1-18-5533/76 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-18-5533

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2019 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 12.08.2019 ) Kriminaalasja number 1-18-5533 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekret

är Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

S.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu S.S

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada S.S

Harju Maakohtu 05.03.2019. a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-18-5533

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata S.S-ile katseaeg tähtajaga kuni 20.09.2020.

Kohustada S.S täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k ratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ohtu mää maakond;

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustust

e täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

2 (4) kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21

, 4, 8, 9 alusel määrata katseajaks järgmised S.S-ile kohustused:

1) eid aineid; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroops

2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist;

3)

läbida sotsiaalprogramm;

4) alluda elektroonilisele valvele 3 olm) kuud alates elektroonilise valve seade keha

(k külge kinnitamisest.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks S.S Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva S.S kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

K sitada ohtumääruse peale on õigus e Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK S.S on Harju Maakohtu 05.03.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18- 5533 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 12.12.2017. a

otsusega nr 1-17-10929 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 11 kuud 29

päeva, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning kohtuotsuste kogumis

mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 29 päeva vangistust. tunnistati süüdi ka S.S KarS karistus § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi ja eks mõisteti KarS § 61 lg 1 sätete kohaldamisel 1

aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades uue kuriteo eest mõistetud

karistust KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o vangistus 11

kuud ja 29 päeva, võrra, mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 29

päeva . KarS § 68 lg 1 alusel arvat vangistust i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 22.03.2018. Kinnipeetava karist 20.09.2020. usaeg lõpeb

Tallinna Vangla edastas 17.06.2019. a kohtule materjalid S.S tingimisi enne

tähtaegse vabastamise otsustamiseks. sitatud materjalidest nähtub, Kohtule e et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamist.

Prokurör S.S tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta esitas enda arvamuse

kirjalikult 11.07.2019. i arvates ei ole Prokurör S.S tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles

tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. vabastamine oleks Süüdimõistetu prokuröri

3 (4) arvates ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust, süü suurusest ja sellest ärakantud karistuse osast.

S.S avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi . Varem enne tähtaega vabaneda

ei ole teda tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse

kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Varem on ta vanglas programme läbinud, kuid siis ei teinud seda motiveeritult. Nüüd on tal vabaduses vennatütar, keda soovib toetada ja korter, mille eest on tarvis tasuda. Tema enda tütar elab oma emaga. Pärast elektroonilise valve lõppu soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse ja narkootikumide tarvitamisest loobuda.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt S.S poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik

on kontrollinud tema . Korter on sobilik elektroonilise valve vabanemisjärgset elukohta seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetava isale, kes on surnud. Pärimisega seotud toimingud on pooleli. Kinnipeetava tädi selgitas, et korter läheb jagamisele S.S ning tema vennatütre vahel. Vennatütrele määratud hooldaja käest on võetud kirjalik nõusolek selle kohta, et S.S . Seega esinevad formaalsed alused S.S võib korteris elada tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

S.S on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste süütegude

toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu viiendat korda. Käesolevat karistust kannab S.S varavastaste kuritegude eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et

üks kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega (Harju Maakohtu 12.12.2017

kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17- Kuriteod on pandud toime 10929) määratud katseajal.

majandusliku kasu saami pikaaegne se eesmärgil. Õigusvastast käitumist on soodustanud

sõltuvus narkootilistest ainetest, oskamatus probleemseid olukordi rahumeelselt lahendada ning riskiv ja hoolimatu elustiil.

Vangla iseloomustuse esitamise ajaks ei olnud vangla süüdimõistetule veel individuaalset

täitmiskava koosta hõivatud nud. Perioodil 19.10.2018-15.04.2019 oli ta Tallinna Vanglas

majandustöödel. Kohtuistungil avaldatu kohaselt läbib ta praegu Tartu Vanglas sotsiaalprogramme. Distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole.

Vabanemise korral on S.S kindel elukoht . Lisaks on ta Viljandi ja töökoht

Haigla sõltuvushaigete ravi teenuse järjekorras. Lähedasteks - ja rehabilitatsioonikeskuse isikuteks peab süüdimõistetu oma tädi, vennatütart ning tema hooldajat. