2-18-14280/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-14280

Tsiviilasi

T Mi hagi Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Peeter

Sepperi,

Hooneühistu

Kuramaa

(likvideerimisel) ja ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu

nõude tunnustamiseks Vikerlase 11 OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja 1: Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Peeter Sepper (e-post: peeter.sepper@haldur.eu)

Kostja

2:

Hooneühistu

Kuramaa

(likvideerimisel,

registrikood 80075555, aadress Vikerlase 11, Tallinn)

Kostja 2 esindaja: J A (e-post xxx)

Kostja 3: ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood

10308153, aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn)

Kostja 3 esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Heikki

Ojamaa (e-post: heikki.ojamaa@mmab.ee)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

11.juuni 2019 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS §

403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 07.05.2018.a. määrusega

tsiviilasjas nr 2-18-5917 on rahuldatud Vikerlase 11 OÜ, registrikood 11245609 pankrotiavaldus

ja kuulutatud välja Vikerlase 11 OÜ (edaspidi Võlgnik) pankrot. Hageja esitas võlgniku

pankrotimenetlusse nõude summas 68 000 eurot, milline nõue kajastub ka võlgniku pankrotti

väljakuulutavast kohtumäärusest ehk võlgniku pankrotiavaldusest. 24.08.2018.a. toimunud

nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite kõik kostjad ning hageja nõue on

jäänud tunnustamata.

Hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 17.05.2015.a. projektijuhtimise leping (edaspidi leping), mille

kohaselt kohustus hageja teostama toimingud, millised on/olid vajalikud Tallinna linnas,

Vikerlase 11 asuva ja Võlgnikule kuuluva poolelioleva ehitise (edaspidi kinnisvara)

väljaehitamiseks. Hageja poolt on Lepinguga võetud kohustusi kohaselt ka täidetud. Nii sõlmiti

hageja vahetu tegevuse tulemusel laenuleping Võlgniku ja kostja 3 vahel ning millise lepingu

sõlmimise tagajärjel refinantseeriti olemasolevaid kohustusi OÜ Vintselle ees. Mh tänu hageja

poolsele vahetule tegevusele vähendas OÜ Vintselle oluliselt enda nõudeid Võlgniku vastu

(loobus osaliselt nõuetest). Samuti hageja vahetu tegevuse tulemusel on koostatud Kinnisvara

suhtes vajalik dokumentatsioon, võimaldamaks taotleda projekteerimistingimusi, taotleda

hilisemalt taotleda ehitusluba ning alustada hilisemalt ka ehitustegevust.

Sõlmitud Lepingu kohaselt lepiti kokku, et Võlgnik kohustus tasuma hagejale Lepingujärgsete

kohustuste täitmise eest tasu 2 000 eurot kalendrikuus, milline tuli hagejale välja maksta pärast

käsundi täitmist ehk Kinnisvara realiseerimist. Lepingu kohaselt muutub tasunõue

sissenõutavaks ka olukorras, milles käsundusleping lõpetatakse sõltumata hagejast ja/või ei ole

käsundi täitmine hagejast olenemata põhjustel võimalik. Nii pankrotiavaldusest kui Võlgniku

pankrotti väljakuulutavast kohtumäärusest nähtuvalt ei realiseerunud Kinnisvara arendusprojekt

hagejast sõltuvatel põhjustel.

Pankrotti väljakuulutavas kohtumääruses esitatud ajutise halduri järelduste kohaselt on Võlgniku

vara väärtuseks kokku 350 000 eurot. Arvestades, et Võlgniku ainsaks varaks on viimase

omandis olev Kinnisvara, ongi tegemist Kinnisvara eeldatava väärtusega. Kinnisvaral lasuvad

hüpoteegid (mille väärtus ületab Kinnisvara eeldatavat maksumust) kostja 3 kasuks, kelle nõuded

Võlgniku vastu ületavad Kinnisvara eeldatavat väärtust ja kelle nõuded kuuluvad tänu

hüpoteekidele rahuldamisele esimeses järjekorras.

Hageja palub tunnustada hageja nõudeid Vikerlase 11 OÜ pankrotimenetluses summas 68 000

eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kostja 1 vastuväited

Kostja 1 vaidleb hagile vastu.

Kostja 1 leiab, et hageja nõue on paljasõnaline, sest puuduvad hagis loetletud tööde tegemise ja

rahalise nõude sissenõutavaks muutumise kohta tõendid. Asjaolul, et hagis esitatud rahaline nõue

ja väidetavalt osutatud teenused ning tehtud tööd on tõenditega katmata ja konkretiseerimata, ei

ole kostjal 1 võimalik esitada konkreetseid vastuväiteid.

Hageja nõude aluseks olev Leping on suure tõenäosusega koostatud seoses Kostja pankroti

väljakuulutamisega, s.o. oluliselt hiljem sellel fikseeritud kuupäevast, et osaleda võlausaldajana

pankrotimenetluses ning saada teavet pankrotihalduri tegevuse ja plaanide osas seoses juhatuse

liikme pankrotivõlgnikku kahjustavate tehingutega (sularahas on pangaautomaadist välja võetud

38 010,00 eurot ilma vastavaid kuludokumente haldurile esitamata, Kostja raha on kulutatud

kolme isiku puhkusereisiks Prantsusmaa kuurordisse, füüsilisele isikule on väljastatud sularahas

tagatiseta laen summas 42 000,00 eurot, xxx on ostetud seadmeid, mis ei ole haldurile üle antud).

