1-15-10208/129 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

22. august 2019 Kohtuasja number 1-15-10208 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Kohtuasi Ero Amirovi (isikukood 38309160022) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. juuli 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ero Amirov ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused

RESOLUTSIOON Jätta Ero Amirovi ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 2. juuni 2016. a otsusega Ero Amirovi süüdi KarS § 141 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

E. Amitovi karistusaeg algas 17. juunil 2015 ja lõpeb 17. juunil 2020.

2. 9. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Amirovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohus jättis 3. juuli 2019. a määrusega E. Amirovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Praegu kannab E. Amirov karistust isikuvastaste kuritegude, s.o vägistamise ja kehalise väärkohtlemise eest. E. Amirovi kuritegude asjaolud on rasked. Vägistamise toimepanemisel kasutas ta kannatanu vastupanu mahasurumiseks vägivalda, mille tulemusena sai kannatanu hulgaliselt tervisekahjustusi (sh peksis süüdimõistetu rusikatega kannatanut vastu nägu ja keha, surus pärakusse eseme). Enne kannatanu vägistamist kasutas E. Amirov vägivalda ka kahe teise seltskonnas olnud isiku suhtes. Veel on oluline arvesse võtta

E. Amirovi suhtumist toimepandusse. Süüdimõistetu selgitusi arvestades ei ole ta senini aru saanud toimepandud tegudest ega nende tagajärgedest. Kuna E. Amirov ei ole teinud vajalikke järeldusi, siis ei teki veendumust, et karisuse eesmärgid on saavutatud. Arvesse võttes E. Amirovi kuriteo asjaolusid ja tema isikut, ei ole maandatud uute kuritegude toimepanemise risk. Positiivsed asjaolud E. Amirovi vabastamist kaasa ei too. Positiivne on, et vangistuses on süüdimõistetu osalenud vangla tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Uus suund“, õppinud riigikeelt A1 ja A2 tasemel

2(3) ning kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral on

E. Amirovil elukoht ja võimalus asuda tööle. MÄÄRUSKAEBUSED

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused E. Amirov ja tema kaitsja Lembit Nirgi. Nad paluvad kohtumääruse tühistada ja E. Amirovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.

5. E. Amirov leiab, et tema vabastamiseks puuduvad takistused. Kohus on asjaolude ja tagajärgede hindamisel teinud vea ning rikkunud teda vabastamata jättes intensiivselt tema õigust vabadusele. Ta on ära kandnud 2/3 karistusajast, läbinud kõik sotsiaalprogrammid, distsipliinirikkumisi ei ole toime pannud ja ta töötab. Vabaduses on tal eluja töökoht ning ta soovib elada seaduskuulekalt. Tema puhul ei ole ilmseid eeldusi selleks, et ta hakkaks tulevikus toime panema õigusrikkumisi.

6. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei ole karistus täitnud eesmärki ning on jätnud positiivsed asjaolud ja kinnipeetava pingutused arvestamata. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles negatiivsed tegurid. E. Amirovil ei ole distsiplinaarkaristusi ning ta on täitnud edukalt täitmiskavas ettenähtud ülesandeid ja eesmärke. Vastavalt kinnipeetava iseloomustusele käsitleti temaga ka Finkelhori mudelit ja programm täitis eesmärgi. E. Amirov on aru saanud, mis viis kuriteoni, kuidas sellist olukorda vältida, mis on elus oluline ning millises järjekorras on võimalik saavutada hea elu ja uus suund elus.

E. Amirov on ka mõistnud, et alkoholi tarvitamine on kuriteo üheks soodusteguriks ja ta on täitnud vastava töövihiku. Varasemast elukäigust ei nähtu alkoholi tarvitamise harjumust. Narkootikume E. Amirov tarvitanud ei ole. Vabanemisel on talle garanteeritud eluja töökoht ning ta on motiveeritud läbima katseaega. E. Amirovi suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist käitumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et E. Amirovi ja tema kaitsja määruskaebused on tervikuna perspektiivitud, neis toodud argumendid ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebused jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

8. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

9. Määruskaebuste argumendid ei veena ringkonnakohut selles, et esimese astme kohus tegi kaalutlusvea ning jättis E. Amirovi seetõttu alusetult enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus on E. Amirovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhistanud asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Põhjendatult on esimese astme kohus leidnud, et E. Amirovi kuritegude asjaolud ja tema isikut näitavad andmed viitavad jätkuvalt süüdimõistetu retsidiivsusriki püsimisele ning kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe. Missugused need kuritegude toimepanemise asjaolud olid ja millised kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed sellise järelduse tingivad, seda on

3(3) maakohus piisavalt põhistanud. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi olulist lisada.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus E. Amirovi ja tema kaitsja määruskaebused Tartu Maakohtu 3. juuli 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Mati Kartau