1-17-3865/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 17-3865 –

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-17-3865 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi

sekretär Kristina Tomtšakovskaja Kriminaalhooldusametnik Anna Fatejeva Kaitsja Paul Järve

Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonna Lääne kriminaalhooldusametniku Tiina Pargi erakorraline ettekanne S. a . a kohtuotsusega Z S. Pärnu Maakohtu 02.06.2017 Z le mõistetud ärakandmata täitmisele ja osaliselt karistuse pööramiseks. Kriminaalhooldusalune S.

Z (isikukood: ; ukoht: xxx el ; XXX e-post: xxx) Süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 02.06.2017

. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 20.06.2017.

o a, li lõpp 20.06.2019. a. Kohtuistungi toimumise aeg, koht 14.08.2019. a, Tallinna kohtumaja, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON 1. lg 6 S. a Z KarS § 69 alusel pöörata täitmisele S.Z le Pärnu Maakohtu 02.06.2017 otsusega mõistetud . a kohtu ja osaliselt karistus

4 (neli) d ja 28 ärakandmata – kuu (k kaheksa) vangistust. akskümmend päeva

2. Kohustada S. at Z S. ilmuma kohtumääruse Z jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Pärnu Maakohtu 02.06.2017 S. süüdi KarS § Z . a otsusega tunnistati S.

263 lg 1 p 1 Z järgi ja karistati teda KarS § 4, § 65 lg 2 vangistusega. KarS §

73 lg alusel 1 aasta ja 9-kuulise

69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 630 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. S. määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Z S.

Z kri - minaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1

6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Kohtuotsus jõustus 20.06.2019. a.

Kriminaalhooldaja esitas 19.06.2019. Harju Maakohtule akorralise ettekande, milles ta a er taotleb S. a

69 alusel. Taotluse kohaselt Z S. karistuse täitmisele pööramist KarS § Z kriminaalhooldusalune S.

Maakohtu 02.06.2017. a otsusega nr 1- Z S. ei tee talle Pärnu Z 17-

20.06.2019. 3865 määratud üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb a. a on alates kriminaalhoolduse algusest, s.o alates 2017. a juulikuust korduvalt S. Z jätnud täitmata talle koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavad. Praeguse aja seisuga on S. il Z- tegemata 148 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajal teavitas kriminaalhooldaja S. orduvalt, et seoses töökohustustega ei saa ta tunde vastavalt Z ajakavale sooritada ning need loeti põhjendatuks, kuna isik on esitanud töölepingu. Kriminaalhoolduse kestel on -Eesti S. esitanud 13.11.2017. a SA Põhja Z Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost, kus isik on viibinud haiglaravil 19.03.2017. a - 21.03.2017. a ning talle teostati xxx 1-kuuline xxx. Muid haigestumisi S. Z . Isikule määrati

S. kriminaalhooldusametnikele tõendanud ei ole. Z Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna S.

poolt

Z S. ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtu ettenähtud üldkasuliku Z töö tunde, siis tuleb tema suhtes mõistetu ärakandmata karistus täitmisele d ja osaliselt pöörata.

Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil S. ale Z S. mõistetud karistuse Z täitmisele pööra ei ole tähtajaks teinud üldkasuliku töö mist, kuna kriminaalhooldusalune tunde ning praeguseks ajaks on kriminaalhooldus tema suhtes lõppenud. Kriminaalhooldaja arvestas kogu üldkasuliku töö tegemise aja isiku soovidega ja ta ei pidanud rasket tööd tegema - . S. ei ole 2 aastase üldkasuliku töö tegemise kestel mitte kordagi pöördunud Z perearsti poole ni al on ng tal on olnud piisavalt aega, et kõik üldkasuliku töö tunnid ära teha. T tegemata 148

tundi üldkasulikku tööd. (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).

3. S. a karistuse kandmise algust lugeda alates Z S.Z tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.

4. S. a elukohast Z S. suhtes valida tõkendiks – Z lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.

Määrus väljastada süüdimõistetu S. prokurörile Z S. a , le , Z Tallinna Vanglale, -Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Lääne PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud täitmisele karistuse mitte pööramist, ta ei taha vanglasse minna. selgitas kohtuistungil, et enamasti ei teinud ta Ta üldkasuliku töö tunde tervislikel põhjustel. Ta oli seisukohal, et suudab nüüd kõik tunnid ära teha ja soovib neid praegu lõpuni teha. Ta esitas kriminaalhooldajale vaid 1 korral arstitõendi - seljaoperatsiooni kohta, Tallinnas kriminaalhooldusel muid terveisetõendeid ta ei esitanud. olles mitmel korral raisati tema aega, et leida tema jaoks tööd. Ta praegu töötab autoklaaside paigaldajana

ja ka üldkasuliku töö tegemisel tal raskusi ei olnud.

Kaitsja taotles kohtuistungil ei ole mitte pöörata S. i karistust täitmisele. Isik Z- kriminaalhoolduse jooksul kohustusi rikkunud, ta on vaid jätnud tähtaegselt tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kuna tal oli operatsioon, siis esines tal sellest tulenevaid raskusi. Taotles a võimaldada P.J r S. il teha üldkasuliku töö tunde edasi ja mitte teda Z- kinnipidamisasutusse saata. Samuti ei õnnestunud tal Pärnust Tallinna kolides pikema perioodi jooksul üldkasuliku töö tunde teha. Ta ei ole tahtlikult hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. K ui arS § 69 lg 6 kohaselt, k süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema ära kuulanud kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S. a . a kohtu ja osaliselt Z S. Pärnu Maakohtu 02.06.2017 otsusega mõistetud Z le ä täitmisele pööramiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele rakandmata karistuse

on . Kohtuistungil leidis tõendamist, et S.Z kriminaalhooldusalus S. e ei teinud Z nõuetekohas talle Pärnu Maakohtu 02.06.2017. a otsusega nr 1 3865 määratud elt üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõ a ning tal jäi ppes 20.06.2019. tegemata 148 tundi üldkasulikku tööd. S. jättis Z

alates kriminaalhoolduse algusest, s.o alates 2017. a juulikuust korduvalt täitmata talle koostatud üldkasuliku töö tundide ajakavad. Üldkasuliku töö sooritamise ajal teavitas S. Z kriminaalhooldaja at korduvalt, et kuna da ning seoses töökohustustega ei saa ta tunde vastavalt ajakavale soorita need loeti põhjendatuks, kuna isik on esitanud töölepingu, siis kriminaalhoolduse kestel kriminaalhooldusametnik selgitas S. ile , et kriminaalhooldusaluse puudumiste tõttu Z- ajakavas tegemata üldkasuliku töö tunnid tuleb S. il 2 Z- -aastase kriminaalhoolduse jooksul ära teha ning seda tähtaega ei ole võimalik pikendada. S. esita Z s 13.11.2017. a SA Põhja Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloost, kus isik on viibinud - haiglaravil 19.03.2017. a - 21.03.2017. a ning talle xxx tol korral 1-kuuline . Isikule määrati säästev režiim. Muid haigestumisi S. kriminaalhooldusametnikele tõendanud ei Z

ole. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna S. ei ole täitnud Z nõuetekohaselt talle kohtu poolt ettenäht üldkasuliku töö tunde ud , siis tuleb tema suhtes mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul on põhjendatud S. karistuse täitmisele pööramine, kuna Z S. a Z kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kriminaalhoold . määratud use nõudeid tahtlikult Pärnu näitas tema suhtes üles us Maakohus 02.06.2017. a kohtuotsusega aldust ning ei

pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Kohus menetleb S. a suhtes esimest erakorralist Z S.Z ettekannet, kuid seda põhjusel, et S. i kriminaalhoolduse tähtaeg lõppes 20.06.2019. a Z- ja tal jäi põhjuseta tegemeta 148 tundi talle kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tundidest. S. i väitel ei olnud tal võimalik üldkasuliku töö tunde teha Z- enamasti tervislikel põhjustel. us leidis tuvastamist vaid üks haigestumise juhtum, kui Kuid koht SA Põhja Eesti Regionaalhaigla väljavõtte haigusloos nähtuvalt viibis S. i Z- - t haiglaravil 19.03.2017. a - 21.03.2017. a nin talle xxx ning talle tol korral 1- g määrati kuuline säästev režiim. Mitmete hilisemate kordade (10.02.2018. a, 11.02.2018. a, 10.11.2018. a, 11.11.2018. a, 03.01.2019. a, 12.01.2019. a, 13.01.2019. a, 16.03.2019. a, 17.03.2019. a, 23.03.2019. a, 24.03.2019. a, 29.03.2019. a, 30.03.2019. a, 31.03.2019. a) haigestumiste kohta ei esitanud S. Z kriminaalhooldusametnikule mitte ühtegi arstitõendit. Seega jäävad isiku sellekohased väiteid haiguse tõttu üldkasuliku töö mittetegemine nende päevadel kohtu jaoks

paljasõnalisteks. Kui isik vahetas oma elukoha Pärnust Tallinnasse, siis kriminaalhooldusametnik korduvalt teavitas S. i , et üldkasuliku töö tundide võlgnevus Z- tuleb edaspidi tagasi teha. Isiku Tallinnas kriminaalhoolduse läbiviimisel teavitas S. Z oma uut kriminaalhooldusametnikku esimesel registreerimisel, et ta seoses xxx ei saa ta tõsta ega füüsilist tööd teha. Lisaks ei täitnud S. kriminaalhoolduse nõudeid Z ka täiendkoolituse tõttu ja ka põhjusel, et väidetavalt ei olnud tööandjal tööd pakkuda. l viibimise

Kohtu hinnangul ei ole S. a nagu Z võimalik S. l jätkata üldkasuliku töö tegemist Z t ja tema kaitsja, aotlesid kohtuistungil S. kuna seadusandja on võimaldatud teha Z üldkasuliku töö tunde maksimaalselt 24 kuud, milline tähtaeg P.J r S. ile Pärnu Z- a Maakohtu 02.06.2017. a kohtuotsusega ka määrati. Kriminaalhoolduse kestel ei ole kriminaalhooldusametnik S. ile hoiatusi teinud, kuna ametnik lootis, et isik on valmis Z- kõik üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt ära tegema S. Z . Kuid on alates 2019. a jaanuarikuust kõigil kordadel peale 2019. a veebruarikuu jätnud avakavas märgitud tunnid , osaliselt tegemata. 2019. a märtsikuus ei teinud S. mitte ühtegi ajakavas ettenähtud Z tundi ole. On leidnud kinnitust, et kriminaalhooldusalune ja mõjuvat põhjust siin välja tuua ei on kriminaalhoolduse kestel korduvalt rikkunud põhjuseta üldkasuliku töö tegemise ajakavasid. S. a kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt Z S.Z oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse . täitmisega Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusalune motiveeritu

ta vaid d kohtu poolt talle määratud kohustusi täitma, ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele.

Kohus on seisukohal, et S. a Z S. suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik Z ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu S. Pärnu Z tuleb S. ale Z Maakohtu 02.06.2017. a kohtuotsusega ja osaliselt rakandmata karistus 4 kuud mõistetud ä – ja 28 p vangistust

69 lg 6

Kohus on arvamusel, et äeva KarS § alusel täitmisele pöörata. - S. a

leb tal selle eest Z S. suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu Z tu ka vastutada ning põhjenda jäänud karistus täitmisele pööra tud on kandmata e osa ta. Kohus kohustab S. at Z S. ilmuma kohtumääruse jõustumisel Tallinna Vanglasse karistuse Z kandmisele.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/