Kostja on seisukohal, et kõnealuse Lepingu täitmiseks ei ole hageja mingeid toiminguid

sooritanud. Enamgi veel, tema juhatuse liikmeks oleku ajal tühistati väljastatud ehitusluba, mis

viitab

tegevusetusele.

Asjaolul,

et

käesoleval

ajal

käib

kohtuvaidlus

kostjale

projekteerimistingimuste väljastamise nõudes, on selge, et sellistes tingimustes-puuduvad

ehitusluba ja projekteerimistingimused-ei olegi seaduslikult võimalik Lepingus sätestatud

toiminguid teha.

Lepingul on ka teine tähendus ja seda kostja nimel allkirja andnud V Ki suhtes: põhjendamatu

rahalise kohustuse võtmisega on tekitatud kostjale kahju summas 62 000,00 eurot. Seega hageja

nõue on paljasõnaline, sest puuduvad hagis loetletud tööde tegemise ja rahalise nõude

sissenõutavaks muutumise kohta tõendid ning suur on tõenäosus, et see rajaneb näilikul

Lepingul, mis on tühine.

Kostja 2 seisukoht

Kostja 2 hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile vastu.

Kostja 2 seisukoha kohaselt vastavalt hagiavaldusele hageja ja võlgniku vahel sõlmiti

17.05.2015.a. projektijuhtimise leping, mille kohaselt kohustus hageja teostama toimingud,

millised on/olid vajalikud Tallinna linnas, Vikerlase 11 asuva ja võlgnikule kuuluva poolelioleva

ehitise. Lepingust on võimatu aru saada milles pooled tegelikult kokku leppisid. See seab

kahtluse alla selle vastavuse tegelikkusele. Arvestades Lepingu p. 2.1 - 2.3 toodud täpsustusi,

hageja ülesanded sisuliselt piirdusid n.n. nõustamise ja konsulteerimisega. Kas seda laadi

teenuseid ka tegelikult osutati on võimatu kontrollida. Kostja 1 vastusest hagiavaldusele ei ilmne,

et hageja oleks andnud mingit teavet käsundi täitmise kohta või et selle kohta üldse oleks mingit

teavet pankrotihalduril.

Kostja 2 on seisukohal, et Lepingu eesmärgiks ei olnud käsundi täitmine vaid täiendava n.n.

võlausaldaja tekitamine pankrotimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt Lepinguga võlgnik kohustus tasuma hagejale Lepingujärgsete kohustuste

täitmise eest tasu 2 000 eurot kalendrikuus, milline tuli hagejale välja maksta pärast käsundi

täitmist ehk Kinnisvara realiseerimist. Lepingu kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks ka

olukorras, milles käsundusleping lõpetatakse sõltumata hagejast ja/või ei ole käsundi täitmine

hagejast olenemata põhjustel võimalik.

Arvestades, et kuni praeguse ajani võlgnikule ei ole väljastatud projekteerimistingimusi, on alust

arvata, et hageja ei omanud ega täitnud käsundit, ja see võis olla võlgniku pankroti põhjuseks.

Kui hageja oleks mingeid toiminguid väidetava lepingu raames teinud, selle kohta oleks pidanud

olema kas või mingi informatsioon kostjal 1. Nagu ilmneb pankrotihaldur Peeter Sepper`i

vastustest hagile, võlgnikul sellist informatsiooni ei ole.

Lepingul puudub selle täitmise tähtaeg. Kostja 2 arvates ei ole usutav et hageja võis Lepingut

täita piiramatu aja jooksul saades tasuks 2 000 eurot kalendrikuus. Antud asjaolu viitab Lepingu

näilikkusele ja seoses sellega tühisusele.

Tasu suuruse määramisel VÕS § 629 lg 1 alusel oleks pidanud arvestama muu hulgas

käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust.

Hageja ei ole põhjendanud millist kasu on Lepingu täitmisest käsundiandja saanud.

Hagiavaldusest ei ilmne, et hageja oleks üldse midagi teinud n.n. käsundi täitmiseks.

Hagis toodud väidete kohaselt hageja tegevuse tulemusel sõlmiti laenuleping võlgniku ja kostja

3 vahel, vähendati oluliselt OÜ x nõudeid võlgniku vastu, oli koostatud kinnisvara suhtes vajalik

dokumentatsioon, mis võimaldaks taotleda projekteerimistingimusi, taotleda hilisemalt

ehitusluba ning alustada ehitustegevust. Kõik ülaltoodud hageja väited on paljasõnalised ja

tõendamata. Tegelikkuses Tallinna Halduskohtu menetluses on praegu haldusasi nr 3-18-216 -

Vikerlase 11 OÜ kaebus Tallinna linna 11.09.2017 otsuse nr 4-1/2941-1 ning 29.11.2017

korralduse nr 1871-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks väljastada kaebuse esitajale

Tallinna linnas, Vikerlase 11 asuvale ehitisele projekteerimistingimused. Eeltoodust ilmneb, et

hageja tegevuse tulemusel on tänaseks kujunenud olukord kus 2007.a. väljastatud ehitusluba

praeguseks hetkeks ei ole enam võimalik realiseerida ning tuleb uuesti taotleda projekteerimise

tingimuste väljastamist. Isegi juhul kui võlgnik sõlmis lepinguid või kasutas mingit

dokumentatsiooni, jätkuvalt jääb ebaselgeks, milline roll selles oli hagejal.

