1-15-9694/1166 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-15-9694/1166 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 22. august 2019 Kohtuasja number 1-15-9694 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Tiina Valdase (isikukood 47507152712) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. juuli 2019. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Tiina Valdase kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a määrus, millega jäeti Tiina Valdase taotlus karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks läbi vaatamata. 2. Saata kriminaalasi Tartu Maakohtule samas koosseisus uueks arutamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T. Valdas tunnistati Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016. a otsusega süüdi KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 2, § 22 lg 3, § 214 lg 2 p 1 ja KarS § 200 lg 2 p 2, 7 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka T. Valdase eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistusest jäi kanda 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust T. Valdasele Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10333 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 2. Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2018. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016. a kohtuotsus osaliselt ning tunnistati T. Valdas süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 järgi. Liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. T. Valdasele
2(3) mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti T. Valdase saabumine kinnipidamisasutusse. 3. Tartu Maakohus saatis T. Valdasele 27. mail 2019 teatise, et ta on kohustatud asuma karistust kandma Tartu Vanglas hiljemalt 17. juunil 2019. 4. T. Valdase lepinguline kaitsja esitas 11. juunil 2019. a Tartu Maakohtule taotluse, milles palus KrMS § 415 lg 3 alusel lükata kahe kuu võrra, s.o kuni 17. augustini 2019. a, edasi T. Valdasele Tartu Maakohtu 22. detsembri 2016. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Taotluse kohaselt on T. Valdase puhul tegemist üksi elava inimesega, kes omab suurt majapidamist mitmete loomadega. Senise aja jooksul, s.o alates kohtulahendi jõustumisest 9. mail 2019. a, ei ole T. Valdasel õnnestunud oma majapidamist ümber korraldada selliselt, et see koos loomadega hooletusse ei jääks. T. Valdas on seisukohal, et lükates vangistuse täitmisele pööramine edasi kahe kuu võrra, s.o kuni 17. augustini 2019. a, õnnestub tal oma majapidamine ümber korraldada selliselt, et see vangistuse kandmise ajal kahjustada ei saa. 5. Tartu Maakohtu 17. juuni 2019. a määrusega jättis kohus T. Valdase taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega 21. juunini 2019. MAAKOHTU MÄÄRUS 6. Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a määrusega jäeti T. Valdase kaitsja taotlus T. Valdase vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks läbi vaatamata. 7. Maakohtu määruse kohaselt lasub vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamiskoormis süüdimõistetul. Kuna koos taotlusega kohtule ühtegi tõendit ei esitatud, jättis kohus taotluse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Süüdimõistetu esindaja esitas kohtule tähtaegselt küll dokumendi, mis on pealkirjastatud puuduste kõrvaldamisena, kuid on sisuliselt varasemas taotluses toodu pisut põhjalikuma selgitusega. Ühtegi tõendit kinnitamaks taotluses toodud asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Seega on puudused nõuetekohaselt kõrvaldamata ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. 8. Kohus märkis, et isegi juhul kui kohtule oleksid esitatud tõendid, mis kinnitaksid taotluses märgitud (eluaseme ja loomade omamine, tööleping, pere koosseis, pereliikmete võimalikud terviseprobleemid) asjaolude esinemist, ei ole tegemist selliste erakordsete asjaoludega, mille tõttu peaks täiendavalt karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamist kaaluma. Kohtuotsus jõustus 9. mail 2019, s.o ligi kaks kuud tagasi. T. Valdasele oli sellest ajast teada, et tal tuleb minna pikka vanglakaristust kandma ning tal oli võimalus asuda oma eluolu ka vastavalt korraldama. Käesolevaks ajaks ei ole enam tegemist viivitamata vangistuse kandmisele asumisega, mille tulemusel võiksid kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Ka töösuhete lõpetamiseks ja kohustuste üleandmiseks on kaks kuud piisavalt pikk aeg ning tööandjal ei ole õigust töötajat seaduses sätestatud tähtajast kauem kinni pidada. MÄÄRUSKAEBUS 9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Valdase kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ning T. Valdase taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldada või saata asja maakohtule uueks arutamiseks.
3(3) 10. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud T. Valdase taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks läbi vaatamata. T. Valdas leiab, et on oma taotluses ja puuduste kõrvaldamise dokumendis piisavalt põhistanud, miks on vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine vältimatult vajalik. Maakohus on nõudnud küll T. Valdase taotluse põhistuste tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid, kuid T. Valdasele ei ole arusaadav, kuidas tema poolt kirjeldatud asjaolusid on võimalik selliselt tõendada. T. Valdas leiab, et maakohus oleks pidanud oma taotluse käiguta jätmise määruses selgitama, milliste asjaolude osas milliseid tõendeid temalt oodatakse. Taoline informatsioon ei kajastu ka taotluse rahuldamata jätmise määrusest. Juhul kui maakohus oleks T. Valdasele need asjaolud teatavaks teinud, oleks T. Valdas ka vastava tõendusmaterjali kohtule esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult T. Valdase taotluse läbi vaatamata.
12. T. Valdase kaitsja märkis vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluses, et T. Valdasel on suur majapidamine mitmete loomadega ning ta vajab enne vanglasse minemist rohkem aega, et majapidamine ümber korraldada ning vältida loomade hooletusse jäämist ja pöördumatu kahju tekkimist oma varale. Maakohus jättis taotluse käiguta ja kohustas T. Valdast esitatud väiteid tõendama. T. Valdase kaitsja esitas puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul maakohtule täpsustatud taotluse, milles kirjeldab T. Valdase majapidamist ja loomi ning selgitab, millised tagajärjed T. Valdase kodule ja lähedastele tema vanglasse minekuga kaasnevad. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja selgitused ja täpsustused piisavad selleks, et T. Valdase taotlust sisuliselt lahendada. Kaitsja on viidanud muuhulgas T. Valdase koeradele ja kodule aadressil Pääsusilma 5, Tartu. Seetõttu nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus oleks pidanud puuduste kõrvaldamise järel T. Valdase taotluse sisuliselt lahendama, mitte jätma selle läbi vaatamata.
13. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb KrMS § 341 lg 3 ja § 339 lg 2 p 2 alusel saata T. Valdase taotlus tagasi maakohtule uueks arutamiseks samas koosseisus. Maakohtul tuleb T. Valdase taotlus sisuliselt lahendada ja anda hinnang sellele, kas taotluses märgitu annab alust karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks või mitte. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ei hinda kolleegium määruskaebuses esitatud sisulisi väiteid karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise põhjendatuse kohta.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 2 p-st 2, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 1. juuli 2019. a määruse ja saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks samas koosseisus.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus