1-19-6471/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-19-6471

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. august

2019.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-19-6471

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Teet Olvik

Anneli Kaljula

Prokurör

Abiprokurör Olgerd Petersell

Kriminaalasi Janek Harjus süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 8, §

266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi, H.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning Gunnar Simanis süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad Janek Harjus, xx; isikukood: 39403185715; xxx.

Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu

03.11.2016 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 4231 järgi liitkaristusega 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust.

H.V, xx; isikukood: XXX; xxx.

Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu

09.08.2017 otsusega KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi 10 kuu vangistusega, milline jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Gunnar Simanis, xx; isikukood: 37106142720; xxx.

Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu

11.02.2019 otsusega KarS § 4231

järgi 10 kuu vangistusega, milline jäeti tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud (katseaeg 11.02.2019 - 10.08.2020). Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 25.01.2019 – 25.01.2019 ning alates 22.02.2019.a tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

1-19-6471

Süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat Janek Harjus vangistust. Süüdi tunnistada Janek Harjus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Janek Harjus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista

6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Janek Harjus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli

) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks

4 (neli) mõista aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistus aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.04 kuni 24.04.2019.a, s.o 3 (kolm) päeva. Seeg

1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) a kandmisele kuulub 4 (neli) aastat päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Janek Harjus ei pane 4 (nelja) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § sätestatud kontrollnõudeid:

75 lg 1 p-des 1-6

1) elama ko

htu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauema

ks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada Janek Harjust katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates k .2019.a, välja ohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.08

arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

Süüdi tunnistada H.V KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 1 (ü ks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 09.08.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 10 (kümm d vangistust, võrra ning mõista

e) kuu liitkaristuseks

2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.a, s.o 1 (üks) päev. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 719 (seitsmesaja üheksateistkümne) tunni kandmata üldkasuliku töö kohtuotsuse jõustumisest. ga, mis tuleb sooritada 2 (kahe) aasta jooksul

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemiseks määratud H.V perioodil järgima KarS § 75 lg sätestatud kontrollnõudeid:

1 p-des 1-6

1) elama kohtu määratu , milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht d alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

1-19-6471

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ppimiskoha vahetamiseks; , töö või õ

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdi tunnistada Gunnar Simanis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Gunnar Simanis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks)

aasta vangistust. Süüdi tunnistada Gunnar Simanis KarS § 423

ks) aasta vangistust. järgi ning karistuseks mõista 1 (ü KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 al mõista 4 (neli) usel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s (üheksa) (kakskümmend seitse) päeva vangistust, .o 9 kuud ja 27

võrra ning liitkaristuseks mõista (üksteist) (kakskümmend seitse) päeva

4 (neli) aastat 11 kuud ja 27 vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Ülejäänud vangistus, s.o skümmend kuus) päeva

4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kak vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar Simanis ei pane 5 (viie)aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

1 p-des 1-

täidab KarS § 75 lg

6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama

kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

ma , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21

alusel kohustada Gunnar Simanist katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel allutada isik elektroonilisele valvele 6 (kuueks) kuuks tema elukohas asukohaga x, x x, x. , Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.a, s.o 1 (üks)

päev ning alates 22.02.2019.a. Seega alates 22.02.2019.a kuulub Gunnar Simanisel kohesele kandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.

Tõkend vahistamine tühistada kohesele kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid -

- ja DVD-plaadid

CD

– KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;

- pakend 1 metallist kang ja heledat metallist heebel - – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada;

- pakend 2 – musta värvi pult (kirjega GEMINI CAR ALARM SYSTEMS) KrMS § 126 lg 3 p 4 - alusel

väärtusetu asjana hävitada;

- pakend nr 3 -

– musta värvi kootud talvemüts KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada;

- s x x - agastada H.V-le; õiduk (registreerimismärgiga ) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel t

1-19-6471

- eksp , mis asub Eesti kohtuekspertiisi Instituudis ertiisist järele jäänud narkootiline aine

– KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. konfiskeerida

Rahuldada AS Olerex Gunnar Simaniselt AS (registrikood: 10136870) tsiviilhagi ning välja mõista Olerex kasuks 16.67 (kuusteist eurot ja 67 senti).

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Janek Harjuselt menetluskulud riigi tuludesse

– KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, KrMS §

175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 28 eurot ning (kakskümmend kaheksa) KrMS § 175 lg 1 p 9 § 179 lg 1 p 1 (üks tuhat kolmsada viiskümmend ja alusel sundraha 1350

) eurot . , menetluskulud kokku 1738 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) eurot

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult H.V-lt menetluskulud riigi tuludesse tasu ja kulud 150 eurot;

– KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja (ükssada viiskümmend) KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi s (viiskümmend neli) eurot ning KrMS § 175 lg 1 aatekulud 54 p 9 alusel sundraha 810 ja § 179 lg 1 p 1 (kaheksasada kümme) eurot, menetluskulud kokku 1014 (üks tuhat neliteist) eurot.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Gunnar Simaniselt menetluskulud riigi tuludesse kaitsja tasu ja kulud 180

– KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud (ükssada kaheksakümmend)

eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 940 (üheksasada nelikümmend) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § (üks tuhat eurot ning

179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350

kolmsada viiskümmend) eurot, menetluskulud kokku 2470 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB

Pank AS- : EE502200221014193355 Swedbank AS- is või a/a nr is või a/a nr:

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. kasutada tasumisel Janek Harjusel menetluskulude viitenumbrit

99919700040404, H.V menetluskulude viitenumbrit kasutada tasumisel

99919700040417, Gunnar Simanisel menetluskulude viitenumbrit kasutada tasumisel 99919700040420.

Selgituseks märkida: eesja perekonnanimi, 1-19-6474, menetluskulud.

Gunnar Simanisel tasuda menetluskulud 12 ( ) etu tasub kaheteistkümnes osas selliselt, et süüdimõist iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks

205.83 (kakssada viis eurot ja 83 senti) ning viimasel kuul 205.87 (kakssada viis eurot ja 87 senti). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

H.V tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu aks

84.50 ( Kui viieteistkümnend kuupäevaks kaheksakümmend neli eurot ja 50 senti).

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Janek Harjusel tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu

144.83 ( eurot ja 83 senti) ning viieteistkümnendaks kuupäevaks ükssada nelikümmend neli viimasel kuul 144.87 (ükssada nelikümmend neli senti). Kui rahalised nõuded pole täies eurot ja 87

ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-19-6471

Kohtuotsus saata süüdistatava tele, prokurörile tele ja nende kaitsja ning kannatanutele L. L., A. L.,

E. K., R. H.

, Grundar Puit OÜ ning AS Olerex. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile - ja Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile lhoolduste . Jõustunud kohtuotsus saata üldkasuliku töö ja kriminaa korraldamiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg le 4 võib - kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Janek Harjust (Harjus) süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis ja ühtse teoplaani alusel koos Gunnar Simanise ja R. J. ures koguses narkootilist ainet amfetamiini, , käitles ebaseaduslikult su mis seisnes selles, et Gunnar Simanis omandas 22.02.2019 seni eeluurimisel tuvastamata kohast, isikult ja viisil ebaseaduslikult 22,12 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 13% amfetamiinsulfaati, seega puhta ainena oli pulbris 2,11 g narkootilist ainet amfetamiini, mille Gunnar Simanis ja R. J.

peitsid koos Valga linnas Gunnar Simanise x kasutuses oleva sõiduauto (registreerimismärk x)

salongi, täpsemalt tahavaatepeegli juures asuva laevalgusti katte taha. Seejärel vedas Gunnar

Simanis narkootilise aine amfetamiini eelpool nimetatud sõidukiga Pärnu linna, et see koos Janek

Harjusega eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ümber pakendada ning seejärel see isikutele, kellega Janek Ha

rjus eelnevalt oli kokku leppinud, maha müüa. Narkootilise aine amfetamiini omandamine ja vedamine oli Gunnar Simanisel, Janek Harjusel ja R. J.

varasemalt kokku lepitud ning selle eesmärk oli varalise kasu saamine.

