõimetuslehel. KELA-st saadud teabe järgi on puudutatud isikul võimalik taotleda kuni ühe aasta pikkust maksevabastust seoses terviseseisundiga. Lisaks tuleb praegusel juhul arvestada asjaolu, et puudutatud isik peab ülal ka oma 13. oktoobril 2010 sündinud poega. 2003. aasta kohtuvaidluses kinnitas 4. detsembril 1999 sündinud lapse ema, et ta ei nõua puudutatud isikult nende ühisele lapsele elatist. Puudutatud isikule tuli Harju Maakohtu vaidlustatud määrus üllatusena, kuna ta ei teadnud, et KELA nõuab temalt lapsele tasutud elatise

2-17-12467

3

maksmist. Soome kohtu 11. juuni 2007. a lahendiga mõisteti elatis välja lapse kasuks, mitte avaldaja kasuks. Puudutatud isik on Soome Vabariigi kodanik ning ta on nõus lapsele elatist maksma Soomes.

4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldaja saatis puudutatud isikule 29. novembril 2017 kirja, milles palus esitada avaldus maksevabastuse saamiseks. Puudutatud isik ei olnud avaldajale 13. detsembri 2017 seisuga vastavat avaldust esitanud.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks.

7. Ülalpidamiskohustuste määruse art 34 lg 1 alusel võib kohus, kellele esitatakse art 32 või art 33 alusel edasikaebus, kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keelduda või selle tühistada ainult artiklis 24 sätestatud põhjustel. Nimetatud sätte kohaselt ei tunnustata kohtuotsust, kui:

a) tunnustamine on ilmses vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse; b) otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus; c) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse; d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega vaidluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse. Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtud varasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõju, ei käsitata punktide c ja d tähenduses vastuolus oleva otsusena. Kolleegiumile ei nähtu, et esineks mõni nimetatud alustest. Lapimaa piirkonnakohtu 11. juuni 2007. a otsuse tunnustamine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi avaliku korraga. Nimetatud otsusest nähtub, et puudutatud isik oli menetlusse kaasatud ning esitas oma seisukohad, millest järeldub, et otsust ei tehtud tagaselja. Samuti ei ole puudutatud isik viidanud kohtuotsusele, millega tunnustamine oleks vastuolus. Väide, et lapse ema loobus 2003. aastal kohtus elatise nõudmisest, on otsuse tunnustamise kontekstis asjakohatu.

8. Ülalpidamiskohustuste määruse art 64 lg 1 järgi võib kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleda ka avalik-õiguslik asutus, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Avaldusele on lisatud väljavõte Soome Vabariigis kehtivast lapsele elatise maksmise seadusest (29. august 2008/580), mille § 19 kohaselt maksab KELA alaealisele lapsele toetust, kui vanem elatist ei tasu, ning sellisel juhul läheb õigus nõuda elatisvõlgnikust vanemalt elatise makseid (koos intressiga) üle KELA-le. Avaldaja on esitanud tõendi lapsele toetuse määramise kohta ning puudutatud isiku võla kujunemise arvestuse. Seega, ehkki kohtuotsusega mõisteti elatis välja lapse kasuks, on vastav nõue läinud üle toetust maksnud KELA-le ehk avaldajale, kes saab nõuda elatise määramist puudutava kohtulahendi tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist.

2-17-12467

4

9. Asjaolu, kas puudutatud isikul oli seoses töövõimetuslehel viibimisega õigus taotleda KELA-lt elatise tasumise vabastust, ei mõjuta kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Samuti ei väära tunnustamist puudutatud isiku kohustus pidada ülal oma teist alaealist last. Seda asjaolu on võimalik arvesse võtta täitemenetluses.

10. Avaldaja on menetlusabi korras vabastatud praeguses asjas menetluskulude kandmisest. Avaldajal pole määruskaebuse menetlemisega seoses menetluskulusid tekkinud. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Krista Kirspuu

Ande Tänav