2-15-14492/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22.08.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-14492

Kohtuasi

XX (X) hagi Svensk Handel AB vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindajad

vandeadvokaat

Karmen

Turk,

vandeadvokaadi abi Maarja Pild

Kostja Svensk Handel AB (registrikood 556025-

8807), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter,

vandeadvokaadi abi Triin Toom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus muutmata.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 29.09.2015 Harju Maakohtule hagi Svensk Handel AB (kostja) vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja 05.12.2016 kommentaaride eemaldamiseks.

2. Maakohus jättis 24.08.2017 hageja kahjunõude rahuldamata ja kommentaaride

eemaldamise nõude menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.

3. Ringkonnakohus tühistas 29.03.2018 maakohtu 24.08.2017 otsuse osas, milles maakohus

keeldus menetlusse võtmast hageja kommentaaride eemaldamise nõuet ja määras nõuet

puudutavalt menetluskulude jaotuse ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja mittevaralise kahju nõue jäeti

õiguspäraselt rahuldamata ning selle nõudega seonduvad maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.06.2018, kui Riigikohus

keeldus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

4. Kostja esitas 09.01.2019 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palus kohtul

hagejalt välja mõista menetluskulude hüvitis kogusummas 31 346,85 eurot, millele lisandus

viivis. Kostja märkis, et kuna maakohus jättis 21.08.2018 otsuses kommentaaride eemaldamise

nõude menetlusse võtmata ja ka ringkonnakohus kommentaaride eemaldamise nõuet oma

otsuses ei käsitlenud, seondusid kõik kuni ringkonnakohtu 29.03.2018 otsuseni kantud

menetluskulud hageja kahjunõudega.

Maakohtu määrus

5. Maakohus määras 29.04.2019 kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude

suuruse. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 24 980,05 eurot ja

sellelt viivise.

6. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud maakohtus kantud menetluskulud olid

põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

6.1. Esindajakulu oli põhjendatud osaliselt. Kostjal oli menetluses kaks esindajat:

vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Triin Toom. Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt arvestas kostja õigusabikulude hulka ka AN, KJ, MM, LS ja MH tegevusega seotud

kulud. Kuna viimati nimetatud isikud ei osalenud tsiviilasjas kostja esindajatena, ei olnud

põhjendatud nimetatud isikutega seonduvad kulud lepingulise esindaja kuludena välja mõista.

Pealegi olid nimetatud isikute tehtud toimingud seotud tehniliste jt küsimustega, mitte

õigusdokumentide koostamise jm õigusabitoimingutega.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja kahel esindajal hagimaterjalide

analüüsimiseks, hagivastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 18,8 tundi. Hageja

esialgne hagiavaldus ja kostja esialgne hagivastus ei olnud õiguslikult keerukad, mistõttu tuli

lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks viidatud toimingute tegemisel 11 tundi.

Kostja esindajatel kulus 08.12.2016-08.03.2017 aega hageja täiendava seisukoha

analüüsimisele, kliendiga suhtlemisele, Rootsi õigusliku arvamuse jaoks küsimuste

koostamisele ning saadud arvamuse analüüsimisele ja hagiavaldusele täiendava vastuse

koostamisele kokku 30,9 tundi. Kohtu hinnangul oli nimetatud kulu ülepaisutatud ja seda tuli

vähendada 19 tunnini.

Põhjendatud ja vajalik ajakulu ei olnud 07.03.2017 tõlgete ülevaatamine 0,4 tundi, sest pärast

02.03.2017 täiendava vastuse kohtule esitamist, puudus esindajal vajadus tõlked üle vaadata.

Samuti ei olnud põhjendatud ja vajalik ajakulu 14.03.2017 poolelioleva Euroopa Kohtu

menetluse mõjude analüüsimine Eesti menetlusele, sest ei olnud selge, kuidas nimetatu seostus

käesolevas tsiviilasjas tehtud õigusabitoimingutega.

Kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks ja protokolli ülevaatamiseks

ning kliendile kokkuvõtte tegemiseks kulus kostja esindajatel menetluskulude nimekirja

kohaselt aega 20,2 tundi. Nimetatud ajakulu oli ülepaisutatud. Kuivõrd kahe esindaja olemasolu

ei olnud menetluses vajalik, arvestas kohus ühe esindaja ettevalmistusaega ja osalemist istungil.

Arvestades kohtuistungi kestvust ja istungil arutatut, oli põhjendatud ajakulu eelnimetatud

toiminguteks 6 tundi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kahel esindajal hageja poolt 02.05.2017 esitatud

menetlusdokumendi ja kliendi saadetud täiendava informatsiooni analüüsimiseks, Rootsi

advokaatidelt õigusliku arvamuse küsimiseks ja saadud arvamuse analüüsimiseks, õigusliku

arvamuse lisade, tõlgete ülevaatamiseks ning vastuse koostamiseks hageja 02.05.2017

menetlusdokumendile aega kokku 15,2 tundi. Põhjendatud ajakulu oli 10 tundi.

Hageja kohtuvaidluse teeside analüüsimiseks ja kostja kohtuteeside koostamiseks kulus kostja

esindajatel kokku 10 tundi. Sellest põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul oli 6 tundi, kuivõrd

kohtuteeside puhul oli tegemist kostja menetluslike seisukohtade kokkuvõttega.

Esindajad osutasid kostjale maakohtu menetluses õigusteenust keskmiselt tunnitasuga 168,6

eurot käibemaksuta. Kuivõrd tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, oli hageja

nimetatud tunnitasu suurus põhjendatud ja vajalik.

6.2. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista maakohtu menetluse kestel tekkinud tõlkimiskulu

1 234,38 eurot, telefonikulu 7,61 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte kulu 3 eurot ja taksokulu

12,9 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista Advokatbyrån 1901 AB-lt õiguslike

arvamuste tellimisega seotud kulud 118 750 SEK, s.o 12 453,46 eurot.

Telefonikulu ei olnud põhjendatud menetluskulu, sest oli ebaselge kellega, millal ja miks

suheldi. Samuti ei olnud põhjendatud taksokulu kohtus toimikuga tutvumiseks ja kohtuistungil

osalemiseks. Kostja esindajate advokaadibüroo ja kohus asusid Tallinnas, seega oli esindajatel

kohtusse saabumiseks võimalik kasutada ühistransporti.

Tõlkekulu oli põhjendatud kulu, sest praeguses asjas oli vajalik mitmete tõendite ja

menetlusdokumentide tõlkimine. Samuti oli põhjendatud kinnistusraamatu väljavõttega seotud

kulu. Arvamuste tellimisega seotud kulu oli põhjendatud ja tuli välja mõista menetluskulude

taotluse kohtule esitamise aja kurssi arvestades, s.o 31.07.2017 kursiga. Vastavalt Eesti Panga

veebilehel avaldatud infole oli euro kurss rootsi krooni suhtes 31.07.2017 seisuga 9,5423. Seega

oli põhjendatud õiguslike arvamuste tellimisega seotud kulu 12 444,59 eurot.

6.3. Seega oli kostja põhjendatud menetluskulu maakohtus 22 482,89 eurot (168,60 x 52,2 +

1 234,38 + 3 + 12 444,59).

7. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ringkonnakohtus kantud menetluskulud olid

põhjendatud ja vajalikud samuti osaliselt.

7.1. Esindajakulu oli põhjendatud osaliselt. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt kulus kostja esindajatel apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks

ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku 13,9 tundi. Kohtu hinnangul oli

põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses apellatsioonkaebusega kokku 10 tundi. Ajakulu tõlke

tellimisele ei olnud täiel määral põhjendatud, sest tegu oli tehnilise tööga. Samuti ei olnud

põhjendatud kahe esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumiseks, põhjendatud oli ühe

esindaja ajakulu 2 tundi. Kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakulu oli 2 tundi 1 minut.

Põhjendatud ja vajalik oli kostja esindaja tunnitasu 163,58 eurot käibemaksuta, kuivõrd tegu

oli keskmisest keerukama vaidlusega.

7.2. Täiel määral oli põhjendatud tõlkekulu 203,77 eurot.

7.3. Kostja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses olid 2 497,16 eurot

(14,02 x 163,58 + 203,77).

8. Kokku olid põhjendatud kostja menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses

24 980,05 eurot (22 482,89 + 2 497,16). Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 alusel, mis tuli rahuldada.

Määruskaebus

9. Hageja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rahuldas kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 10 941,1 eurot.

Esiteks ei olnud põhjendatud esindajate tunnihind 168,6 eurot maakohtus ja 163,58 eurot

ringkonnakohtus. Praeguses asjas sai maksimaalselt rääkida 153 euro suurusest mõistlikust

tunnihinnast.

Teiseks tuli kohtul arvestada, et maakohtus moodustas õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude

proportsioon 54,54% ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude proportsioon 45,46% menetlusest

ning ringkonnakohtus vastavalt 53,57% ja 46,43% menetlusest. Nimelt menetleti praeguse

tsiviilasja raames kahte nõuet: õigusvastase tegevuse lõpetamise nõuet ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet. Hetkel on menetlus lõppenud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ja

maakohtus jätkub menetlus õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude osas. Maakohus mõistis

põhjendamatult hagejalt vaidlustatavas lahendis välja ka menetluskulu, mis seondus

käimasoleva menetlusega (õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudega). Maakohus leidis

ebaõigest, et kõik kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus seondusid vaid mittevaralise

kahju hüvitamise nõudega.

Eelnevat arvestades oli põhjendatud menetluskulu kokku 9 850,6 eurot maakohtus ja

1 090,53 eurot ringkonnakohtus ehk kokku 10 941,1 eurot.

Edasine menetluse käik

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

11. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus ei ületanud vaidlusaluse lahendi

tegemisel diskretsioonipiire. Maakohus ei eksinud põhjendatud tunnitasu määramisel. Kõik

kostja 09.01.2019 taotluses kajastatud kulud seondusid hageja kahju hüvitamise nõudega, mis

oli jõustunud lahendiga jäänud rahuldamata. Nimelt kajastusid menetluskulude nimekirjas kuni

29.03.2018 kantud kulud, mil ringkonnakohus esmakordselt otsustas, et hageja nõue

kommentaaride eemaldamiseks oli jäänud õigusvastaselt menetlusse võtmata. Hageja kulude

proportsiooni arvutused olid ebaõiged.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

13. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja kuni 10 941,1 euro suuruse menetluskulude hüvitise. Viidatud osas

on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud

osas.

Hageja hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui luges põhjendatuks kostja

esindajate tunnihinna 168,6 eurot maakohtus ja 163,58 eurot ringkonnakohtus, mitte

maksimaalselt 153 eurot ning jättis arvestamata hageja nõuete proportsiooniga menetluses.

Seonduvalt määruskaebuse väidetega selgitab ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11;

Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber

hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi

koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul

põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui

maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

Kohtu määratud põhjendatud kostja esindajate tunnihinda vaidlustava väite puhul on tegu

sellisega, mille puhul jääb ringkonnakohtu kontroll maakohtu lahendi üle piiratuks. Maakohtu

diskretsioon viidatud osas on hõlpsalt jälgitav ja argumentatsioon põhjendatud. Pelgalt

vastaspoole esindaja hinnang, et esindaja tunnitasu määr peaks olema mõnevõrra madalam, ei

anna alust ümber hinnata maakohtu korrektset diskretsiooniotsust.

Teise hageja määruskaebuses osundatud potentsiaalse rikkumise osas märgib ringkonnakohus,

et ei tuvastanud maakohtu määruses vaidlustatud osas rikkumist. Iseenesest on õige, et

menetluskulusid ei ole võimalik kohtu poolt kindlaks määrata, kuni nõude osas menetlus jätkub.

See tähendab, et praegusel juhul oli maakohtul võimalik kindlaks määrata menetluskulud, mis

seondusid hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, kuid mitte õigusvastase tegevuse

lõpetamise nõudega, sest viimase osas jätkus menetlus maakohtus.

Samas on oluline, et hageja nõudis 29.09.2015 esitatud hagis vaid mittevaralise kahju

hüvitamist. Kommentaaride eemaldamise nõude esitas hageja oluliselt hiljem, s.o 05.12.2016,

käsitledes seda esialgse nõude kitsendamisena. Pärast viimati nimetatud kuupäeval nõude

esitamist vaidlesid pooled nõude kategoriseerimise üle (kitsendamine, laiendamine, muutmine)

ja selle esitamise võimalikkuse üle, kuni maakohus keeldus 24.08.2017 otsuses kommentaaride

eemaldamise nõude menetlusse võtmisest ja ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse viimati

nimetatud osas ning saatis maakohtule tagasi kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse

võtmise otsustamiseks. Seega ei olnud kohtu menetluses hageja kommentaaride eemaldamise

nõuet ka ajal, mil kostja esindaja tegi viimase menetlustoimingu, mille tarvis kantud esindaja

kulu kohus vaidlustatud määruses kindlaks määras. Seega leidis maakohus õigustatult, et kõik

kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni

seondusid vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mis oli reaalselt kohtu poolt

menetlusse võetud.

Eelnevat tõdemust ei väära tõsiasi, et praegusel juhul langesid mittevaralise kahju hüvitamise

nõude ja kommentaaride eemaldamise nõude aluseks olevad eeldused suures ulatuses kokku.

Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Hagejal on õigus otsustada mitmes menetluses ta soovib

oma nõudeid (sh samadel eeldustel baseeruvaid nõudeid) menetleda, kuid seejuures tuleb tal

arvestada ka lisanduda võivate kuludega. Samas on eluliselt usutav, et erinevate nõuete

kokkulangevate eelduste esinemise teistkordsel tuvastamisel kohtus kulub õigusabi osutajatel

kliendi esindamiseks vähem aega. Sellele on praegustel asjaoludel paslik tugineda pärast

kommentaaride eemaldamise nõude osas lõpplahendi tegemist, kui kohus on menetluskulude

jaotuse alusel kindlaks määramas menetluskulusid.

Eelneva tõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Gaida Kivinurm