4-19-3650/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3650 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3650 (kohtueelses menetluses 2302,19,008244) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

T.F

02.07.2019.a kaebus Politseija ’i

Piirivalveameti 26.06.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,008244. Kaebuse esitaja T.F, isikukood: XXX; elukoht: xxxx e- ; post xxxx. : Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta T.F’i kaebus Politseija Piirivalveameti 26.06.2019.a otsusele väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. 2302,19,008244

2. Politseija Piirivalveameti 26.06.2019.a otsus 2302,19,008244 Jätta väärteoasjas

muutmata.

3. otsuse Vastavalt LS § 127 on T.F kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab

juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata T.F’ile ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

grupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-19-3650 2

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

26.06.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja üldmenetluse otsuse R. A

väärteoasjas 2302,19,008244 T.F ’i Kohtuväline menetleja määras suhtes. T.F ’ile LS § 227 lg alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 karistuseks 3 (neljaks) kuuks.

Menetlusalust isikut karistati LS § järgi selle eest, et ta 227 lg 3 02.06.2019 kell 19:30 Harju Maakonnas, Tallinnas Peterburi teel juhtis mootorsõidukit kiirusega 110 km/h +-4 km/h, millega ületas suurimat lubatud suurimat s 50 56 km/h. õidukiirust ( km/h) mitte vähem kui Väärteoprotokolli ja – otsuse kohaselt rikkus sellise tegevusega LS 15 lg 1 p 2

T.F § sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU

02.07.2019.a esitas kaebuse otsusele. Kaebaja T.F eelnimetatud kohtuvälise menetleja

palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kaebuse põhjuseks on puhkuse ajal planeeritud sõit Menetlusalune isik soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. xxxx.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabu .a. Kohtuväline s Harju Maakohtusse 24.07.2019

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub e rahuldamata. kohtuväline menetleja jätta kaebus KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS

§ 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 227 lg sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse 3 ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Kuivõrd LS § 227 lg 3 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas

asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 15 lg 1 p . Antud sätte kohaselt on 2

4-19-3650 3

asulasisesel 50 T.F teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks km/h. Seega peab kohus analüüsima, kas juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendiga

lubatud kiirusest kiiremini. Väärteoprotokolli nr 20190602438302 kohaselt juhtis 02 juunil 2019.a kella 19.30 T.F .

ajal Harjumaal, Tallinnas, Peterburi teel xxxx ( xxxx mootorsõidukit registreerimismärgiga ) kiirusega 110 km/h (+/-4 km/h), ga 50 mille ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust ( km/h) mitte vähem kui põhjendas rikkumist sellega, et 56 km/h. Menetlusalune isik soovis peale auto remonti kontrollida auto võimekust.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (mis asendati helija videosalvestusega) kasutati kiirusmõõturina Väärteomaterjalidele lisatud taatlustunnistuse nr TTRS LaserCam 4 (nr LE0205). - 18/00181 LaserCam kohaselt vastab mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur 4 Majandusja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, T.F et juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas ud sõidukiirust ületades lubat .

Sealjuures ei vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava

rikkumise toimepanemist. Seega vastab

227 lg 3 T.F ’i poolt toimepandud tegu LS § sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

227 lg 4

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või

ettevaatamatusest. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb

teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

T.F ’i poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud

suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (56 km/h), et see pidi olema menetlusalusele

isikule selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti nähtub menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollist, et T.F ületas kiirust tahtlikult ja kavatsetult, tehes seda eesmärgiga kontrollida parandusest tulnud sõiduki võimekust. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja kavatsetult. Kohus leiab, et T.F on täitnud LS § 227 lg s 3 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. -

3. Õigusvastasus ja süü

T.F ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. T.F

oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § - - s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1999. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse

isiku Seega on netlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. me tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS

LS § 227 lg võimaldab kohtuvälisel menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 3 kohaldada põhikaristusena kuni 200 trahviühiku suurust rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne Kohtuväline menetleja karistas LS § kuuni. menetlusalust isikut 227 lg 3 4 kuuks. alusel juhtimisõiguse äravõtmisega

4-19-3650 4

Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo

subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust 56 kilomeetrit

tunnis, asulasisesel teel 110 km/h (+/-4 sõites km/h). Niivõrd suures ulatuses lubatud kiiruse

ületamine ohustab reaalselt nii juhi kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Nimetatud kiirusega

sõitmisel mootorsõiduki pidurdusteekond oluliselt pikem ning juhi võime on ohutult reageerida erinevatele liiklusolukordadele ka asjaolusid oluliselt väiksem. Võttes arvesse , et kiiruseületamine pandi toime (kavatsetus), tuleb isiku suure liiklustihedusega teelõigul ning subjektiivset koosseisu süüd hinnata suureks. või raskendavad asjaolu Karistust kergendavad d puuduvad. Karistusregistri kohaselt on T.F’il 1 kehtiv väärteokaristus. Viimati karistati T.F-i

väärteokorras LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 20 80 rot. Kohtupraktika trahviühiku ulatuses, s.o eu Karistus täidetud 27.08.2018. a. kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole

karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70- T.F 16, p 9). Väärteoasja materjalidest ilmneb, et

’ile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest viimati määratud karistus on seotud praeguse

menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuleb iseloomustava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse võtta. Samuti peab märkima, et isik ei ole väljendanud toimepandud süüteo osas kahetsust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt T.F’ile määratud karistus (juhtimisõiguse

äravõtmine 4 kuuks) süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele.Mootorsõiduki -

juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse

kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi

kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki. Karistus peab tagama, et isik ei saaks

samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi.

Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja

kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel

ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud

sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. ( ) Violetta

Kõvask Kohtunik