1-08-128/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2010. a. Tartus Kriminaalasja number 1-08-128 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Taotlus Sergei Panasenkole (Panasenko) mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Aniita Matkur Süüdimõistetu Sergei Panasenko Isikukood 38410080243 Viimane elukoht xxx Töökoht: omab äriühinguid x ja x, kus töötab direktorina Kinni peetud tagaotsitavana 6. jaanuaril 2010.a. kell 10.30 Tõlk Anna Jänes RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 130 lg-st 5, § 131 lg-st 4 , § 427 lg-st 2, § 429 lg 1 p-st 2 ja 432 lg-st 3 täitmiskohtunik määras:

1. Rahuldada Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Aniita Mtkuri taotlus ja pöörata täitmisele Sergei Panasenkole Harju Maakohtu 3. aprilli 2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16612 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. 2. Harju Maakohtu 3. aprilli 2007. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa kandmise aja algust arvestada Sergei Panasenko kinnipidamisest, so alates 6. jaanuarist 2010. a. 3. Kohaldada süüdimõistetu Sergei Panasenko suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni.

Määrus anda kätte Sergei Panasenkole, edastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonnale ning Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord

2 Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Olulised asjaolud S. Panasenko on karistatud Harju Maakohtu 3. aprilli 2007. a kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvakas karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. Kohus mõistis liitkaristuse kohtuotssute kogumi eest liites Tallinna Linnakohtu 19. mai 2004.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse ja mõistis lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistus, mille kandmise aja algust arvestati 27. jaanuarist 2007. a. Samuti arvestati karistusaja hulka eelvangituses viibitud aeg 2. -16. veebruarini 2005. a, so 15 päeva.

S. Panasenko vabanes ennetähtaegselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11. jaanuari 2008. a kohtumääruse alusel 22. jaanuaril 2008. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel S. Panasenkole katseaja kuni 6. juunini 2009. a., millest esimesed 6 kuud kohaldati tema suhtes elektroonilist järelevalvet.

Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Aniita Matkur esitas kohtule 11. detsembril 2008. a erakorralise ettekande, milles taotleb S. Panasenkole mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest isik on katseaja jooksul rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi, täpsemalt registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Tartu Maakohtu kohtunik K. Uusen kuulutas 15. jaanuari 2009. a kohtumäärusega S. Panasenko tagaotsitavaks, sest S. Panasenkole ei olnud võimalik aadressil xxx kohtukutset kätte anda ja kohaldas KrMS § 429 alusel tõkendi vahistamine. S. Panasenko peeti Tallinnas kinni 6. jaanuaril 2010. a ja eeluurimiskohtunik kuulas ta üle 7. jaanuaril 2010. a jättes tõkendi –vahistamine muutmata.

Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et S. Panasenko tuleb saata kandma talle mõistetud vangistuse ärakandmata osa.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Aniita Matkuri poolt esitatud taotlus S. Panasenko karistuse kandmisele saatmiseks tuleb rahuldada, kuna süüdimõistetu rikkus enam kui aasta jooksul kohtumäärusega katseajaks pandud kohustusi. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11. jaanuari 2008. a kohtumääruse alusel oli S. Panasenko kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Probleemid registreerimiskohustuse täitmisega algasid juba oktoobris 2008. a. Kriminaalhooldusametnik andis S. Panasenkole nõusoleku asuda elama Tallinna ja tegi ettepaneku kriminaalhoolduse üleviimiseks, kuid hooldusalune keeldus sellest Samas jättis S. Panasenko ka novembris 2008. a. registreerimiskohustuse nõuetekohaselt täitmata ja ei esitanud kriminaalhooldajale tõendeid ei registreerimist takistavate asjaolude ega ka üürilepingut uue elukoha kohta. Alates 2008. a novembri lõpust ei ole kriminaalhooldusametnik S. Panasenkoga mingit kontakti saanud ja viimane ei ole ka ise kriminaalhooldaja juurde ilmunud.

Kohus on seisukohal, et KarS § 76 lg 5 kohaselt on olemas alus S. Panasenkole mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud

3 takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada.

Kohus on seisukohal, et S. Panasenkole Harju Maakohtu 3. aprilli 2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 1 aasta 4 kuud 14 päeva kandmise aja algust tuleb arvestada alates S. Panasenko kinnipidamisest, so alates 6. jaanuarist 2010. a. ja tema suhtes tuleb kuni kohtumääruse jõustumiseni kohaldada varem valitud tõkendit vahistamine. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid karistuse täitmisele pööramist. Tervishoidu vanglas korraldatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 49 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Vangistusseaduse § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.

Rutt Teeveer Kohtunik