Hageja on olnud võlgniku osanik ja juhatuse liige ning Vikerlase 11 objektiga seotud. Seega

objektiga seotud tegevus nii või teisiti kuulub juhatuse liikme kohustuste hulka. Hageja otsest

seost võlgnikuga tõendab selle endine ärinimi - OÜ T & Partnerid. Seega hageja on olnud

võlgnikuga tihedalt seotud.

Laenulepingu sõlmimine ei ole toiming, mis on suunatud Vikerlase 11 ehitise väljaehitamiseks.

Sellest nähtub, et laenu arvelt toimus teisele isikule laenu tagasimaksmine (refinantseerimine).

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milline roll lepingu sõlmimisel temal oli ja kuidas see

oleks võinud olla seotud poolelioleva ehituse lõpule viimisega.

Kostja 3 seisukoht

ALG on seisukohal, et hagi on alusetu ja tõendamata ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata

ning välja mõista hagejalt ALG kasuks viimase menetluskulud.

Arvestades kõiki hagiga seotud asjaolusid, esitatud põhjendusi ja tõendina esitatud

käsunduslepingut, on küllaldane alus väita, et ilmselt on käsundusleping sõlmitud vahetult enne

või pärast Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) (edaspidi Võlgnik) pankrotimenetluse algatamist ja

eesmärgiga püüda seeläbi võlausaldajana mõjutada pankrotimenetlust. Tegemist on seega näiliku

lepinguga, mis on tühine.

Antud juhul on hageja jätnud oma nõude täies ulatuses tõendamata. Ainsa tõendina on hageja

lisanud 17.05.2015.a. kuupäevaga dateeritud käsunduslepingu (edaspidi Leping). Samas pole

esitatud ei koos nõudeavaldusega ega ka hagiga ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et hageja on

Lepingu alusel üldse midagi teinud. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle see eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul

pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et mingeidki teenuseid oleks osutatud. Laenulepingu

sõlmimine ALG-ga ei ole toiming, mis on suunatud Vikerlase 11 ehitise väljaehitamiseks, lisaks

nähtub sellest, et laenuks saadud raha arvelt toimus hoopiski teisele isikule laenu tagasimaksmine

(refinantseerimine).

Hagis nimetatud väidetavad tööd (teenused) on paljasõnalised ja tõendamata, selle kohta pole

hageja esitanud ühtegi tõendit ei Võlgniku pankrotihaldurile ega kohtule. Siiani pole saadud ka

projekteerimistingimusi (nende väljastamisest on Tallinna Linnavalitsus keeldunud), rääkimata

ehitusloa väljastamisest.

Lepingu punkt 1.1. kohaselt on Lepingu esemeks vajalikud toimingud, millised on vajalikud

Käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase 11 kuuluva poolelioleva ehitise lõpuleviimiseks

(väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks pärast seda, kui eelnimetatud pooleliolev ehitis on

Käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule viidud (välja ehitatud) ja valminud korteriomandid

võõrandatud. Eeltoodu alusel ei ole käsund täidetud ja seda igas tingimuses, so (i) ehitis ei ole

välja ehitatud ja (ii) valminud korteriomandid ei ole võõrandatud. Eeltoodu alusel ei ole

saabunud Lepingust tulenev alus tasu maksmiseks.

Ebaõiged ja vastuolus Lepinguga ja VÕS-ga on hagiavalduse väited, nagu oleks hagejal siiski

õigus tasule, kuna Leping on lõpetatud sõltumata hagejast ja/või käsundi täitmine ei ole hagejast

olenemata põhjustel võimalik. Hageja on ebaõigesti asunud seisukohale, et nii

pankrotiavaldusest kui Võlgniku pankroti väljakuulutavast kohtumäärusest nähtuvalt ei

realiseerunud Kinnisvara arendusprojekt hagejast sõltumatutel põhjustel. Lepingu p 3.2. kohaselt

leppisid pooled kokku, et hagejale makstakse tasu pärast käsundi lõplikku täitmist (ehk siis

ehitise väljaehitamist ja korteriomandite võõrandamist). See tingimus ei ole saabunud. Antud

juhul ei saa rakendada ka Lepingu p 3.2. teist lauset, so tasu maksmist põhjusel, et Leping

lõpetatakse sõltumata hagejast ja/või ei ole käsundi täitmine hagejast olenemata põhjustel

võimalik. Esmalt peab märkima, et Leping pole lõpetatud, vaid ta on sisuliselt lõppenud sel

põhjusel, et hageja ei ole suutnud Lepingut täita, sh pole väljastatud isegi projekteerimistingimusi

ja seda pole tehtud põhjusel, et neid ei saagi väljastada. Seejuures on Leping sisuliselt lõppenud

oluliselt enne pankrotiavalduse esitamist. ALG-le teadaolevalt pole hageja teinud Võlgniku

pankrotihaldurile ettepanekut vastata, kas ta võtab Lepingu täitmise üle või mitte. Seega ei ole

antud juhul vaidlust selle üle, et tegelikult on Leping lõppenud ja seda möönab ka hageja ise.

Lisaks tuleneb Lepingu lõppemine VÕS §-st 632 lg 2.

Leping ei ole aga lõppenud ega selle täitmine osutunud võimatuks mitte hagejast olenemata

põhjustel, vaid just hagejast olenevatel põhjustel, milleks on hageja tegevusetus ja ebaõige

tegevus, mistõttu ei ole võimalik ehitamisega isegi alustada. Riigikohtu Halduskolleegiumi

otsusest asjas nr 3-3-1-46-13 nähtub hästi kogu selle objektiga seotud esmase ajaloo ülevaade,

mh asjaolu, et tegelikult oli Vikerlase 11 objektile 13.02.2007.a. ehitusluba väljastatud

garaažikompleksi laiendamiseks ja Võlgnik seda asuski tegema, kuid kuna ta ei täitnud kõiki

nõudeid ja kokkuleppeid, siis viis see selleni, et HÜ Kuramaa esitas taotluse ehitusloa

tühistamiseks ja kohus kohustas Tallinna Linnavalitsust see küsimus uuesti üle vaadata. Lisaks

on käesoleval ajal Tallinna Halduskohtus asjas nr 3-18-216 vaidlus seoses Vikerlase 11 objektile

projekteerimistingimuste väljastamisega ja Tallinna Linnavalitsus on keeldunud seda tegemast.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et hageja ebaõige/ebakompetentse tegevuse tulemusel on tänaseks

tekkinud olukord, kus vaatamata sellele, et 2007.a. oli väljastatud ehitusluba, ei ole tänaseni

suudetud midagi reaalset ehitada, mistõttu ei ole Lepingust tulenevalt käsundit täidetud just

hagejapoolse ebakompetentse tegevuse tõttu. Seda möönab tegelikult ka Võlgnik oma

pankrotiavalduses.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige hageja väide, nagu oleks arendusprojekti mitterealiseerumine

põhjustatud pankrotist, tegelikult on olukord vastupidine - hagejapoolse tegevusetuse/ebaõige

tegevuse (st Lepingurikkumise) tõttu on põhjustatud Võlgniku pankrot, mistõttu oleks hoopiski

Võlgnikul õigus esitada kahjunõue hageja vastu.

Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus mingilegi tasule ka tulenevalt VÕS § 629 lg 1 viimasest

lausest, kuna ülaltoodud asjaolusid arvestades ei oleks tasu maksmine õiglane. Lisaks on tasu

mittemaksmise aluseks ka VÕS § 629 lg 2, sest hageja pole Lepingu alusel midagi teinud ja

Võlgnikul pole tekkinud ega saagi tekkida sellest mingitki kasu. Lisaks on Leping lõppenud just

hagejast olenevatel põhjustel.

Hageja on olnud Võlgniku osanik ja juhatuse liige, st siis sisuliselt tegelik kasusaaja, mistõttu on

tal olnud kogu aeg Vikerlase 11 objektiga seotud. Kuna hageja on olnud ka juhatuse liige, siis on

vastuolus ÄS ja normaalse äriloogikaga Leping, mille kohaselt juhatuse liige käsunduslepingu

alusel osutab teenust, mille sisuks on äriühingu ainsa vara ehitamise korraldamine. See tegevus

kuulub juhatuse liikme kohustuste hulka ja selle alusel oleks tal olnud olenevalt

majandustulemustest õigus juhatuse liikme tasule. Hageja otsest seost Võlgnikuga tõendab

ilmselgelt ka Võlgniku endine ärinimi OÜ T & Partnerid. Kuna hageja on olnud Võlgnikuga

tihedalt seotud nii õiguslikult kui sisuliselt, siis on tal olnud võimalus sõlmida mistahes ajal ka

Leping.

Lepingu näilisusele viitab otseselt Lepingu p 3.1., mille kohaselt deponeeritakse hagejale

Lepingu kohustuste täitmise eest igakuiselt 2000 eur, kusjuures ei ole märgitud, milliseks ajaks

peab hageja Lepingut täitma, so ehitama ja korteriomandid võõrandama. Sisuliselt võib ju

tekkida olukord (nagu seda ka praegu on), et hageja võib Lepingu alusel nõuda tasu määramatu

ajani, kusjuures ei ole üldse teada, kas ja mis tingimustel õnnestub üldse korteriomandeid

võõrandada. Põhimõtteliselt võib tekkida olukord, kus Lepingujärgne tasu ületab

korteriomandite müügist saadud raha (arvestades ka seda, et Võlgnikul tuleb tagasi maksta ka

laenu, seega saab Lepingu alusel tasuda tasu vaid puhaskasumist). Taoline Leping on vastuolus

ka hea usus ja mõistlikkuse põhimõttega.

Lepingu puhul on ilmselgelt tegemist näiliste lepingutega, mis "ilmuvad välja" esmakordselt

alles pankrotimenetlustes. Sellele viitab ka asjaolu, et Võlgniku 2016 ja 2017 majandusaasta

aruannetes Lepingust tulenevaid nõuded ei kajastu. Arvestades nõude suurust ja Võlgniku

majandustegevust, peaksid need nõuded olema majandusaasta aruandes kajastatud, kui need

oleksid olnud tegelikud nõuded.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised

asjaolud:

1) Harju Maakohtu 07.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-5917 kuulututi välja

Vikerlase 11 OÜ pankrot (tlk 7-9);

2) Hageja esitas võlgniku Vikerlase 11 OÜ pankrotimenetluses nõude summa 68 000 eurot

(tlk10-11);

3) 24.08.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväited

HÜ Kuramaa (likvideerimisel), ALG Liisingu AS ja Vikerlase 11 OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur (tlk 12-13).

PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks

haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse

vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule

või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek

jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel

ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise

koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese

rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise

rahuldamisjärgu nõuded.

Hagi on esitatud kohtule 24.09.2018, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil

koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks hageja ja OÜ T ja Partnerid vahel 17.05.2015

sõlmitud käsundusleping. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 68 000 eurot Vikerlase

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Kostjad vaidlevad

hageja nõudele vastu. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna hageja

ning Vikerlase OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud käsundusleping on näilik ja seega tühine. Samuti

leiavad kostjad, et hageja nõue on tõendamata, hagimaterjalides puuduvad tõendid selle kohta,

et hageja oleks käsundisaajana käsundit üldse täitnud. Lisaks leiavad kostjad, et käsundusleping

on lõppenud just hagejast olenevatel põhjustel, mistõttu on välistatud hageja tasunõude

rahuldamine.

Hageja on kohtule esitanud hageja ja OÜ T ja Partnerid (praeguse nimega Vikerlase 11 OÜ)

vahel 17.05.2015 sõlmitud käsunduslepingu, mille punkti 1.1. kohaselt käesoleva lepingu

esemeks on vajalikud toimingud, millised on vajalikud käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase

11 kuuluva poolelioleva ehitise lõpuleviimiseks (väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks

pärast seda, kui eelnimetatud pooleliolev ehitis on käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule

viidud (välja ehitatud) ja valminud korteriomandid võõrandatud (tlk 14).

Kohus leiab, et selline leping vastab käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 619 kohaselt

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma ülesande), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud.

Kohus hindab käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt seda, kas 17.05.2015

käsundusleping võib olla tühine.

TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 89 lg

1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul on pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta

mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg

2 sätestab, et näilik tehing on tühine.

TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui eksib ausalt ja

õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu

tehingu tegemisel ajal. Samuti võib tehingu heade kommete vastasus tugineda ka tehingu

eesmärgi heade kommete vastasusest (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-83-13 punkt 13). TsÜS § 86 lg

2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma

tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise

poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Riigikohtu 4. veebruar 2009 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-139 -08 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse

tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist.

Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud, et 17.05.2015 kuupäeva kandev hageja ja Vikerlasse 11

OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud käsundusleping oleks näilik ja seega tühine. Kostjad on küll

märkinud, et tõenäoliselt on antud leping sõlmitud vahetult enne või pärast Vikerlase 11 OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluse algatamist ja eesmärgiga püüda seeläbi võlausaldajana mõjutada

pankrotimenetlust. Samas on 17.05.2015 kuupäeva kandev leping paberile prinditud ja poolte

poolt käsikirjaliselt allkirjastatud, seega ei ole võimalik käesoleval juhul tuvastada lepingu

tegelikku allkirjastamise kuupäeva. Lisaks sellele on 17.05.2015 lepingu kohaselt

käsundiandjaks märgitud OÜ T ja Partnerid, mis on Vikerlase 11 OÜ endine ärinimi. Juhul kui

antud leping oleks sõlmitud vahetult enne või pärast Vikerlase 11 OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluse algatamist, siis tõenäoliselt oleks lepingusse märgitud käsundiandjana

Vikerlase 11 OÜ. Asjaolu, et Vikerlase 11 OÜ 2016 ja 2017 majandusaasta aruannetes hagejaga

sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid nõuded ei kajastu, et tähenda automaatselt, et tegemist

on näiliku tehinguga. Siinjuures peab arvestama, et 2016 ja 2017 ei olnud hageja esitanud

Vikerlase 11 OÜ vastu veel tasunõuet. Hageja nõue on 68 000 eurot Vikerlase OÜ (pankrotis).

Harju Maakohtu 07.05.2018 määruse kohaselt on Vikerlase OÜ-l (pankrotis) kohustusi vähemalt

456 142,56 eurot. Seega arvestades Vikerlase OÜ (pankrotis) kohustuste mahtu ei ole hagejal

võimalik ka oma 68 000 euro suuruse nõudega Vikeralse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

olulist otsustusõigust saavutada. Eeltoodust tulenevalt asub seisukohale, et tõendamist pole

leidnud, et 17.05.2015 kuupäeva kandev hageja ja Vikerlasse 11 OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud

käsundusleping oleks näilik ja seega tühine.

Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas hagejal on õigus saada 17.05.2015 sõlmitud käsunduslepingu

alusel tasu.

VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma ülesande), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab

käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku

hoolsusega. Käsunduslepingus kokku lepitud teenuse osutamiseks peab käsundisaaja tegema

toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Lähtudes VÕS § 24 lg-st 2 on

käsundisaajal kohustus teha tulemuse saavutamiseks, s.o teenuse osutamiseks, kõik mõistlikult

võimalik. Ta peab tegema selliseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev

mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Oma põhikohustust täites peab käsundisaaja järgima

ühtlasi kahte üldist kohustust- lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust. Hageja poolt kohtule

esitatud käsunduslepingu punkti 1.1. kohaselt käesoleva lepingu esemeks on vajalikud

toimingud, millised on vajalikud käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase 11 kuuluva

poolelioleva ehitise lõpuleviimiseks (väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks pärast seda,

kui eelnimetatud pooleliolev ehitis on käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule viidud (välja

ehitatud) ja valminud korteriomandid võõrandatud. Lepingu punkti 2 kohaselt lisaks teistele

käesolevas lepingus sätestatud kohustustele kohustub käsundisaaja: 2.1. Nõustama käsundiandjat

lepingu tehnilise ja projektdokumentatsiooni ettevalmistamisel ja koostamisel, millised on

seotud lepingu esemega; 2.2. otsima lepingu esemega kaasnevate toimingute finantseerimiseks

investoreid ning nõustama käsundiandjat laenulepingute sõlmimisel, kuid olemasolevate

laenulepingute lõpetamisel; 2.3 konsulteerima käsundiandjat mistahes teistes lepingu esemega

seotud toimingutes. Kohus on 11.06.2019 toimunud kohtuistungil selgitanud hagejale, et hageja

peab tõendama, et ta on võlgnikule eelnimetatud lepingus kokku lepitud teenuseid osutanud.

Hageja on oma nõude tõendamiseks kohtule esitanud Vikerlase 11 õigusnõustaja K Li poolt

esitatud selgitused perioodil 2015-2018 teostatud toimingutest ja C OÜ poolt koostatud Vikerlase

tn 11, Tallinn Garaažikompleksile elukorruse pealeehituse eskiisiprojekti koos seletuskirjaga.

Vikerlase 11 OÜ õigusnõustaja K Li poolt 28.06.2019 kuupäevaga dateeritud „Kinnitus

esitamiseks kohtule“ nähtub, et see on esitatud tulenevalt hageja järelepärimisest, millega hageja

soovib saada ülevaadet toimingutest, millised on õigusnõustaja K L Vikerlase 11 OÜ esindajana

teostanud perioodil 2015-2018. Lisaks soovib hageja saada kinnitust küsimusele, kas antud

toimingud on tehtud hageja osavõtul/ülesandel. Kinnituse punktis 1 kinnitab Vikerlase 11 OÜ

õigusnõustaja K L, et kinnituses loetletud toimingud on tehtud allakirjutanu (st õigusnõustaja)

poolt eeskätt Vikerlase 11 OÜ poolt väljastatud volikirja alusel ja täpsemalt Vikerlase 11 OÜ

juhatuse liikme ning hageja poolt seatud eesmärke järgides. Allakirjutanu on osalenud talle

teadaolevalt kõikidel läbirääkimistel /nõupidamistel ühes hagejaga ning seda nii tõlkija rollis,

kuid samuti ettevõtte õigusnõustaja rollis (tlk 125-126).

Kohus leiab, et eeltoodust nähtub selgelt ja see kordub kogu kinnituse ulatuses, et antud kohtule

esitatud kinnituses esitatakse ülevaade õigusnõustaja K Li poolt teostatud töödest, mitte hageja

töödest käsunduslepingu alusel ja samuti nähtub kinnitusest, et õigusnõustaja on neid töid

teostanud Vikerlase 11 OÜ juhatuse poolt väljastatud volikirja alusel ja Vikerlase 11 OÜ juhatuse

liikme/hageja poolt antud suuniste järgi ja eesmärke saavutamiseks. Kui hageja väidab, et tema

on käsunduslepingu alusel Vikerlase OÜ huvides töid teostanud, siis jääb kohtule arusaamatuks,

miks pidi Vikerlase 11 OÜ juhatus veel eraldi väljastama vastava volikirja K Lile sisuliselt

samade ülesannete täitmiseks. Kohus märgib, et kohtule esitatud kinnitusest ei nähtu, et

õigusnõustaja K L oleks saanud volituse Vikerlase 11 OÜ nimel tegutsemiseks hageja poolt ja

hagejaga sõlmitud käsunduslepingu alusel või selle täitmiseks. Kinnituse kogu teksti läbib väide,

et õigusnõustaja K L tegutses Vikerlase 11 OÜ/ T Mi ülesandel. Samas ei ole esitatud ühtegi

tõendit selle kohta, et mingi ülesanne oleks antud K Lile üksnes hageja poolt ja pole esitatud

ühtegi tõendit selle kohta, et õigusnõustaja oleks siis üksi või koos hagejaga mingit hageja ja

