4-19-3307/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-3307

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2019, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3307 (233019001888) Kohtunik Merit Bobrõšev Menetlusalune isik/kaebuse esitaja P.R isikukood XXX; elukoht xxx; xxx töökoht Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi

P.R-i

kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 31.05.2019 otsusele nr

233019001888 P.R-i ristamises LS ka

§ järgi 224 -s 2 lg rahatrahviga 275 , s.o trahviühikut

summas 1100 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks LS § 224 lg 3 p 1 järgi.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 1, § 155 -dest 120 lg 1, 132 p 1, - 156 maakohus otsustas:

Jätta P.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 31.05.2019 ele asjas nr 233019001888 rahuldamata. üldmenetluse otsus väärteo

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 31.05.2019 üldmenetluse otsus

väärteo mõistetud karistuse tasumist asjas nr 233019001888 P.R-ile puudutavas osas ja määrata, et õistetud rahatrahvi 275 P.R peab talle m

(kakssada seitsekümmend viis) trahviühikut, s.o summas 1 üks tuhat ükssada) 100 (

eurot tasuma 12 kuu jooksul. kohtuotsuse jõustumisest

Muus osas jätta Politsei üldmenetluse - ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 31.05.2019

4-19-3307

2

otsus väärteo muutmata ja tühistamata. asjas nr 233019001888

Kohaldatud lisakaristuse kulgemise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 (kolme kuulise ) tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank

arveldusarvele AS või nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumbriga . 10220195056661

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ,

ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebekord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.05.2019

üldmenetluse otsusega karistati P.R-i LS § 224 lg ette nähtud väärteo -s 2

toimepanemise eest 275 trahvi ehk 1 100 euro suuruse rahatrahviga selles, et ta juhtis ühiku 04.05.2019 kella 00:22 paiku Narva linnas, Vaksali tn 19 juures Citroen C4 mootorsõidukit

reg nr-ga

xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,80 +/-0,07 mg/l. Sellega rikkus P.R -t 3 ja pani toime LS § 69 lg

LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo. Kohtuväline menetleja kohaldas P.R-ile - ka lisakaristust, mis seisnes LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises kolmeks kuuks.

2. kaebuse, milles taotleb

Kohtuvälise menetleja otsusele esitas P.R

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud lisakaristuse osas. Rahatrahvi palub

kaebaja osatada. Samuti tuleneb kaebusest, et kaebaja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuse sisulistest põhjendustest tuleneb alljärgnev. Kaebuse esitaja tema poolt korda hinnangul ei vasta kohtuvälise menetleja määratud karistus

saadetud rikkumise raskusastmele ja , on alust võttes arvesse kaebuses esitatud asjaolusid

otsuse tühistamiseks määratud lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja arvab, et määratud 275

trahviühiku suurune rahaline trahv on piisav karistus toimepandud väärteo eest. Kaebaja

viitab Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-18-18 p- 13, mille kohaselt peab lisakaristust nagu ka le

põhikaristust mõistma KarS § 56 alusel vastavalt karistuse eesmärkidele. Kaebaja leiab, et lisakaristuse kohaldamise on viinud mat . eriaalõiguse ebaõige kohaldamiseni Kaebuse esitaja hinnangul tuleb lisakaristus tühistada, kuna: 1) kaebuse esitaja ei ole varem pannud toime rikkumisi, mis on kvalifitseeritavad LS 2) kaebuse esitaja tunnistab § 224 järgi;

oma süüd ja kaebuse esitajale on avaldanud sügavat mõju fakt, et on sellest aru saanud; 3)

tema suhtes on alustatud väärteomenetlust LS § 224 lg 2 järgi ja ta on kindlalt otsustanud mitte enam selliseid tegusid toime panna; 4) kaebuse esitaja ei ole kuritahtlik liiklusreeglite

rikkuja, antud juhtum on erand tema tavalisest käitumisest mootorsõiduki roolis ja 5) vaidlustatavas otsuses on ära märgitud, et puuduvad süüd raskendavad asjaolud.

4-19-3307

3

Täiendaval se esitaja kohtul otsuse tegemisel arvesse võtta, et kaebuse esitaja on t palub kaebu

xxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Transpordivahendi juhtimise õigus on kaebuse esitajale vajalik sõitudeks Tartusse ja linna

peal, et viia ja tuua lapsi koolist ja lasteaiast. Kaebuse esitaja asus tööle alates 15.04.2019

tööle. Tööle sõidab ta autoga. Kaebuse esitaja tervislikku seisundit arvestades on väike võimalus leida teist analoogset töökohta, kus ta saaks töötada täistööajaga. Ilma võimaluseta masinaga liikuda aga võib kaebuse esitaja sellest töökohast ilma jääda. Kaebuse esitaja palub

kohtul arvesse võtta, et kaebuse esitaja poolt rikkumise toimepanemise ajal (00:22) oli

transpordi ja jalakäijate liikluses intensiivsus minimaalne, st avariiolukorra tekkimise võimalus oli väike. See asjaolu ei vähenda kaebaja hinnangul tema süüd, kuid võimaldab jätta kohaldamata lisakaristuse.

3. 26.06.2019 edastas kohus vastavalt VT -le 120 kaebuse

MS § kohtuvälisele menetlejale

koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ja küsimuses, kas kohtuväline menetleja peab võimalik vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses. uks

4. 04.07.2019 registreeris ukoha. Kohtule

Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seis edastatud dokumendis nõustus kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus

menetluses. Samuti selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et te P.R j gemist oli raske väärteoga, sest uhtis mootorsõidukit seisundis, mille a i

alkoholipiirmäär ületat peaaegu maksimaalsel määral LS § 224 lg 2 kontekstis (0,73

mg/l). Lisaks on mootorsõiduk alati kõrge ohu allikas ja juhtides mootorsõidukit

alkoholipiirmäära ületades, seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka

kaasliiklejad. , Väärteoasja materjalides on liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestus millest nähtub, et P.R-i sõi – ristmikule sõites tee duki juhtimine oli ohtlik eiras ta

andmise kohustust, ohustades sell Samuti pani ta v ega teist sõidukit. äärteo toime otsese

tahtlusega, kuna olles teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest, asus ta ikka mootorsõidukit juhtima. Menetlusalust isikut on 2019 karistatud s rahatrahviga. Kuigi rahatrahvi väärteokorra on P.R tasunud, pole suunanud teda seadusekuulekal

määratud karistus t käituma. LS § 224 lg 2 näeb mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisal – dus 0,25 0,74 milligrammi, karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Samuti saab lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa

kuuni esmakordse rikkumise puhul või kuni 12 kuuni korduva teo puhul. Seega pole

seadusandja välistanud lisakaristuse kohaldamist juhul, kui isik varasemalt samalaadset väärtegu toime ei ole pannud.

P.R-ile lite ja on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on liiklusreeg

liiklusseaduse tundmine. Seega on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest. Asudes

mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes, pidi menetlusalune isik aru saama, et sellisele teole järgneb karistus. Karistus ei tohi olla mugav, see peab menetlusaluse isiku elu piirama. Eeltoodut arvest uldamata. ades palub menetleja jätta kaebus rah

5. 06.08.2019 edastas Politseija Piirivalveamet kohtule tõendusliku alkomeetri taatlustunnistuse.

6. 07.08.2019 määrusega võttis kohus P.R-i kaebuse menetlusse ja määras

kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses. Samuti andis kohus menetluse pooltele tähtaja taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 16.08.2019. Tähtajaks taandusi, taotlusi ega kirjalikke seisukohti kohtule ei esitatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4-19-3307

4

5. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega

, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

6. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses - kaebuse argumentidest lahendab -s

sõltumata kohus kõik VTMS § 133 loetletud küsimused.

LS § 69 lg 3 keelab mootorsõiduki juhtimise, kui mootorsõidukijuhi, trammijuhi või

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres on rohkem kui 0,20 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vaadeldaval juhul on tunnistaja S. M

(M ) ja menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendamist

leidnud P.R-i poolt mootorsõiduki juhtimine 04.05.2019 kella 00.22 paiku Narva

linnas Vaksali tn 19 maja juures. T t tuleneb unnistaja ütlustes , et ta täitis 04.05.2019

patrullteenistuses olles tööülesandeid, kui tema ja A. B poolt märgati

kell 00.20 1. Mai- Juhkentali tn -ga xxx ristmikul sõidukit Citroen C4 reg nr , mis liikus kahtlase sõidustiiliga Vaksali tn poole. Sõiduk peeti kinni kell 00.22, seda juhtis P.R (ik XXX).

K A . Juht allutati indikaatorvahendi Alco Quant aasreisijana viibis sõidukis P

6020PlusA418772 kontrollile. M tulemiks saadi 0,75 mg/l õõtmise etanooli väljahingatavast

õhust. P.R toimetati Narva politseijaoskonda, kontrollimaks tema joovet

tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati lõppnäiduna 0,75 mg/l kohta. Sõiduk peatati aadressil Vaksali 19, Narva. Menetlusalune isik ehk P.R avaldas, et 03.05.2019 kella 21 paiku jalutas ta Narva

viadukti juures ja jõi õlut Saku Originaal kangusega 4,5%. Ta jõi ära kolm 0,5 l pudelit

alkoholi. Kell 23.50 istus ta -ga xxx Uusküla tn 23 juures oma sõiduauto Citroen C4, reg nr

rooli. Enne seda oli tema sõidukisse istunud aga D -nimeline isik, kes palus viia end baari

Taverna juurde. Nad sõitsid Raudsilla tänava poole. Tema juhtis sõidukit, saades aru, et on

purjus ja tal pole õigust sõiduki juhtimiseks. Vaksali tn 19 maja juures pidas ta kinni politseipatrull.

Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele kajastub P.R-i mootorsõiduki -poolne juhtimine ka CD- itsei pardakaameraga. salvestiselt. Kõnealune salvestis on tehtud pol sõiduki

Salvestiselt nähtub, kuidas politseisõiduk liigub otse ja kõr vasakult valteelt keerab

politseisõidukile ette suunatuld näitamata ja teed andmata tumedat värvi mootorsõiduk Citroen C4, reg nr-ga xxx . Hetke pärast lülitab Citroeni juht sisse parema suunatule, pöörab

paremale ja jääb seisma. Politseiautost väljuvad õiduki juurde kaks kinni peetud s politseiametnikku.

Nagu tunnistaja ütlustest nähtub, osutus peatatud sõiduki juhiks P.R. 04.05.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt allutati P.R 04.05.2019 kell 00.22 indikaatorvahendi kontrollile ja see andis positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele.

Indikaatorvahendi kasutamise järgselt kontrolliti P.R-i alkoholi tarvitamist

tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt allutati P.R kontrollile 04.05.2019 ajavahemikul kella 00.34st kuni kella 00.39ni. Esimese mõõtmise tulemiks oli 0,82 mg/l kohta; teise mõõtmise tulemiks 0,80 mg/l kohta ja lõplikuks

lugemiks oli 0,80 mg/l koht 0,07 mg/l kohta, oli l a. Arvestades laiendmääramatust õplikuks

mõõtetulemiks 0,73 mg/l kohta. Mõõtmist viis läbi Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ametnik/patrullpolitseinik A B , kasutades selleks taadeldud mõõtevahendit Dräger Alcotest 9510EE nr-ga ARLE-0014 (taatlustunnistus nr TTRC-18/00113).

Kaudset teavet P.R-i poolse mootorsõiduki juhtimise kohta annab ka sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Sellelt nähtub, et P.R kõrvaldati mootorsõiduki Citroen C4 reg nr-ga xxx juhtimiselt 04.05.2019 kella 00.22 paiku ja mootorsõiduk toimetati hoiukohta (vt sõiduki teisaldamise akti).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on leidnud nii -poolne tõendamist P.R-i

mootorsõiduki juhtimine 04.05.2019 kella 00.22 paiku Narvas, Vaksali tn 19 juures, ent

mõõtetulemus on ka järgitav - teostas mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes mõõtmist mõõtja,

4-19-3307

5

kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides mõõtemetoodikat

. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine

õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg s 2 ettenähtud väärteona. -

Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis leiab kohus tuvastatud asjaolusid ja menetlusaluse isiku selgitusi arvestades, et P.R pani väärteo toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ja realiseeris LS § 224 lg s 2 sätestatud -

väärteokoosseisu. Väärteoasja läbivaatamisel ei tuvastanud kohus VTMS § 29 sät

-s estatud

väärteomenetlust välistavad asjaolu VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et sid

menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ka ise on temale süüks arvatud teo toimepanemist tunnistanud

(§ 133 p 3). Kuna menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,73 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes.

Vaidlustatud otsusest n Ida prefektuuri ähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi

vanemväärteomenetleja I

R , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõtt tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 3 es. Kuna 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ole leitav ja ka

kaebaja pole viidanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteoasja menetledes või otsust

koostades jätnud järgimata väärteomenetlusele kohalduvaid õigusnorme (§ 133 p 6).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

7. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– ammi või ühes liitris 1,49 milligr

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Samuti võimaldab sama õigusnormi lg 3 p 1 kohald lisakaristusest juhtimisõiguse ada äravõtmise näol isikut ei ole varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest 3 kuust kuni 9 kuuni, kui - karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut 2 trahviühiku ehk 75 1 100 euro

suuruse rahatrahviga. Lisakaristusena

kohaldas kohtuväline menetleja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest 3 kuuks. Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristuse LS

§ 224 lg s 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületava määr -

s as ja lisakaristuse miinimum s. määra

8.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavast õhust liitri kohta alkoholisisaldus 0,80 - 0,07 mg/l. L +/ aiendmääramatus 0,07 mg arvestatakse

isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, mg väljahin alkoholisisaldus 0,73 gatava õhu liitri kohta. Kohus märgib, et menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisalduse määr on väärteokaristatuse äär Juhul kui isik juhib mootorsõidukit olukorras, kus ühes liitris piirm aks.

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg/l kohta, on tegemist juba kuriteoga, mis on kvalifitseeritav . KarS § 424 lg 1 järgi

9. kohaselt on karistamise al

KarS § 56 lg 1 useks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

4-19-3307

6

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mene arvestades tlusalusel isikul tuvastatud alkoholi sisalduse määra ja süüteo tahtluse vormi on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku teosüü on suur. süü tähendab omakorda, Suur teo et mõistetav karistus ei piirdu anktsioonimäära keskmise määraga, vaid see ega saa piirduda s

on võrreldav ja võrdeline tuvastatud sanktsioonimäära maksimummäära ehk 300 trahviühikuga. Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise. See kajastab

ka kohaldatud karistus määras – 275 trahviühikut, mis on väiksem kui sanktsioonimäära

maksimummäär. Täiendavaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ühetaoliselt kohtuvälise menetlejaga ei sedasta. Mis puudutab üld on küll käesoleval - ja eripreventiivseid kaalutlusi, siis P.R-i aastal

karistatud väärteokorras rahatrahviga, see on ka tasutud, ent karistamise aluseks oli

liiklusrikkumisest erinev väärtegu. Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et

P.R-i

on kohtuvälise menetleja 2010 otsustega karistatud kolmel korral liiklusrikkumiste toimepanemise eest rahatrahvidega. Kõnealuste otsustega arvestamist kohus aga võimal KarS § 82 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue ikuks ei pea. lg 4

aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse

jõustumisest; täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise

ajaks. peatumise aluse Vaadeldaval juhul puuduvad andmed otsuse täitmise aegumise

esinemise kohta. St, et 2010 väärteootsuste alusel mõistetud karistusi pole võimalik enam

sisse nõuda KarS § 82 lg 4 alusel. KarRS § 24 lg 1 p 11 sätestab aga, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS

§ le 82. Märgitust tuleneb omakorda, et 2010 aas - ta otsuse andmed peaksid olema

arhiveeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et arhiveeritud karistusandmetele

tuginemine on lubatav vaid seaduses sätestatud alustel (KarRS § 5 lg 2). Nende aluste

puudumisel pole kustunud karistusregistri andmetele tuginemine lubatav. Kuna antud juhul

KarRS § 5 lg 2 aluseid ei esine, siis ei oma varasemad, so 2010 aasta liiklusrikkumised, mingitki kaalu P.R-i karistuse mõistmise kontekstis.

Eelneva kokkuvõtteks tuleb nentida, et P.R on isikuks, keda ei ole varem

liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistatud. St, et talle on omane liikluseeskirjadest ja –

nõuetest kinnipidamine. Vaatamata asjaolule, et iga süütegu, mis seondub mootorsõiduki joobes või keelatud seisundis juhtimisega, on ohtlik, ei näe kohus aluseid, mis P.R-i

isikuandmetest või üldpreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt tooks kaasa mõistetava rahatrahvi määra muutmise/korrigeerimise.

10. Kohtuväline menetleja kohaldas menetlusalusele isikule ka lisakaristust. Kohtule

adresseeritud kaebuses leiab P.R, et lisakaristuse kohaldamisega on kohtuväline

menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus kaebajaga ei nõustu, leides, et teo tehioludest tulenevalt on P.R-ile tud. lisakaristuse kohaldamine igati põhjenda

Õige ja kohane on kaebuses toodu, et P.R on varasemalt liiklusalaselt olnud

õiguskuulekas, mistõttu puudub alus rääkida nn harjumussüütegude toimepanemisest. Kaebaja lähtub aga eeldusest, et menetlusaluse isiku tegu avaldus vaid abstraktse klusohu lii

põhjustamises. K sellega ei nõustu. Tõendiks olevalt videosalvestiselt nähtub, kuidas ohus

P.R-i juhitud sõiduk keerab suunatuld näitamata kõrvalteelt ette peateel liikunud (politsei)sõidukile. Tegemist oli ohtliku manöövriga, mistõttu menetlusaluse isiku väited selle

kohta, et süüteo toimepanemise ajal, so kella 00.22 paiku oli transpordi ja jalakäijate liikluse

intensiivsus minimaalne, on taolises kontekstis kohatud. Menetlusalune isik põhjustas oma

käitumisega reaalse liiklusohu. Paralleelselt reaalse liiklusohu tekitamisega ei saa eirata

sedagi, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid

P.R vahetult pärast tema kinnipidamist kerged häired koordinatsiooni, tema

4-19-3307

7

reaktsioonikiirus oli häiritud ja tema kõne oli segane. Mägitu annab täiendavat kaalu

järelduseks, et P.R oli selgelt sobimatu mootorsõidukit juhtima, temast lähtuv reaalne oht teiste inimeste elu, tervise ja vara kahjustamiseks oli sedavõrd suur, millele tuleb

reageerida ka lisakaristuse kohaldamisega. Sel viisil toimis põhjendatult ka kohtuväline menetleja. Mis puudutab lisakaristuse määra, siis kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristust

LS § 224 lg 3 p 1 miinimummääras. St, et kohtul puudub seadusest tulenevalt võimalus lisakaristuse määra täiendavaks vähendamiseks.

11. Kohtule adresseeritud kaebuses peatub kaebaja nii ennast kui tema lähedasi puudutavatel asjaoludel, mida lisakaristuse kohaldamine talle ja tema lähedastele kaasa toob. Tutvunud kaebuse lisaks olevate ki kaebuses nimetatud dokumentidega, nendib kohus, et üks

asjaoludest pole kaebaja jaoks ilmnenud süüteo toimepanemise järgselt. Nii kaebaja

terviseprobleem, laste eest hoolitsemise vajadus/kohustus (sh laste transport nii kooli kui meditsiiniabi saamiseks

olid kaebajal olemas ja teada ka ), kui ka töökoht (sh tööülesandeid) ajal, mil ta vää eist asjaoludest oli kaebaja teadlik ka väärteo toimepanemise rteo toime pani. N

eelsel perioodil. Taoline teadlikkus tema õiguskuulekust ei taganud. Kohus märgib, et

riigivõim ega kohus ei saa omistada ega omista kaebaja esile toodud asjaoludele suuremat

kaalu, kui seda teeb ta ise. Ehk teisisõnu – olukorras, kus isik saab selgelt aru oma teo keelatusest, samuti sellest, et õigusvastase teo õiguslikud järelmid võivad kõrvu

ti tema enda heaolu riivega ega suuna riivata ka tema lähedaste heaolu ja toimetulekut, ent see ei hoia ära

isikut ette võtma samme rikkumise toimepanemisest hoidumiseks, siis pole need asjaolud

vaadeldavad sellistena, mis võiks anda olulise kaalu karistuse, sh lisakaristuse korrigeerimiseks. Kohus möönab, et kaebaja välja toodud asjaolud põhjustavad eelkõige tema

pereliikmetele ebamugavusi, ent nagu toodud, oli kaebajal võimalik valida erinevate

käitumisaktide vahel, sh loobuda teost, mis vastab üldiselt teadaolevalt õigusvastase teo tunnustele.

Eelneva põhjal nendib kohus kokkvõtvalt, et kaebuse argumendid ei too kaasa lisakaristuse kohaldamata jätmist ja kaebajal tuleb taluda tema enda ohtliku teo tagajärjena teatud piiratud ajavahemiku jooksul ebamugavusi.

12. i osatamiseks 12 kuuks.

Täiendavalt on kaebaja taotlenud võimalust rahatrahv KarS § 66 lg 2 ja lg 3 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib

mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Osutatud õigusnormist tulenevalt on

võimalik rahatrahvi osatada juhul, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kaebaja pole

rahatrahvi osatamiseks. Kaebusele on aga välja toonud mõjuvaid põhjuseid lisatud gu koopia, mille kohaselt on kaebaja igakuiseks legaalseks sissetulekuks 660 töölepin

eurot. Kuna mõistetud rahatrahvi suurus on 1 100 eurot ning rahatrahvi tasumine võtaks

kaebajalt korraga tasudes ära kahe kuu töötasu, leiab kohus, et alused enam rahatrahvi

tasumise osatamiseks on olemas. Kaebajale rahatrahvi tasumisel piisavad peavad jääma rahalised vahendid, et tagada igapäevane mõistlik toimetulek nii endale kui oma perele. Kohus võtab arvesse sedagi, et kaebaja suhtes jääb kehtima kohtuvälise menetleja määratud 3 kuu pikkune lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramises. See võib kaebaja/tema pere jaoks kaasa tuua täiendavaid väljaminekuid. Neil põhjustel leiab kohus, et taotlus rahatrahvi

osatamiseks on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kaebajast menetlusalusel isikul tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

13. -st

Juhindudes VTMS § 155 ja § 156 lg 3 ja VTMS 12. peatükist, leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus või materiaalõiguse - ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine.

4-19-3307

8

Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. Kuivõrd kaebuse esitamisega seonduvalt on

kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tasumise tähtaeg osaliselt saabunud, siis

tuleb kohtuvälise menetleja otsust rahalise kohustuse täitmise osas korrigeerida ning anda menetlusalusele isikule täiendav tähtaega rahalise kohustuse täitmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/