Narkootilise aine amfetamiini turustamine jäi Janek Harjuse, Gunnar Simanise ja R. J. tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Gunnar Simanis peeti Pärnu linnas politsei poolt 22.02.2019 kell 22:32 koos narkootilise ainega kinni.

Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammist amfetamiinist. Seega Janek Harjuse, Gunnar Simanise ja R. J. poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

§ 31

lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Nimetatud aine käitlemiseks puudus Janek Harjusel selleks õigustav luba. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Janek Harjusele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Janek Harjuse käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Janek Harjus, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega

1-19-6471

grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Harjust selles, et tema, olles 10.03.2015.a karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täheldatud isik, tungis ajavahemikul 01.10.2018 kuni 25.03.2019 omaniku tahte vastaselt köögi akna kaudu x x x x kinnistul asuvasse elamiseks kasutatavasse L. L. (L.) kuuluvasse eramusse ning välisukse kaudu kõrvalhoonesse, kus asuvad garaaž ja sauna ruumid ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L kuuluvad järgnevad . L. ja A. L. esemed: must hõbedasega sombreero (Brasiilia) väärtusega 45 eurot, puust musta värvi neegrimehe skulptuur (Jamaika) väärtusega 55 eurot, keraamiline kohvikann väärtusega 75 eurot, riputatav kookospähkli koor, milles eraldi päris rebasepea 2 tk koguväärtusega 30 eurot, kohvikannu soojendaja (Kunstikombinaat) väärtusega 10 eurot, teatrimaskid (Korea) 2tk koguväärtusega 45 eurot, vanaaegne vasest silindrikujuline lehmakell, väärtusega 25 eurot, relvakoopiad - keskaegne mõõk, püstol, tapper, väärtusega 135 eurot, pikk sarvest peaga jahinuga nahktupes, väärtusega 45 eurot, vanaaegne vasest margapuu, väärtusega 45 eurot, grillvardad väärtusega 5 eurot, ratsaniku musta värvi skulptuur koos vasest kellukesega, väärtusega 25 eurot, valget värvi põdra keraamiline skulptuur, väärtusega 15 eurot, vanaaegne tinasulatamise pann koos tinaga, väärtusega 10 eurot, vanaaegne nugade teritamise viil, väärtusega 10 eurot, napsuklaasid 6 tk, väärtusega 24 eurot, trimmeri tamiil, väärtusega 10 eurot, kalaga akna kaunistus, väärtusega 20 eurot, vutlaris dekoratiivpudel väärtusega 10 eurot, suur (ca 15x25cm) ja väike merekarp (ca 7x10cm)

koguväärtusega 25 eurot, vasest kauss kunstlilledega väärtusega 35 eurot, liivakell väärtusega 5 eurot, samovar väärtusega 50 eurot, punast värvi malmist teekann, väärtusega 45 eurot, paberkäterätik koos hoidjaga, väärtusega 10 eurot, kohviveski, väärtusega 70 eurot, maitseaine pakid, munavärvid, küpsetuspaber, foolium, nõudepesulapid, teepakid, puust soolavakk, koguväärtusega 40 eurot, esmaabi vahendid, ravimid koguväärtusega 15 eurot, veekeetja väärtusega

25 eurot, taburetipadjad 4 tk, koguväärtusega 40 eurot, ulukinahast põrandakatted 2 tk, koguväärtusega 200 eurot, vasest küünlajalg väärtusega 15 eurot, keskmise suurusega taldrikud 6 tk, koguväärtusega 42 eurot, musta värvi küünlajalg, väärtusega 10 eurot, musta ja beeži värvi keraamilised lillevaasid (v - äiksemad vaasid) koguväärtusega 15 eurot, riidest tupes musta hõbedane jahinuga, väärtusega 40 eurot, murutraktori süütevõtmed 2 tk, koguväärtusega 6 eurot, Vene Türgi - sõjaaegne pistoda, väärtusega 350 eurot, musta värvi, reljeefse kujundusega kõvade kaantega piibel, väärtusega 300 eurot, pargitud jänesenahk, väärtusega 15 eurot, laste õmblusmasin (SDV toode) väärtusega 25 eurot, pudel, mille sees on vana laeva makett, väärtusega 15 eurot, kapitäis meeste riideid - kantud ja kandmata, valget värvi vana lambanahkne Rootsi sõjaväekasukas, koguväärtusega

250 eurot, rebasenahast papaha-laadne talvemüts, väärtusega 65.00 eurot, telgedel kootud täisvillane vanaaegne tumekirsipunane kollasega saani/hobuse tekk (ca 2,0 x 1.5m), väärtusega 200 eurot, pressitud vilt (ca 1,0 x 1,5m, 1,5cm paksune) väärtusega 20 eurot, sulepadjad 4tk, koguväärtusega

80 eurot, tumepruuni värvi lambanahkne vest, väärtusega 50 eurot, lülitiga pikendusjuhe 6m ja 4

Led lampi, koguväärtusega 25 eurot, vanaaegsed jõuluehted, sh välisvalgustuse elektipirnide komplekt, koguväärtusega 30 eurot, “Meremehe” kohvrist laste ja lastelaste mälestuseks jäetud parimad riideesemed vanuses 1

– 4 aastat, sh helepruun lambanahkne kasukas koos mütsiga, helesinised ja punased villased püksid koos erksavärviliste pluusikestega (saadetised nõukogude ajal Lääne Saksamaalt), tumepunane kleidike (Ameerikast) koguväärtusega 100 eurot, EW aegne laste ristimiskleit, väärtusega 100 eurot, kastmisvoolik 20 m, väärtusega 60 eurot, tööriided, sh kolm meeste jopet, väärtusega 45 eurot, akutoitel hekilõikur Ryobi, väärtusega 246 eurot, sport oda, väärtusega 20 eurot, oksaraiumise kiinid 2 tk, koguväärtusega 50 eurot, talust pärit sangaga metallist pada, väärtusega eurot, isevalmistatud roostevaba hallsinakas 40l

õlleankur, väärtusega 100 eurot, Husqvarna 55 mootorsaag, väärtusega 600 eurot, sae teritamise komplekt - viil ja viilisuunaja, küünlavõti, koguväärtusega 25 eurot, kasutamata gaasi õhkrevolver koos ballooniga, väärtusega 150 eurot, õhkpüstol Walter väärtusega 95 eurot, must metallist pruuni

1-19-6471

värvi kabaga Hiina õhupüstol, 50 eurot, puidust punane tuletõrje liivakast 60x60x60cm, väärtusega

25 eurot, komplekt mutrivõtmeid, koguväärtusega 35 euro mängijaga raadio, t, CD- väärtusega 100 eurot, saapakarbi täis pisikeraamilisi taieseid, koguväärtusega 20 eurot, mittetoimiv tsaariaegne vintpüss, millel skulptor Ants Mölderi tehtud messing-plaadiga kaunistatud uus kaba, väärtusega 550 eurot, seanahast vutlaris pruuni kabaga must metallist Hiina õhupüss, väärtusega 125 eurot, nahast käepidemega vibu, väärtusega 50 eurot, spetsiaalses tupes (Indiaani) sulgedega nooled, komplekt koguväärtusega 95 eurot, akutrell Bosch koos otsikutega, koguväärtusega 90 eurot, vanaaegne puust küna, väärtusega eurot, tuulekell, väärtusega eurot,

keraamika - 35 isevalmistatud savist ja glasuuritud kujukest, koguväärtusega 175 eurot, kaks võsakiini, koguväärtusega 50 eurot, metallivärvi segisti, väärtusega 35 eurot, kunstlilled, ihukreemid, geelid jms saunatarbed, koguväärtusega 15 eurot. Vargusega tekitas Janek Harjus A.

