Legislator Case Law & Legislation
1-18-5421/57 AI generated

1-18-5421/57 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-18-5421/57
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-18-5421/57 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
severe personal hardship consumer credit revocation substantive deficiencies financial hardship waiver of claims by creditors substantiation of need
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5421 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

D.I , isikukood XXX,

viibimiskoht Viru Vangla rgne elukoht , vabanemisjä xxxx Karistuse kandmise algus 12.03.2019 l 05.01.2020 õpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 7 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 6

RESOLUTSIOON

Vabastada D.I temale Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 15.04.2019 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata D.I-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada D.I katseajaks k . riminaalhooldaja käitumiskontrollile

Kohustada D.I katseajal

- ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada D.I katseajal -des 2, 2 järgima KarS § 75 lg 2 p 1

, 4 ja 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

1) mitte tarvitama alkoholi;

2) mitte tarvitama ;

omama või narkootilisi või psühhotroopseid aineid

3) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest;

4) mitte suhtle

ma talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud või narkootilisi aineid tarvitavate isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata.

Määrata D.I kriminaalhoolduse Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna le juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada D.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, ja prokurörile. D.I-le

Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.I vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks.

D.I Viru Maakohtu 17.09.2018

tunnistati süüdi otsusega KarS § 424 ja § 423 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle KarS § 424 järgi karistuseks 9 kuud vangistust. D.I tunnistati süüdi ka KarS § 423 1 ja § 215 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel

mõisteti talle karistuseks KarS § 215 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arva kokku 5 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus ti eelvangistus 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju

Maakohtu 09.02.2017 otsusega mõistetud ärakandmata rahalise karistuse, s.o 377,65 euro võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 11 kuud 25 päeva vangistust ning rahaline karistus 377,65 eurot. KarS § 69 alusel asendati vangistus 355 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise

tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati D.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud -

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21

sätestatud kohustusi. Viru Maakohtu

15.04.2019 määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele D.I-le Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega nr 1-18-5421 mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.03.2019.

3

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, tingimisi enne tähtaega vabastamist. toetab kinnipeetava

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti D.I

vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et iseloomustuses kirjas. Ta tööle läheb firmasse, mis on töötas seal ka sellepärast, et sõit enne vanglat. Vanglas o ta n is juhilubadeta iimane karistus , v oli narkojoobes sõiduki juhtimine. on sõitnud Avaldab, et ta ei kavatsegi juhilubasid teha, ta

motorolleriga ja probleeme ei ole olnud. Karistus pöörati täitmisele, sest a ei käinud t registreerimas ja ÜKT tundidest jäi tegemata 9 tundi. täitma Saab aru, et vabanemisel peab

kontrollnõudeid. a ei täitnud enne kontrollnõudeid, kuna T tal oli tervisega probleeme.

Kriminaalhooldaja vahetus, ta helistas sinna ja teatas, et jalaluu on katki, kuid seda ei fikseeritud. Elama asub ta elukaasase T S juurde, kellel on 2-toaline korter. on vanglas ravi Ta

kohta küsinud, kuid öeldi, et kinnipidamise tähtaeg on lühike ja seetõttu talle ei anta talleläbimiseks programme ega . Ta on esimest korda vanglas ja tagasi sattuda ta rohkem tööd ei taha.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu

kuulub vangistusest tingimisi enne ja seda olenemata asjaolust, et tähtaega vabastamisele kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses

viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada

potentsiaalselt tugevaks. probleemideta, tal Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud

puuduvad distsiplinaarkaristused. Lühikese karistusaja tõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma.

Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused toetavad samuti tema vabastamist. Tal on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris. Enda sõnul saab ta vabanemisel tööle firmasse, kus ta töötas ka enne vangistust, kuid garantiikiri selle kohta

puudub. Olenemata sellest on tal lähedastega suhted head ja toetavad ning elukaaslane on valmis kinnipeetavat vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Iseloomustusest

nähtuvalt on isiku tutvusringkonnas ka kriminaalase taustaga isikuid, kes mingil määral

võivad mõjutada tema elustiili, kui seda riski saab vähenda d da isikule katseajaks

kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keelu kohaldamisega. Isikul on probleeme

narkootikumide tarvitamisega, ta ise end sõltlaseks ei pea, kuid viimane kuritegu on just narkojoobes mootorsõiduki juhtimine ning lisaks on teda väärteokorras karistatud korduvalt

NPALS alusel. Sõltuvusainete tarvitamisest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski saab

kohtu hinnangul vähendada isikule katseajaks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ja omamise keelu kohaldamisega.

4

Kuigi kinnip ning ta eetav on varem olnud allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile

rikkus registreerimiskohustust ega osanud hinnata talle antud võimalust karistus kanda

vabaduses, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on

asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega k

äitumiskontrolli nõuetele.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro

Kohtunik