3-18-1021/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.08.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1021

Haldusasi

Ehituse Insenerid OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

17.04.2018

maksuotsuse

nr

12.2-3/038848-21

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ehituse Insenerid OÜ, esindaja Erkki Evart

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo

Koemets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ehituse Insenerid OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ehituse Insenerid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 07.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1021 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2019.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-1021

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Ehituse Insenerid OÜ 2015. a novembri kuni 2016.

a veebruari käibedeklaratsioonides (KMD) deklareeritud andmete õigsust ning nõudis

17.04.2018

maksuotsusega

nr

12.2-3/038848-21

äriühingult

tagasi

04.03.2016

ettemaksukontole täidetud 2015. a detsembri tagastusnõude 3594,04 eurot ja 2016. a jaanuari

tagastusnõude 345,25 eurot; 10.03.2016 ettemaksukontole täidetud 2015. a novembri

tagastusnõude 2030,46 eurot ja 23.03.2016 ettemaksukontole täidetud 2016. a veebruari

tagastusnõude 4298,26 eurot. Lisaks kohustati Ehituse Insenerid OÜ-d tasuma maksusumma

17 517,39 eurot.

Ehituse Insenerid OÜ ei soetanud 2015. a novembris ja detsembris arvete nr 101–105 alusel

ehitustöid Ehitus AG OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Ehituse Insenerid OÜ oli

teadlik, et Ehitus AG OÜ ei olnud tegelik müüja. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: 1) tehingu

kohta vormistatud dokumendid, sh arved, on puudulikud; 2) Ehituse Insenerid OÜ juhatuse

liikme Arolt Avarlaidi seletused on vastuolulised ja ajas muutuvad; 3) teenuse eest tasumine

ei ole tõendatud; 4) Ehitus AG OÜ poolt töötamise registrisse (TÖR) kantud isikute tööandja

ei olnud Ehitus AG OÜ; 5) Ehitus AG OÜ juhatuse liige Andri Gorjatško tegutses Ehituse

Insenerid OÜ alluvuses; 6) Ehitus AG OÜ oli variühing; 7) A. Avarlaid ja A. Gorjatško on

ammused tuttavad; 8) A. Gorjatško esitas 04.04.2018 kontrolliperioodi KMD-de parandused,

millega kinnitas, et tehinguid ei toimunud. Seega on Ehituse Insenerid OÜ alusetult kajastanud

oma sisendkäibemaksu hulgas Ehitus AG OÜ arvetel märgitud käibemaksu 15 157,80 eurot.

Arvete nr 101 ja 104 alusel Ehitus AG OÜ-le tehtud väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud ja

neilt tuleb tasuda tulumaks 4549,60 eurot.

Ehituse Insenerid OÜ ei soetanud 2016. a jaanuaris ja veebruaris arvete nr 003-0125 ja 004-

0229 alusel ehitustöid JS Fassaadimeister OÜ-lt, vaid töid teostas Ehituse Insenerid OÜ ise

ja/või tundmatu kolmas isik. Ehituse Insenerid OÜ oli teadlik, et JS Fassaadimeister OÜ ei

olnud tegelik müüja. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: 1) JS Fassaadimeister OÜ ei ole

kunagi olnud juhatuse liikme ja ainuosaniku Joosep Siska kontrolli all; 2) tehingu poolte

seletused ei ole kooskõlas; 3) A. Avarlaidi seletused on vastuolulised ja ajas muutuvad; 4)

teenuse eest tasumine ei ole tõendatud; 5) MTA-le esitatud dokumentide allkirjastajaks ei olnud

tegelikult J. Siska; 6) tehingute kohta koostatud dokumendid on üldsõnalised ja vigased; 7) JS

Fassaadimeister OÜ nimel TÖR-i kantud töötajad olid tegelikult Ehituse Insenerid OÜ töötajad;

8) JS Fassaadimeister OÜ oli variühing. Seega kajastas Ehituse Insenerid OÜ alusetult oma

sisendkäibemaksu hulgas JS Fassaadimeister OÜ arvetel märgitud käibemaksu 8078 eurot.

2. Ehituse Insenerid OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.04.2018

maksuotsuse tühistamiseks, heites maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist, tõendite

väära hindamist ja maksuotsuse ebapiisavat motiveerimist. Kaebaja selgitas, et tehingud on

toimunud arvetel märgitud viisil. Arved vastavad käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud

nõuetele. A. Gorjatško oli A. Avarlaidi ammune sõber, seetõttu ei olnud dokumentide

vormistamine oluline ja sellele ei pööratud tähelepanu. A. Gorjatško 04.04.2018 avaldus on

esitatud maksuhalduri mõjutusel ja pole usaldusväärne. J. Siskal oli A. Avarlaidiga isiklik

konflikt ja tema esialgsed seletused ei ole usaldusväärsed. Hiljem on J. Siska kinnitanud

tehingute toimumist. Kaebaja täitis kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt. Kaebaja esitatud

tõendid on jäänud alusetult tähelepanuta. Kaebaja ei saa vastutada tehingupartneri tegevuses

esinevate puuduste eest. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et tehinguid tegelikult ei toimunud.

3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse põhjenduste

juurde. Tõendid kogumis kinnitavad veenvalt, et tehingud ei toimunud arvetel märgitud viisil.

3-18-1021

3(11)

Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ja tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud.

Maksuhaldur ei ole A. Gorjatškot mõjutanud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2019 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

maksuotsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Maksuhaldur peab maksumenetluses välja selgitama kõik asjas tähendust omavad asjaolud,

kuid uurimiskohustus ei vabasta maksukohustuslast kaasaaitamiskohustusest. Maksupettuse

kahtluse korral piisab maksu määramiseks mõistlikust kahtlusest, mida on põhjendatud

kaudsete tõendite kogumiga, arvestades elulise usutavuse kriteeriumit. Kui maksuhaldur on

välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kui

maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, ei piisa kahtluse ümberlükkamiseks iga üksiku

asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt

usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaksid maksuhalduri välja toodud

ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel

kajastatud viisil. Praeguses asjas on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, et esitada

veenvalt põhjendatud kahtlus tehingute mittetoimumisest. Maksuhaldur on põhjendanud, miks

teatud tõendeid ei saa pidada usaldusväärseks. Kaebaja väited, et ta ei saanud maksuhaldurile

esitada kõiki nõutud dokumente, sest tal oli ainult üks juhatuse liige, raamatupidajalt polnud

võimalik koheselt dokumente saada ja maksumenetluse ajal toimus äriühingu kolimine, ei ole

asjakohased. Kuna maksumenetlus algas 22.11.2016 ja kontrollakt koostati 01.03.2018, oli

kaebajal piisavalt aega dokumente esitada. Kaebajalt nõutud dokumentide maht ei olnud suur.

Kaebajal oli maksukorralduse seaduse (MKS) §-dest 57 ja 58 tulenev kohustus

raamatupidamis- ja maksuarvestuse korraldamiseks ning dokumentide säilitamiseks. Puuduvad

tõendid, et äriühingu kolimine või raamatupidamisteenuse sisseostmine takistas dokumentide

esitamist. Juhatuse liige võis volitada dokumentide esitamiseks ka mõnda teist isikut.

Maksuhaldur on korduvalt kaebajale dokumentide esitamiseks antud tähtaegu edasi lükanud.

Kaebaja juhatuse liikme haigus ei saanud samuti olla takistuseks, sest A. Avarlaid oli

haiguslehel 30.03.2018–11.04.2018, kuid kontrollakt saadi kätte hiljemalt 08.03.2018.

Tehingud Ehitus AG OÜ-ga

KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 järgi on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu

arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel.

Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti (sh juhul, kui

kaup või teenus on küll soetatud, kuid arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja), ei vasta

KMS § 37 nõuetele. Nõuetekohane algdokument peab võimaldama teha kindlaks ja kontrollida

väidetavate majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning teenuse saamise fakt ja teenust

osutanud isikud peavad olema usaldusväärselt tuvastatavad. Nõutavad andmed võivad jaguneda

ka mitme dokumendi vahel, kui dokumentidel on selle kohta selge ja arusaadav viide.

Maksuhaldur põhjendas veenvalt, et Ehitus AG OÜ arvetel viidatud objektidel Uus-Saku 1,

Tuulemäe 6 ja Pärnu mnt 195 on ehitustöid teostatud, kuid nende tegelikuks teostajaks ei olnud

Ehitus AG OÜ, vaid tundmatu kolmas isik ning kaebaja oli sellest teadlik. Tegelik müüja ei

pruugi olla käibemaksukohustuslane. Samuti ei ole arvetelt võimalik tuvastada tehtud

(ehitus)töid ja nende mahtusid. Maksuhalduri seisukoht on kooskõlas KMS ja kohtupraktikaga.

Kaebaja väide, et Ehitus AG OÜ arved vastavad KMS § 37 lg 7 nõuetele, ei ole õige. Arvetel

ei ole avatud teenuse sisu ega kuupäeva (perioodi), samuti jääb arusaamatuks tööde maht.

Arvetel kajastub vaid objekti nimetus (arvetel nr 101 ja 103 Pärnu mnt 195, arvel nr 102 Uus-

Saku 1, arvetel nr 104 ja 105 Tuulemäe 6), kirjeldus „Vastavalt aktile“ ning selgitus

„Töövõtuleping“. Koguseks on kõigil juhtudel märgitud „1“, selgitamata ühikut. Kaebaja esitas

maksuhaldurile kaks erineva sisuga Ehitus AG OÜ arvet nr 101, kuid ei selgitanud seda

3-18-1021

4(11)

vastuolu. Kohtumenetluses esitatud selgitus, et kuna A. Avarlaid ja A. Gorjatško olid ammused

tuttavad, võisid juba esitatud arvete sisud jooksvalt muutuda, on ebakonkreetne ja üldsõnaline.

Põhimõtteliselt on võimalik, et KMS § 37 lg-s 7 nõutavad andmed jagunevad arvete ning neis

viidatud aktide ja töövõtulepingute vahel, kuid ka need ei võimalda teenuse sisu identifitseerida.

Arvega nr 101 käib kokku Ehitus AG OÜ 12.11.2015 akt nr 1. Kohtumenetluses on tuvastatud,

et kaebaja oli osa 12.11.2015 aktil nr 1 märgitud töödest KÜ-le Pärnu mnt 195 üle andnud juba

enne Ehitus AG OÜ asutamist (vrd 12.11.2015 akti rida 1 ja maksuhalduri poolt istungil esitatud

06.08.2015–30.09.2015 aktide rida 1). Olenemata sellest, kas lugeda Ehitus AG OÜ asutatuks

26.10.2015

äriregistrile

kandeavalduse

esitamisega

või

02.11.2015

äriregistris

registreerimisega, pole võimalik, et Ehitus AG OÜ teostas 12.11.2015 aktil näidatud töid juba

augustis ja septembris 2015. Maksuhalduril on siiski õigus, et osaühing loetakse asutatuks selle

äriregistrisse kandmise hetkest (vt äriseadustiku § 147 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 26 lg 2). Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et Ehitus AG OÜ teostas töid juba enne

asutamist, ei haaku muude tõenditega – A. Avarlaid on kinnitanud 06.01.2017, et enne

kontrollitavat perioodi ehk novembrit 2015 puudus kaebajal koostöö Ehitus AG OÜ-ga.

12.11.2015 akti nr 1 ja kohtuistungil esitatud KÜ Pärnu mnt 195 aktide vahel on ka muid

vastuolusid. Arvel nr 101 viidatud töövõtuleping nr 1 sõlmiti kaebaja ja Ehitus AG OÜ vahel

25.10.2015. Samas oli nt tellingute montaaž Pärnu mnt 195 objektil tehtud juba 30.09.2015,

mistõttu ei saanud Ehitus AG OÜ asuda neid töid tegema alates 25.10.2015. Kuigi maksuhaldur

oleks pidanud esitama kõik Pärnu mnt 195 objekti puudutavad aktid kohe kaebusele vastates,

ei ole takistust nendega arvestada. Tõendid olid maksuhalduril olemas maksuotsuse tegemise

ajal ning asja õigeks lahendamiseks tuleb neid hinnata. Ehkki kohtumenetluses esitatud tõendite

valguses on kontrollakti p 1.1.2.2.b ebatäpne, on õige seal tehtud järeldus, et Ehitus AG OÜ ei

saanud kaebajale 12.11.2015 aktis nr 1 märgitud töid teha. See viga ei mõjutanud haldusakti

lõppjäreldusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Maksuotsuse põhjendustel puudub

iseseisev õiguslik tähendus (HMS § 60 lg 2). Arvetel nr 102–105 viidatud akte pole

maksuhaldurile esitatud ning kaebaja väide, et mingi hilisema aktiga on kõik varasemad tööd

aktsepteeritud, on paljasõnaline. Neil arvetel viidatud töövõtulepingud nr 1, 2 ja 3 sisaldavad

erinevaid vigu. Lepingutes on viidatud hinnapakkumistele, mida kaebaja ei ole maksuhaldurile

esitanud. A. Avarlaid ütles 06.01.2017, et alltöövõtjad ei saadagi talle hinnapakkumisi, kuid

Ehitus

AG

OÜ

esitas

kaebajale

tehtud

hinnapakkumused

maksuhaldurile

oma

ettevõtluskontrolli raames. Lisaks pole kaebaja esitanud mõistliku selgitust, et kui

töövõtuleping nr 1 sõlmiti väidetavalt 25.10.2015 ja A. Gorjatško esitas avalduse Ehitus AG

OÜ äriregistrisse kandmiseks 26.10.2015, siis kuidas sai pooltel juba päev varem sõlmitud

lepingus olla teada Ehitus AG OÜ registrikood. See viitab lepingu sõlmimisele tagantjärele.

Kokkuvõtvalt annavad vead kaebaja ja Ehitus AG OÜ vahel väidetavalt sõlmitud

töövõtulepingutes nr 1–3 ning samuti vastuolud isikute ütlustes ja esitatud tõendites alust

järeldada, et lepingud olid formaalsed. A. Avarlaidi ja A. Gorjatško pikaajaline tutvus ei õigusta

arvete ja teiste nende juurde kuuluvate dokumentide puudulikkust.

Kontrollaktis on välja toodud, milles seisnesid vastuolud A. Avarlaidi ütlustes. A. Avarlaid

väitis 20.05.2016, et Ehitus AG OÜ tegi kontrolliperioodil puhastus- ja abitöid, kuid 06.01.2017

seletuste järgi osutas ehitusteenust. Aiki Invest OÜ maksumenetluses 20.05.2016 antud

seletustes väitis A. Avarlaid, et Ehitus AG OÜ alustas Uus-Saku 1 objektil tööd septembris

2015, kuid 06.01.2017 seletuse kohaselt ei olnud Ehitus AG OÜ-ga koostööd enne novembrit

2015. A. Avarlaid ütles 20.05.2016, et tehingutes Ehitus AG OÜ-ga koostas dokumendid Ehitus

AG OÜ, kuid 06.01.2017 väitis, et ta ise koostas lepingud.

Kaebajale ei saa ette heita teise äriühingu raamatupidamises tehtud vigu, kuid maksupettuse

kahtluse korral ei saa neist asjaoludest ka mööda vaadata. See, et Ehitus AG OÜ

maksukäitumine ei ole äris tavapärane ja iseloomulik reaalselt tegutsevale äriühingule,

3-18-1021

5(11)

kinnitab, et ta ei saanud kaebajale teenust osutada. Ehitus AG OÜ arvelduskontole kantud raha

võeti koheselt välja või kanti teistele reaalset majandustegevust mitteomavatele äriühingutele

ning kuna A. Avarlaid ja A. Gorjatško olid lapsepõlvetuttavad, võis sularahas välja võetud raha

jõuda tagasi A. Avarlaidile.

Maksuhaldur leidis, et Ehitus AG OÜ-le teenuse eest tasumine ei ole tõendatud, leides sisuliselt,

et kaebaja poolt raha ülekandmine ei tõenda tehingu tegelikku toimumist. Kaebaja poolt

esitatud Ehitus AG OÜ kassa sissetuleku orderid on vastuolus Ehitus AG OÜ pangakonto

väljavõttes kajastatud andmetega; esitatud kassa sissetuleku orderites esinevad faktivead;

Ehitus AG OÜ nimel koostatud tühjad kassa sissetuleku orderid viitavad ka teiste orderite

formaalsusele. Kaebaja ei ole andnud nende vastuolude kohta selgitusi. Need asjaolud viitavad

sellele, et kassa sissetuleku ordereid vormistati eesmärgiga jätta mulje arvete tasumisest

sularahas, kuid tegelikult tehingute eest sularahas tasumist ei toimunud. Arvete alusel Ehitus

AG OÜ pangakontole ülekannete tegemine ei tõenda tehingute reaalset toimumist, sest raha

kanti edasi reaalset majandustegevust mitteomavatele äriühingutele või võeti sularahas välja,

misjärel jõudis see tõenäoliselt tagasi A. Avarlaidile.

TÖR-i andmetel oli Ehitus AG OÜ-l 2015. a novembris ja detsembris üheksa töötajat. Kaebaja

poolt 03.09.2018 kohtule esitatud Ehitus AG OÜ-s töötanud isikute töölepingud ei kinnita, et

objektidel teostas töid Ehitus AG OÜ oma tööjõuga. TÖR-i ja töölepingute andmed on

vastuolus. TÖR-i järgi olid välismaalased töötajateks registreeritud viieks või kümneks päevaks

(üks töötaja alates 01.11.2015 ja teised alates 16.11.2015 või 17.11.2015), kuid lepingute

kohaselt pidid kõik tööle asuma 01.11.2015 ning lepingu tähtaeg möödus 30.01.2016. Ehitus

AG OÜ ei ole deklareerinud töötasu väljamakseid ja puuduvad tõendid väljamaksete tegemise

kohta. Lisaks ei haaku väidetavate Ehitus AG OÜ töötajate tööloleku perioodid kaebaja uue

versiooniga sellest, et töid tehti juba enne Ehitus AG OÜ asutamist (02.11.2015).

Kaebajale jääb arusaamatuks, mida soovib maksuhaldur öelda Ehitus AG OÜ poolt TÖR-s

registreeritud töötaja A.Vi ütlustega. Kontrollaktis on kirjeldatud, et A.V kinnitas

kontrolliperioodil Ehitus AG OÜ-s töötamist ning väitis tööülesannete saamist A. Gorjatškolt

ja J. Siskalt. Maksuhaldur põhjendas, et J. Siska ei saanud A.Vile tööülesandeid jagada, kuna

tegemist polnud Ehitus AG OÜ juhatuse liikmega ning J. Siska pole kõnealustel

ehitusobjektidel viibinud ega kaebajale teenust osutanud. Samuti viitas maksuhaldur sellele, et

A. Gorjatško jagas A.Vile tööülesandeid kui Ehituse Insenerid OÜ volitatud esindaja, mitte kui

A.Vi tööandja. A. Gorjatško esindas kaebajat erinevatel objektidel alates juulist 2015, kuid

Ehitus AG OÜ asutati alles 02.11.2015. Kaebaja märgib, et ei maksnud A. Gorjatškole töötasu,

vaid tasus Ehitus AG OÜ-le teenuse eest, kuid ei ole esitanud ühtegi projektijuhtimise teenuse

arvet.

Kaebaja leiab, et A. Gorjatško 04.04.2018 avaldus, millega ta parandas Ehitus AG OÜ 2015. a

novembri ja detsembri KMD-d, tuleks ebausaldusväärsena kõrvale jätta, sest 27.06.2016

kinnitas A. Gorjatško teenuste osutamist kaebajale. A. Gorjatško 04.04.2018 avalduses on

märgitud, et kontrolliperioodil ei ole Ehitus AG OÜ mitte kellegagi tehinguid teinud ja seetõttu

esitas ta nende perioodide osas parandusdeklaratsioonid. Arvestades A. Gorjatško 20.03.2018

e-kirja, milles isik pakub maksuhaldurile abi, ei ole alust arvata, et maksuhaldur mõjutas A.

Gorjatškot parandusdeklaratsioone esitama. Tuleb möönda, et A. Gorjatško käitumine on

vastuoluline, sest 27.06.2016 ütles ta JS Fassaadimeister OÜ kontrollimenetluses, et Ehitus AG

OÜ osutas Ehituse Insenerid OÜ-le teenust. Lisaks esitas kaebaja kohtule A. Gorjatško

05.11.2015 vastuse maksuhaldurile, milles isik märkis, et Ehitus AG OÜ teeb koostööd Ehituse

Insenerid OÜ-ga kolmel objektil (Pärnu mnt 195, Tuulemäe ja Uus-Saku). A. Gorjatško

04.04.2018 avaldust ei ole siiski põhjust ebausaldusväärsena kõrvale jätta. A. Gorjatško andis

27.06.2016 ja 05.11.2015 vaid üldsõnalisi selgitusi, mida polnud keeruline kaebajaga eelnevalt

3-18-1021

6(11)

kooskõlastada. Kuna teised kontrollaktis tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et Ehitus AG OÜ

oli variühing, mida kasutati kaebajale maksueelise saavutamiseks ning mille juhatuse liige oli

kaebaja juhatuse liikme ammune tuttav, pole imekspandav, et temaga dokumentide

vormistamisel koostööd teinud A. Gorjatško kinnitas erinevates menetlustes tehingute

toimumist. Ka siis, kui A. Gorjatško ei oleks 2018. a-l parandusdeklaratsioone esitanud, ei oleks

tema varasemad seletused piisavad selleks, et lugeda tehingute toimumine poolte vahel

toimunuks. Kaebaja maksumenetluses ei õnnestunud A. Gorjatškolt täpsemaid selgitusi saada,

ehkki maksuhaldur pöördus Ehitus AG OÜ poole kolme korraldusega ning A. Gorjatško lubas

dokumendid esitada. See, et 2018. a-l on A. Gorjatško otsustanud Ehitus AG OÜ poolt

vaidlusaluste tehingutega seonduvalt parandusdeklaratsioonid esitada, kinnitab kahtlust, et

tehinguid poolte vahel ei toimunud.

Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel on põhjendatud ka tulumaksu

määramine, sest Ehitus AG OÜ arved ei olnud nõuetekohased.

Tehingud JS Fassaadimeister OÜ-ga

Maksuhaldur põhjendas kontrollaktis piisavalt, et Uus-Saku 1, Tuulemäe 6 ja Pärnu mnt 195

objektidel on küll töid tehtud, kuid nende tegelikuks teostajaks ei olnud JS Fassaadimeister OÜ,

vaid kaebaja ise ja/või tundmatu kolmas isik ning kaebaja oli sellest teadlik. Lisaks ei ole JS

Fassaadimeister OÜ arvetelt piisavalt tuvastatavad tehtud tööd ja mahud. Seega ei ole kaebajal

õigust JS Fassaadimester OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Maksuhaldur ei tuginenud tehingute hindamisel ainult või peamiselt JS Fassaadimeister OÜ

juhatuse liikme J. Siska selgitustele, vaid ka vastuoludele seonduvalt Uus-Saku 1 objektil

teenuse osutamise ajaga; vastuoludele A. Avarlaidi seletustes; vastuoludele seonduvalt JS

Fassaadimeister OÜ-le teenuse eest tasumisega; J. Siska allkirjade erinevusele; tehingutega

seotud dokumentide üldsõnalisusele ja puudulikkusele; kaebaja poolt dokumentide osalisele

esitamata jätmisele; JS Fassaadimeister OÜ-l töötajate puudumisele ja sellele, et TÖR-i

registreeritud töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad; asjaolule, et JS Fassaadimeister OÜ on

variühingu tunnustega äriühing, mis ei ole kogu majandustegevuse jooksul makse tasunud,

samuti faktile, et kaebaja tasus JS Fassaadimeister OÜ asutamise riigilõivu. J. Siska eitas

04.08.2016 JS Fassaadimeister OÜ nimel ettevõtlusega tegelemist ja mistahes müügitehingute

toimumist kontrolliperioodil, kuid 26.09.2016 muutis oma seletusi ja väitis, et kaebajaga

tehingud siiski toimusid. J. Siska 04.08.2016 seletused on usaldusväärsed, kuid 26.09.2016

omad mitte. J. Siska ütles 26.09.2016, et oli 04.08.2016 seletuste andmisel A. Avarlaidi peale

vihane, kuna viimasel olid talle maksmata 2000 eurot, samuti seda, et ta oli 04.08.2016 eelmisel

õhtul toimunud peo tõttu ebaadekvaatne, kuid samas ei ole ka tema uued ütlused tehingute

toimumise kohta veenvad. Isik ei teadnud, kes nimeliselt teenust osutasid ning mis oli teenuse

hind. Ka muud faktid JS Fassaadimeister OÜ loomise, maksudeklaratsioonide esitamise ja

raamatupidamise kohta, mida J. Siska kirjeldas, olid vigased. Ühegi teise JS Fassaadimeister

OÜ poolt kontrolliperioodil deklareeritud tehingu toimumist peale väidetavalt kaebajaga tehtute

J. Siska 26.09.2016 ei kinnitanud, sh eitas JS Fassaadimeister OÜ tehinguid Ehitus AG OÜ-ga,

mis olid deklareeritud 2015. a detsembri KMD-l. Seega on 26.09.2016 ütluste muutmine

suunatud just tehingute kinnitamisele Ehituse Insenerid OÜ-ga, kuid puudub selgitus, miks J.

Siska deklareeris ülejäänud toimumata tehinguid ja kinnitas jätkuvalt, et neid ei toimunud.

Pigem viitab eelnev sellele, et J. Siskal tegelikult ei olnud puutumust JS Fassaadimeister OÜ

juhtimisega ning ta ei tea äriühingu tehingutest midagi. Lisaks on J. Siska 26.09.2016 seletused

vastuolus A. Avarlaidi 20.05.2016 seletusega osas, mis puudutavad tööde teostamise aega ja

töötajaid. Seega asjaolusid kogumis hinnates ei ole J. Siska 26.09.2016 seletused

usaldusväärsed.

3-18-1021

7(11)

Asjaolu, et J. Siska ei ole kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumentide tegelikuks

allkirjastajaks, on käsitletud piisava põhjalikkusega kontrollaktis. See, et maksuhaldur ei ole

tellinud J. Siska allkirjade analüüsimiseks allkirjaekspertiisi, ei muuda maksuotsuse järeldusi.

Ka visuaalselt hinnates on selge, et J. Siska allkiri on erinevatel dokumentidel erinev ning

asjaolu, et 26.09.2016 muutis J. Siska oma allkirja pärast talle dokumentide näitamist sarnaseks

sellega, nagu oli näidatud dokumentidel, kinnitab, et tegemist ei olnud tema tegeliku allkirjaga.

Kaebaja väidab, et asjaolu, et objektil allusid osa töötajaid A. Avarlaidi juhtimisele, on

normaalne, kuna A. Avarlaid vastutas peatöövõtjana kogu objekti eest. Kui A. Avarlaid oleks

peatöövõtja esindajana üksnes käinud alltöövõtjate töötajatele objektidel juhiseid andmas,

võinuks seda pidada loomulikuks. Kaebaja jätab aga tähelepanuta, et J. Siska ei tundnud enda

äriühingu JS Fassaadimeister OÜ väidetavaid töötajaid D. R ja H. L ning D. R ei tunne J. Siskat.

D. R silmis oli JS Fassaadimeister OÜ esindaja A. Avarlaid, kes lubas isiku ka tööle vormistada,

ning töid koordineerisid ainult A. Avarlaid ja A. Gorjatško. Lisaks olid Tuulemäe 6 ja Pärnu

mnt 195 objektidel töötanud isikutel seljas Ehituse Insenerid OÜ logoga tööriided. Olukord,

kus töötaja ei ole enda tööandja ainsast juhatuse liikmest J. Siskast kuulnudki ning viimane

objektidel üldse tööd ei korraldanud, ei ole tavapärane. D. R jäi mulje, et A. Avarlaid oli JS

Fassaadimeister OÜ esindaja ja Ehituse Insenerid OÜ riietas töömehi enda logoga riietega. See

viitab asjaolule, et JS Fassaadimeister OÜ-sse registreeritud töötajad tegid tööd kaebaja nimel.

Sarnaselt eespool öelduga ei saa kaebajale ette heita puudusi JS Fassaadimeister OÜ

raamatupidamises ning seda, et äriühingul on variühingu tunnused, kuid neid ei saa ka

tähelepanuta jätta. Asjaolud, et JS Fassaadimeister OÜ ei teinud tegutsevale äriühingule

omaseid kulutusi ja võttis laekunud summad koheselt sularahas välja või kandis A. Avarlaidiga

seotud isikule, kinnitavad järeldust, et JS Fassaadimeister OÜ ei saanud teenust osutada ning

raha liikus pelgalt selleks, et jätta muljet tehingute toimumisest.

30.10.2018 ja 16.01.2019 esitatud täiendavad tõendid

Kohtumenetluses on esitatud tõendeid, mida ei ole kontrollaktis ja maksuotsuses käsitletud.

Kaebaja töötaja A.M 29.08.2017 ütlused ei tõenda vaidlusaluste tehingute toimumist, kuna A.M

oli autojuht, kes oli küll üldiselt kursis kaebaja objektide ja töökorraldusega, kuid ei teinud

ehitustöid ega saanud anda konkreetseid ütlusi tehingute toimumise kohta. A.M seostas A.

Gorjatškot Ehitus AG OÜ-ga ja J. Siskat JS Fassaadimeister OÜ-ga üksnes seetõttu, et ta oli

sellest kuulnud. Kaebaja töötaja E.E K 01.09.2017 seletuste järgi on ta kuulnud Ehitus AG OÜ-

st ja J. Siskast või näinud nende nimesid paberitel, kuid isik teostas kontoris kaebaja objektide

tasuvusanalüüsi ega viibinud ehitusobjektidel. Maksuhalduri 30.10.2018 esitatud tõend nr 63

kinnitab, et Ehitus AG OÜ pangakaart oli väljastatud A. Gorjatško nimele. See ei tähenda, et

pangakaart oli A. Gorjatško käes ning tema kasutas seda, sh ei viita see, et A. Gorjatško

04.04.2018 avalduses esitatud seletused pangakaardi mittekasutamise kohta oleksid valed.

TÖR-s kajastatud andmeid on kontrollaktis käsitletud, st pole saladus, et Ehitus AG OÜ-l ja JS

Fassaadimeister OÜ-l olid TÖR-i järgi töötajad olemas. Seega maksuhalduri 30.10.2018

esitatud tõendid nr 86–88 ei muuda maksuotsuse järeldusi. Kaebaja esitas 16.01.2019 Ehitus

AG OÜ 30.03.2016 arve Viispluss Transport OÜ-le, mille sisuks oli tööjõurent. Arve kuupäev

on kontrolliperioodist hilisem ja sellel pole täpsustatud, millisel perioodil tööjõu rentimist arve

puudutab. Seega ei vii ka täiendavate tõendite analüüs järeldusele, et tehingud oleksid reaalselt

toimunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Ehituse Insenerid OÜ esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 07.02.2019

otsuse tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

3-18-1021

8(11)

Maksuhaldur ja halduskohus on tõendeid valesti hinnanud. Kaebaja kasuks rääkivad tõendid on

jäetud arvestamata. Maksuotsus on rajatud üksnes kaudsetele tõenditele. Maksuotsus ei ole

nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. MTA esitas

halduskohtu 24.10.2018 istungil uusi tõendeid, mida ei oleks tohtinud vastu võtta, sest need

olid esitatud hilinenult.

Maksuotsuse järeldus, et Ehitus AG OÜ esitatud arved ei ole nõuetekohased, on väär. Kaebaja

esitas MTA-le kõik tema valduses olnud dokumendid tööde teostamise kohta, kuid

maksuhaldur on neid eiranud. Mõlema tehingu poole seaduslikud esindajad on selgitanud,

milliste töödega arved seonduvad, ning kinnitanud tehingute toimumist. Kuna A. Avarlaid ja

A. Gorjatško on ammused sõbrad, oli pooltel üksteise vastu usaldus, mille tõttu ei olnud vaja

tehingute kõiki detaile kirjalikult vormistada. Väide, et töövõtulepingu nr 1 koostamise ajal ei

olnud Ehitus AG OÜ-l registrikoodi, on õige, kuid poolte esindajad sõlmisid suulise

kokkuleppe juba siis, kui ehitusobjektidel tööd alustati, lihtsalt dokumendid vormistati pärast

Ehitus AG OÜ äriregistrisse ja käibemaksukohustuslaste registrisse kandmist. Maksuotsuse

etteheited Ehitus AG OÜ võimalikele rikkumistele tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei olnud

kaebaja kontrolli all. Kui maksuhaldur väidab, et raha ülekandmine Ehitus AG OÜ-le ei ole

piisav tõend tehingute toimumise kohta, siis tekib küsimus, milline tõend oleks piisav?

Etteheide, et A. Avarlaidi selgitused on vastuolulised, ei ole põhjendatud. Üksikuid ebatäpsusi

saab selgitada tehingute toimumise ja ütluste andmise vahele jäänud aja ning A. Avarlaidi

terviseprobleemidega. Kuna A. Gorjatško oli oma äriühingu Ehitus AG OÜ kaudu kaebaja

alltöövõtja, siis on loogiline, et juba enne teenuse eest arvete esitamist oli A. Gorjatško märgitud

tellijaga sõlmitud lepingus kaebaja poolseks esindajaks. Kokkuvõttes ei ole maksuhaldur

tõendanud, et teenust osutas tundmatu kolmas isik, mitte Ehitus AG OÜ. Väide, et arvete alusel

tehtud väljamaksed ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, on alusetu. Maksuhaldur tugineb vaid

oletustele ja oma subjektiivsele hinnangule. Ehitusobjektidel toimus reaalne ehitustegevus ja

kaebaja on teenuse eest tasunud.

Kaebaja ja JS Fassaadimeister OÜ vahelistele tehingutele hinnangu andmisel tuginesid MTA

ja halduskohus peamiselt J. Siska 04.08.2016 seletusele, kuid isik on hiljem tunnistanud, et ta

valetas maksuhaldurile, sest tal olid A. Avarlaidiga isiklikud probleemid. Seega tuleb

04.08.2016 seletus kõrvale jätta. Maksuhaldur heidab ette, et osa ehitusobjektil olnud töötajatest

allus A. Avarlaidile, kuid see on loomulik, sest A. Avarlaid vastutas kokkuvõttes kogu objekti

eest ja teenust osutati kaebaja (peatöövõtja) huvides. Kaebaja ei saa vastutada JS

Fassaadimeister OÜ raamatupidamise puuduste vms rikkumiste eest. Kokkuvõttes ei ole

maksuhaldur tõendanud, et JS Fassaadimeister OÜ ei olnud arvetel märgitud teenuse osutajaks.

6. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Halduskohtu 24.10.2018 istungil esitatud tõendid olid esitatud hilinenult, kuid nende asja

juurde võtmine ei põhjustanud menetluse viibimist ja need olid vajalikud asja õigeks

lahendamiseks. Kaebajal olid need tõendid juba varem olemas ja neist nähtuvat asjaolu oli

kontrollaktis kajastatud. A. Gorjatško seletusi tuleb hinnata kogumis muude tõenditega.

Maksuotsus on piisavalt põhjendatud, arvestades halduskohtute praktikas maksuhaldurile

seatud tõendamisstandardit maksupettuste asjades, ja tõendamiskoormus on kaebajale üle

läinud. Kaebaja ei ole maksuotsuses välja toodud vastuolusid piisavalt selgitanud ega

maksuhalduri järeldusi ümber lükanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses

suuresti varem halduskohtule esitatud seisukohti, millele halduskohus on põhjalikult ja

3-18-1021

9(11)

asjakohaselt vastanud koos viidetega õigusnormidele, nende rakendamist puudutavale

kohtupraktikale ja asjas kogutud tõenditele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. KMS § 4 lg 1 p 1 alusel loetakse käibeks teenuse osutamist ettevõtluse käigus ning KMS

§ 11 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on teenus saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine või selle eest

tasumine. Neis sätetes peetakse silmas konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava

teenuse osutamist (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 11). Teenuse saamisega

kaasneb õigus arvata nõuetekohase arve alusel maha sisendkäibemaks (KMS § 31 lg 1).

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 31 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamisel või teenuse

saamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata üksnes KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve

alusel. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida muu hulgas kauba või teenuse nimetus või

kirjeldus (p 5); kauba kogus või teenuse maht (p 6) ning kauba väljastamise või teenuse

osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev,

kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (p 7).

9. Riigikohus on selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on

toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Üksnes abstraktselt ja

umbmääraselt teenuse liigi märkimine ei ole piisav. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik

siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus.

Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu

usutavust. Seega peab nõuetekohane algdokument võimaldama teha kindlaks ja kontrollida

väidetavate majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning teenuse saamise fakt ja teenust osutanud

isikud peavad olema usaldusväärselt tuvastatavad (nt 02.02.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 32;

17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p-d 14‒18). Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise

konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et

maksukohustuslane pole teenust saanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on

KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub

tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve (Riigikohtu

09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p-d 11 ja 16; 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13, p-d 11–13).

10. Halduskohus on õigesti selgitanud, et Ehitus AG OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu

mahaarvamise välistab ainuüksi see, et arvetel nr 101–105 (MTA 08.07.2018 vastuse lisa 3)

kajastatud andmed – objekti nimetus, viide aktile ja töövõtulepingule ning kogus 1 – ei võimalda

eraldi võetuna ega ka koos arvetel viidatud töövõtulepingute ja aktidega usaldusväärselt

kindlaks teha kaebaja poolt väidetavalt soetatud teenuste täpset sisu ja mahtu ning teenuse

osutamise aega (vt halduskohtu otsuse p-d 11–15).

11. Arvetel nr 102–105 nimetatud akte ei ole kaebaja maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Arve

nr 101 eksisteerib kahes erinevas versioonis ja kaebaja üldsõnalised selgitused ei võimalda

tuvastada, kumma arve alusel tegelikult teenust osutati. Arvel nr 101 on viidatud poolte

vahelisele aktile nr 1 ja objektile Pärnu mnt 195. Kui võrrelda nimetatud objektil teostatud tööde

kohta KÜ Pärnu mnt 195 ja kaebaja vahel 06.08.2015–30.09.2015 koostatud akte (II kd, tl 54–

67) ning kaebaja ja Ehitus AG OÜ vahel 12.11.2015 vormistatud akti nr 1 (MTA 08.07.2018

vastuse lisa 9), siis selgub, et aktis nr 1 nimetatud tööd olid KÜ-le Pärnu mnt 195 üle antud juba

enne Ehitus AG OÜ asutamist (ja isegi enne äriregistrile kandeavalduse esitamist – vt MTA

08.07.2018 vastuse lisa 7). Kaebaja väidab, et A. Avarlaidi ja A. Gorjatško ammuse sõpruse

tõttu oli pooltel usaldus, mille tõttu ei peetud dokumentide vormistamist vajalikuks, kuid sellega

võttis kaebaja endale teadlikult riski, et tal ei ole võimalik tõendada Ehitus AG OÜ arvete alusel

3-18-1021

10(11)

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Lisaks on kaebaja selgitus vastuolus tema varasemate

selgitustega, sest A. Avarlaid kinnitas 06.01.2017 maksuhaldurile, et enne 2015. a novembrit ei

teinud kaebaja Ehitus AG OÜ-ga koostööd (vt MTA 08.07.2018 vastuse lisa 8).

12. Ringkonnakohus ei näe menetlusnormide rikkumist selles, et halduskohus võttis vastu ja

arvestas asja lahendamisel KÜ Pärnu mnt 195 ja kaebaja vahel 06.08.2015–30.09.2015

koostatud aktidega, mille vastustaja esitas kohtule alles 24.10.2018 istungil, s.o hilinemisega

(vt HKMS § 51 lg-d 3 ja 4). Halduskohus on hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmist

põhjendanud – tegemist oli asjas tähtsust omavate tõenditega, millest nähtuvat asjaolu oli

kontrollaktis käsitatud, ning maksuhaldur selgitas tõendite esitamata jätmist inimliku

eksimusega kohtutoimiku komplekteerimisel (I kd, tl 70). Puudub vaidlus, et tõendid olid juba

maksuotsuse tegemise ajal maksuhalduri valduses, samuti olid need olemas kaebajal endal.

Pärast kohtuistungit jätkus asja arutamine kirjalikus menetluses ja MTA esitas 30.10.2018

kohtule kõik maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebaja esitas 16.01.2019 nende tõendite

kohta oma täiendava seisukoha koos omapoolsete uute tõenditega, mida halduskohus on asja

lahendamisel samuti arvestanud. Seega ei ole kaebaja õigused jäänud tõendite hilinenud

esitamise pärast kaitseta ning halduskohus ei ole pooli ebavõrdselt kohelnud.

13. Kaebaja esitas maksuhaldurile Ehitus AG OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingud (MTA

08.07.2018 vastuse lisa 6), kuid halduskohus on piisavalt põhjendanud kahtlust, et need on

koostatud tagantjärele maksuhalduri veenmiseks. Selle viitab muu hulgas asjaolu, et

töövõtulepingu nr 1 koostamise kuupäev (25.10.2105) on varasem kui Ehitus AG OÜ

äriregistrisse kandmise otsus (02.11.2015), kuid lepingus on juba kirjas Ehitus AG OÜ

registrikood. Kaebaja väide, et pooled sõlmisid vastastikusele usaldusele tuginedes juba varem

suulise lepingu, mis vormistati hiljem kirjalikult, ei ole asjakohane, sest enne Ehitus AG OÜ

asutamist ei saanud selle äriühingu nimel sõlmida ka suulisi lepinguid. Lisaks on

töövõtulepingutes viidatud hinnapakkumistele. Kaebaja selgitas 06.01.2017, et alltöövõtjad ei

saatnud tegelikult hinnapakkumisi ning ei esitanud ka ühtki muud tõendit, millest selguks

osutatava teenuse hinna kujunemine. Ehitus AG OÜ esitas aga ettevõtlusega tegelemise

kontrolli käigus maksuhaldurile hinnapakkumised, mille ta oli kaebajale väidetavalt teinud (vt

MTA 08.07.2018 vastuse lisad 8, 10, 11). Lisaks on kaebaja ütlused töövõtulepingute

koostamise kohta ajas muutunud (vrd A. Avarlaidi 20.05.2016 ja 06.01.2017 seletused).

14. Halduskohus märgib õigesti, et tehingu poolte seaduslike esindajate seletused tehingute sisu

kohta ei asenda nõuetekohaseid arveid. Lisaks on nii A. Avarlaidi kui ka A. Gorjatško seletused

arvetel märgitud teenuse identifitseerimiseks liiga üldsõnalised, ebajärjekindlad ja osaliselt ka

vastuolulised ning seetõttu ebausaldusväärsed (vt halduskohtu otsuse p-d 16–22). Kaebaja ei

ole ka apellatsioonkaebuses andnud neile vastuoludele mõistlikku selgitust.

15. Eelnevast tuleneb kokkuvõttes, et Ehitus AG OÜ arved ei võimalda eraldi võetuna ega ka

koos neis viidatud aktide ja töövõtulepingutega identifitseerida arvetele märgitud teenust ning

ainuüksi seetõttu ei ole kaebajal õigust nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

16. Halduskohus ei piirdunud otsuses Ehitus AG OÜ arvete formaalsete puuduste hindamisega,

vaid põhjendas täiendavalt nõustumist maksuhalduri järeldusega, et arvetel märgitud teenuse

osutajaks ei olnud Ehitus AG OÜ, vaid tundmatu kolmas isik ja kaebaja teadis sellest. Arve ei

vasta KMS § 37 nõuetele muu hulgas siis, kui sellele märgitud müüja ei ole tegelik müüja.

Lisaks eespool juba nimetatud probleemidele seoses arvete, aktide ja töövõtulepingutega ning

tehingute kohta antud vastuoluliste seletustega viitab maksuotsuse järelduste õigsusele asjaolu,

et Ehitus AG OÜ oli tegelikku majandustegevust mitteomav variühing, mis tegutses kaebaja

huvides ja kaebajale maksueelise loomiseks: Ehitus AG OÜ arveldusarvele kantud raha võeti

kohe sularahas välja või kanti edasi teistele variühingutele; Ehitus AG OÜ nimel oli koostatud

3-18-1021

11(11)

tühje kassa sissetuleku ordereid, mis olid kaebaja valduses, ning kassa sissetuleku orderid ja

pangakontol kajastatud andmed on vastuolus; Ehitus AG OÜ nimel TÖR-i kantud andmed ja

töölepingud on vastuolus ning töötajatele ei deklareeritud ega tehtud väljamakseid; A.

Gorjatško tegutses ehitusobjektidel tegelikult kaebaja, mitte Ehitus AG OÜ esindajana.

Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja ei vastuta Ehitus AG OÜ raamatupidamiskohustuste

täitmata jätmise vms rikkumiste eest, kuid kaebaja ja Ehitus AG OÜ seaduslike esindajate

vahelist ammust sõprust ning tehingute asjaolusid arvestades tuleb neid kaudseid tõendeid

maksustamisel siiski arvesse võtta. Eeskätt annab aga tehingute toimumises arvetel märgitud

viisil alust kahelda see, et Ehitus AG OÜ juhatuse liige A. Gorjatško on 04.04.2018 avalduses

(MTA 08.07.2018 vastuse lisa 66) tunnistanud, et tema juhitaval äriühingul puudus

kontrolliperioodil tegelik majandustegevus, sh ei tehtud kaebajaga ühtki tehingut, ning selle

kinnituseks esitas A. Gorjatško ka maksudeklaratsioonide parandused. Halduskohus on

piisavalt põhjendanud, miks ei ole põhjust 04.04.2018 avaldust kõrvale jätta. Kuna kaebaja ei

ole apellatsioonkaebuses esitanud eespool nimetatud asjaolude kohta väiteid, mida halduskohus

ei oleks juba hinnanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjalikku analüüsi

kordama hakata.

17. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustada

tulumaksuga väljamaksed, mille kohta puudub nõuetekohane algdokument. Kuna Ehitus AG

OÜ arved ei olnud nõuetekohased, on ka tulumaksu määramine õiguspärane.

18. Ka JS Fassaadimester OÜ-ga tehtud tehinguid puudutavas osas ei ole apellatsioonkaebuses

esitatud selliseid väiteid, mida halduskohus poleks juba piisava põhjalikkusega hinnanud. Muu

hulgas on halduskohus hinnanud J. Siska poolt erineval ajal antud seletuste usaldusväärsust ning

nende kooskõla muude maksumenetluses kogutud tõenditega, samuti põhjendanud, miks saab

asja lahendamisel arvestada asjaoluga, et JS Fassaadimester OÜ oli variühing, mis tegutses

kaebaja huvides ja temale maksueelise loomiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

p-des 26–33 toodud põhjendustega neid üle kordamata.

19. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)