L. ja L. L. varalist kahju kokku 5818 eurot. Seega Janek Harjus, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui tegu on toime pandud sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Harjust selles, et tema, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 16.02.2019 kuni 25.02.2019 kell 14:30, tungis välisukse luku lahti murdmise teel ebaseaduslikult, omaniku E. K. tahte vastaselt sisse x x x x eluruumidena kasutusel oleva eramu ruumidesse. Seega Janek Harjus, valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi sissetungimisega, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Janek Harjust selles, et tema 07.08.2019 kella 02.00 ajal oma kodus elutoas, aadressil x, x, x, x, viskas ühise alkoholitarvitamise käigus kahel korral tühja klaasist viinapitsiga enda abikaasale R. H. . H. näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Janek Harjus R füüsilist valu ning tervisekahjustuse paistetuse ja p

– unetuse paremal põsel.

Seega Janek Harjus, teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes, pani toime KarS § 121 lg -

2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.V (H.V) süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 10.02.2010 otsusega karistatud KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täheldatud isikuks, sisenes grupis koos Gunnar Simanisega ajavahemikul 24.01.2019 kell 20.48 kuni 25.01.2019 kell 03.25 territooriumit piiravasse võrkaeda augu lõikamise teel Pärnu linnas, Emajõe tn 22 asuva Pärnu sadama territooriumile, kus murdis lahti sinna pargitud OÜ Grundar Puidule kuuluva veoauto Scania (registreerimismärgiga x)

kütusepaagi korgi ning varastas veoauto kütusepaagist koos Gunnar Simanisega eelnevalt kaasavõetud käsipumpa ja voolikut kasutades 475 liitrit diislikütust, mille valas varguse käigus eelnevalt kaasa võetud kanistritesse, millised tõstis varguse toimepanemiseks kasutatava valget värvi (registreerimismärgiga ) pagasiruumi ning lahkus peale diislikütuse varguse toimepanemist x x koos Gunnar Simanisega kaubikuga x ma territooriumilt. Pärnu Sada

Veoautost diislikütuse vargusega tekitati Grundar Puit OÜ-le kokku varalist kahju 555,28 euro suuruses summas ja kütusepaagi korgi lõhkumisega tekitati Grundar Puit OÜ-le kokku varalist kahju 36 euro suuruses summas. Seega H.V , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui tegu on toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Gunnar Simanist (Simanis) süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes grupis ja ühtse teoplaani

1-19-6471

alusel koos Janek Harjuse ja R. . itles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet Jü , kä

amfetamiini, mis seisnes selles, et Gunnar Simanis omandas 22.02.2019 seni eeluurimisel tuvastamata kohast, isikult ja viisil ebaseaduslikult 22,12 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 13% amfetamiinsulfaati, seega puhta ainena oli pulbris 2,11 g narkootilist ainet amfetamiini, mille

Gunnar Simanis ja R. J. x peitsid koos Valga linnas Gunnar Simanise kasutuses oleva sõiduauto

(registreerimismärk ) salongi, täpsemalt taha x vaatepeegli juures asuva laevalgusti katte taha.

Seejärel vedas Gunnar Simanis narkootilise aine amfetamiini eelpool nimetatud sõidukiga Pärnu linna, et see koos Janek Harjusega eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kohas ümber pakendada ning seejärel see isikutele, kellega Janek Harjus eelnevalt oli kokku leppinud, maha müüa. Narkootilise aine amfetamiini omandamine ja vedamine oli Gunnar Simanisel, Janek Harjusel ja R. J.

varasemalt kokku lepitud ning selle eesmärk oli varalise kasu saamine.

Narkootilise aine amfetamiini turustamine jäi Janek Harjuse, Gunnar Simanise ja R. J. tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Gunnar Simanis peeti Pärnu linnas politsei poolt 22.02.2019 kell 22:32 koos narkootilise ainega kinni.

Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammist amfetamiinist.

Seega, Janek Harjuse, Gunnar Simanise ja R. J. poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

§ 31

lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Nimetatud aine k Eelpool kirjeldatud äitlemiseks puudus Gunnar Simanisel selleks õigustav luba.

narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Gunnar Simanisele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Gunnar Simanise käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Gunnar Simanis, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Gunnar Simanist selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 03.02.2017 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täheldatud isik,

- sisenes grupis koos H.V-ga ajavahemikul 24.01.2019 kell 20.48 kuni 25.01.2019 kell 03.25 territooriumit piiravasse võrkaeda augu lõikamise teel Pärnu linnas, Emajõe tn 22 asuva Pärnu sadama territooriumile, kus murdis lahti sinna pargitud OÜ Grundar

Puidule kuuluva veoaut x o Scania (registreerimismärgiga ) kütusepaagi korgi ning varastas veoauto kütusepaagist koos H.V-ga eelnevalt kaasavõetud käsipumpa ja voolikut kasutades 475 liitrit diislikütust, mille valasid varguse käigus eelnevalt kaasa võetud ka x nistritesse. Kanistrid tõstsid Gunnar Simanis ja H.V valget värvi

(registreerimismärgiga ) pagasiruumi ning lahkusid nimetatud sõidukiga Pärnu Sadama x

territooriumilt. Veoautost diislikütuse vargusega tekitati Grundar Puit OÜ-le kokku varalist kahju 555,28 euro suuruses summas ja kütusepaagi korgi lõhkumisega tekitati Grundar Puit OÜ-le kokku varalist kahju 36 euro suuruses summas. - las enda tankis 26.01.2019 kella 23.34 ajal Viljandi linnas Metsküla tee 9 asuvas AS Olerex tank valduses olnud sõiduauto (Läti Vabariigi registreerimismärgiga ) kütusepaaki 12,4 liitrit x x

bensiini 95, kogumaksumusega 15,67 eurot ning lahkus seejärel autoga tanklast bensiini eest

1-19-6471

tasumata. Oma tegevusega tekitas Gunnar Simanis AS Olerexile varalist kahju 16,67 eurot.

Seega Gunnar Simanis, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui tegu on toime pandud grupis, sissetungimisega, süstemaatiliselt ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Gunnar Simanist selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 11.02.2019 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, so süstemaatiliselt 22.02.2019 kella 22.32 ajal

Pärnu linnas Riia mnt l mootorsõidukit (registreerimismärgiga - x x), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja rikkus sellega liiklusseaduse § 94 lg 1.

Seega Gunnar Simanis, süstemaatiliselt vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisega, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras.

Janek Harjuse, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Janek Harjusele KarS § 184 lg 2 p 1 järgi rS § 199 lg 2 p 4, 8 kohaldatavaks karistuseks kolm aastat vangistust. Ka järgi üks aasta ja kuus kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kohaldatavaks karistuseks on

kohaldatavaks karistuseks on kuus kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kohaldatavaks karistuseks on neli kuud vangistust. takse raskeimat KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurenda karis eli aastat ja kaks kuud vangistust. tust ning liitkaristuseks mõistetakse n KarS § 68 lg 1 alusel

arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.04 kuni 24.04.2019.a, s.o kolm päeva.

Seega kandmisele kuuluks neli ks angistust. aastat ü kuu ja 27 päeva v KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel

jäetakse kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Janek Harjus ei pane nelja aasta ja -des 1- kahe kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p sätestatud kontrollnõude 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; id: 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustatakse Janek Harjust katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Janek Harjus ning tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi jäi sõlmitud

kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmi tud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

H.V lmitud kokkuleppe kohaselt on H.V-le , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõ

kaks kuud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kohaldatavaks karistuseks üks aasta ja vangistust. takse karistust Tartu Maakohtu KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurenda

09.08.2017.a otsusega mõistetu ärakandmata karistuse, s.o kümme kuud vangistust, võrra ning d liitkaristuseks mõistetakse KarS § 68 lg 1 alusel arvata kaks aastat vangistust. kse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.

1 kuud a, s.o üks päev. Seega kandmisele kuuluks üks aasta 1 ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse kandmata vangistus 719 tunni üldkasuli ku

tööga, mis tuleb sooritada kahe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel

1-19-6471

kohustada H.V üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil järgima KarS § 75 lg

1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

H.V tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Gunnar Simanise Gunnar , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Simanisele kohaldatavaks karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi KarS § 199

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi üks aasta vangistust. KarS § 423 kohaldatavaks karistuseks on

1 järgi kohaldatavaks karistuseks on

takse üks aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurenda raskeimat karis neli aastat ja kaks kuud vangistust. tust ning liitkaristuseks mõistetakse KarS § 65 lg

2 ja KarS § 64 karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019.a otsusega mõistetu lg 1 alusel suurendatakse d

ärakandmata karistuse, s.o üheksa kuud ja 27 päev õrra ning liitkaristuseks a vangistust, v mõistetakse neli aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata kse, et kohesele kandmisele kuulub kuus kuud ja üks päev vangistust. Ülejäänud vangistus, s.o neli aastat viis kuud ja 26 päeva vangistust, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar Simanis ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud -des 1- kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkum

iseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 kohustatakse Gunnar Simanist katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel allutatakse isik elektroonilisele valvele kuueks kuuks tema elukohas asukohaga x, x, x, x kse karistusaja hulka . KarS § 68 lg 1 alusel arvata

eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019.a, s.o üks päev ning alates 22.02.2019.a. Seega alates 22.02.2019.a kuulub Gunnar Simanisel kohesele kandmisele kuus kuud vangistust.

Gunnar Simanis tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõ lmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatava sõlmimine on olnud tõelise tahte tega kokkuleppemenetlusega kokkulepete nende

aval H.V dus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p Janek Harjus 4, 8, KarS § 266 lg 2 p 1, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Gunnar Simanis tuleb tunnistada süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8,

9 ja KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Gunnar Simanise suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohesele kandmisele kuuluva

1-19-6471

vangistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. Teiste süüdistatavate suhtes tõkendeid kohaldatud ei ol e. Vastavalt sõlmitud kokkulepetele asitõenditega toimida järgmiselt: -

- ja DVD-plaadid

CD

– KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;

- pakend 1 metallist kang ja heledat metallist heebel - – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada;

- pakend 2 – musta värvi pult (kirjega GEMINI CAR ALARM SYSTEMS) KrMS § 126 lg 3 p 4 - alusel väärtusetu asjana hävitada;

- pakend nr 3 -

– musta värvi kootud talvemüts KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada; - x x -

sõiduk (registreerimismärgiga ) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada H.V-le; - Kar ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis asub Eesti kohtuekspertiisi Instituudis – S § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele rahuldada AS Olerex (registrikood: 10136870) tsiviilhagi ning välja mõista Gunnar Simaniselt AS Olerex kasuks 16.67 eurot.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Janek Harjuselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 360 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul eksper eurot ning KrMS § tiisiasutusel tekkinud kulu 28

175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 eurot, menetluskulud kokku 1738 eurot.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele aälja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult H.V-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud

150 eurot; Kr MS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulud eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja §

179 lg 1 p 1 alusel sundraha 810 eurot, menetluskulud kokku 1014 eurot.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Gunnar Simaniselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 180 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 940 eurot ning KrMS §

175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350 eurot, menetluskulud kokku 2470 eurot.

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg le 1 Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega - kaasnevate menetluskulude summa suurust.

Gunnar Simanisel tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks 205.83 eurot ning viimasel kuul 205.87 eurot. H.V tasuda uu menetluskulud 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga k viieteistkümnendaks kuupäevaks 84.50 eurot. Janek Harjusel tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks 144.83 eurot ning viimasel kuul

144.87 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik