1-09-13566/14

1-09-13566

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2010. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-13566 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 5. novembri 2009.a otsus M.T süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav M.T (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses)

RESOLUTSIOON Jätta M.T apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ajavahemikul 30. detsember 2008.a kuni 23. märtsini 2009.a taas toime 5 vargust Tallinna linna

kauplustest ja tänaval liikunud inimestelt. Neist esimese, so 30. detsembri 2008.a varguse pani ta toime isikute grupiga ja avalikult.

Oma taotlust põhjendab sellega, et ta tunnistab end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi ja kahetseb. Kuriteod pani ta toime seetõttu, et on narkosõltlane. Vanglas viibimise ajal on ta alustanud

suhtlemist Lootuse küla rehabilitatsioonikeskusega. Ta soovib vanglast võimalikult kiiresti vabaneda, et sinna elama asuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07

märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 5. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises

menetluses ning M.T ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli

süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta M.T ütlusi anda ei soovinud, kuid ta tunnistas tema vastu esitatud tsiviilhagi ja kahetses toimepandut ning taotles endale kergema karistuse mõistmist. Seega oli esimese astme kohtus tagatud M.T õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. 6. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on M.T-le karistust mõistes järginud

KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui

eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse

kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et M.T on varem kriminaalkorras 8 korda karistatud, seda peamiselt reaalse vangistusega. Varasemad

karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude, so varguste toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kuritegude toimepanemist on M.T jätkanud kohe pärast vanglast vabanemist. 7.

Peamine on aga kohtukolleegiumi hinnangul asjaolu, M.T ärakandmisele kuuluva 9 kuu 24 päeva vangistuse alguseks loeti 23. märts 2009.a, mistõttu käesolevaks ajaks on ta mõistetud karistuse juba ära kandnud ning apellatsioonis esitatud taotlus ainetu.

Kuna M.T on karistuse ära kandnud, siis on tal võimalus realiseerida oma apellatsioonis väljendatud soov ja asuda tegelema narkosõltuvusest vabanemisega. 8. mõistetud Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et M.T-le

karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Seega on M.T apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Malle Preimer Paavo Randma