Vikerlase 11 OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevat ülesannet täitnud. Lisaks ei ole

kohtule esitatud ühtegi volikirja, millest nähtuks, et hagejal oleks volitus Vikerlase OÜ

esindamiseks nõupidamistel, nagu nt Kinnituses nimetatud sagedased kohtumised Tallinna

Linnaplaneerimise Ametis (TLA). Lisaks ei nähtu Kinnitusest, et kohtuvaidlustes oleks

Vikerlase 11 OÜ-t esindanud hageja. Kinnitusest nähtub hoopis, et kohtuvaidluses on Vikerlase

11 OÜ-t esindanud K L.

Lisaks eeltoodule kohus leiab, et Vikerlase 11 OÜ õigusnõustaja K Li poolt antud kirjalikud

selgitused ei ole piisavalt usaldusväärsed hageja väidete tõendamiseks. Vikerlase 11 OÜ

õigusnõustaja K L’i poolt kohtule antud kirjaliku selgituse näol on küll tegemist TsMS § 272 lg

1 dokumentaalse tõendiga, kuid tegemist on kohtumenetluse kestel loodud tuletatud tõendiga ja

algseks tõendiks oleksid K Li poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused. Käesoleval juhul

oleks hagejal olnud võimalik oma väidete tõendamiseks taotleda K Li tunnistajana ülekuulamist

ning sellisel juhul oleks kohtul võimlik olnud TsMS § 262 lg 2 alusel hoiatada tunnistajat tema

poolt vale ütluste andmiste eest ja võtta tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri.

Sellisel juhul oleks saanud K Li küsitleda ütluste andmisel ka kostjad ning kohus ning kohus

oleks saanud vahetult kontrollida hageja poolt kohtule esitatud tõendit. Käesoleva juhul on

hageja poolt K Li kirjaliku kinnituse andmisega välistatud kohtu võimalus K Li poolt antud

seletuse kontrollimiseks. Kui avada hagiavaldusele lisatud hageja poolt Vikerlase 11 OÜ

pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse dokument arvutis, siis nähtub, et koostajaks on

märgitud: K. 22.10.2018 on K L saatnud kohtule e-kirjaga T Mi poolt allkirjastatud dokumendi

puuduste kõrvaldamiseks käesolevas tsiviilasjas (tlk 34). Seega on K L koostanud hageja huvides

Vikerlase OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja käesolevas kohtumenetluses dokumente,

mistõttu on K Li näol tegemist hagejaga seotud isikuga ja seetõttu ei saa pidada tema selgitust

usaldusväärseks ega erapooletuks.

Kohus leiab, et hageja poolt käsunduslepingu täitmist ei tõenda samuti kohtule esitatud C OÜ

poolt koostatud Vikerlase tn 11, Tallinn Garaažikompleksile elukorruse pealeehituse

eskiisiprojekt koos seletuskirjaga (tlk 129-139). C OÜ eskiisprojektist nähtuvalt on tellijaks

märgitud Vikerlase 11 OÜ, mitte hageja. Nimetatud dokumendist ei nähtu mingit seosest

hagejaga. Hageja on väitnud, et tema vahetu tegevuse tulemusel sõlmiti laenuleping. Kohus

leiab, et laenulepingu sõlmimine ALG Liising AS-ga ei ole toiming, mis on suunatud Vikerlase

11 ehitise väljaehitamiseks. Vaidlust pole selle üle, ALG Liising AS-lt saadud laenu arvelt

toimus teisele isikule laenu tagasimaksmine (refinantseerimine). Lisaks ei ole hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud, milline roll laenulepingu sõlmimisel temal oli ja kuidas see oleks võinud

olla seotud poolelioleva ehituse lõpule viimisega.

Eeltoodust tulenvalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks ajavahemikus

mai 2015 kuni märts 2018 Vikerlase 11 OÜ –le (pankrotis) käsunduslepingus märgitud teenuseid

tegelikult osutanud.

Käsunduslepingu punkti 1.1. kohaselt käesoleva lepingu esemeks on vajalikud toimingud,

millised on vajalikud käsundiandjale Tallinna linnas, Vikerlase 11 kuuluva poolelioleva ehitise

lõpuleviimiseks (väljaehitamiseks). Käsund loetakse täidetuks pärast seda, kui eelnimetatud

pooleliolev ehitis on käsundiandja poolt soovitud mahus lõpule viidud (välja ehitatud) ja

valminud korteriomandid võõrandatud. Seega sai lugeda käsund täidetuks kui mõlemad

tingimused on täidetud.Vaidlust pole selle üle, et Vikerlase 11 ehitis ei ole välja ehitatud ja

valminud korteriomandeid ei ole võõrandatud.

Käsunduslepingu punkti 3.1 kohaselt pooled lepivad kokku ja käsundiandja kohustub tasuma

käsundisaajale käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmise eest tasu summas 2000 eurot

kalendrikuus. Lepingu punkti 3.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käsundisaajale

makstakse tasu pärast käsundi lõplikku täitmist. Olukorras, milles käsundusleping lõpetatakse

sõltumata käsundisaajast /või ei ole käsundi täitmine käsundisaajast olenemata põhjustel

võimalik, ei vabane käsundiandja kohustusest tasuda käsundisaajale lepingu punktis 3.1

kokkulepitud suuruses tasu. Tasu makstakse käsundisaajale välja hiljemalt 30 päeva jooksul

arvates vastavasisulise nõude esitamisest (mille eelduseks on käesoleva lepingu lõppemine

käsundisaajat olenematutel põhjustel ja/või asjaolude ilmnemine, mille tõttu on käsundi täitmine

võimatud (tlk 14-15).

Hageja väidab, et nii pankrotiavaldusest kui võlgniku pankroti väljakuulutavast kohtumäärusest

nähtuvalt ei realiseerunud kinnisvara arendusprojekt hagejast sõltumatutel põhjustel. Kohus

hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohaldada lepingu punkti

3.2 teist lauset. Kõigepealt märgib kohus, et leping ei ole lõpetatud, vaid on lõppenud VÕS § 642

lg 2 alusel seoses Vikerlase 11 OÜ pankroti välja kuulutamisega. Lisaks sellele on leidnud

tõendamist väide, et lepingu täitmine on osutunud võimatuks hagejast tulenevatel põhjustel.

Kohtule esitaud Tallinna Linnaplaneerimise ameti 29.01.2016 kirjast nähtuvalt 16.10.2015 ja

19.10.2015 edastas amet ehitusloa kehtetuks tunnistamise eelnõu HÜ-le Kuramaa ja OÜ-le T ja

Partnerid ning palus esitada omapoolsed arvamused ja vastuväited hiljemalt 30.11.2015. OÜ T

ja Partnerid omapoolseid seisukohti märgitud tähtaja jooksul ei esitanud. Tallinna

Linnaplaneerimise ameti kirja viimase lause kohaselt tunnistab TLPA kehtetuks 13.02.2007

ehitusloa nr 23470 ja eelnimetatud haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna

Halduskohtus. Lisaks on TLPA kirjas kirjeldatud põhjalikult kõiki ehitusloa tühistamisele

eelnenud toiminguid ja sisulisi ja õiguslikke põhjendusi ehitusloa tühistamiseks (tlk 117-119).

Hageja ja Vikeralse 11 OÜ vahel sõlmiti leping väidetavalt 17.05.2015. TLPA kirjast nähtub, et

lepingu sõlmimise järgselt saadeti Vikerlase 11 OÜ-le, kelle esindajaks lepingu alusel oli hageja,

16.10.2015 ja 19.10.2015 TLPA poolt ehitusoa kehtetuks tunnistamise eelnõu. Sellele eelnõule

ei ole hageja isegi vastanud, rääkimata vastuväidete esitamisest. Samuti ei ole hageja

vaidlustanud ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Kohus nõustub kostjatega, et ehitusluba on

ehitamise seisukohalt määrava tähtsusega dokument ja selle kehtetuks tunnistamine äärmuslik

meede, mistõttu oleks hageja tavapärase hoolsuse puhul lepingu täitmisel pidanud tegutsema

reaalselt selles suunas, et ei tekiks olukorda, kus enam Vikerlase 11 ehitusluba ei ole. Kohtule

esitatud Tallinna 04.04.2019 kohtuotsuse kohaselt haldusasjas nr 3-18-216 on kohus lahendanud

Vikeralse 11 OÜ kaebust Tallinna linna 11.09.2017 otsuse nr 4-1/2941-1 ning 29.11.2017

korralduse nr 1871-k tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks väljastada kaebuse esitajale

Tallinna linnas, Vikerlase 11 ausvale ehitisele projekteerimistingimused ja nimetatud otsuse

kohaselt on jäetud Vikerlase 11 OÜ (pankrotis) kaebus tervikuna rahuldamata (tlk 114-115).

Seega on hageja tegevus/tegevusetus olnud kas olematu või siis ebapädev ja taoline tegevus on

endaga kaasa toonud olukorras, kus Vikerlase 11 ehitamiseks ehitusluba puudub. Eeltoodust

nähtub, et pankrotiavalduse esitamine ei ole hagejast olenemata asjaolu, mille tõttu ei saa

käsunduslepingut täita, vaid just hageja enda tegevus/tegevusetus käsunduslepingu täitmisel, mis

on toonud kaasa pankrotiavalduse esitamise ja pankroti välja kuulutamise. Kohus märgib, et

hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid seda, et hagejale ei olnud võimalik

käsundit temast olenematutel põhjustel täita. Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus mingilegi tasule

ka tulenevalt VÕS § 629 lg 1 viimasest lausest, kuna ülaltoodud asjaolusid arvestades ei oleks

tasu maksmine õiglane. Lisaks on tasu mittemaksmise aluseks ka VÕS § 629 lg 2, sest hageja

pole Lepingu alusel midagi teinud ja Vikerlase 11 OÜ-l (pankrotis) pole tekkinud ega saagi

tekkida sellest mingitki kasu. Lisaks on Leping lõppenud just hagejast olenevatel põhjustel.

Seega puudub hagejal õigus saada 17.05.2015 sõlmitud käsunduslepingu kohaselt tasu summas

68 000

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb

jätta rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik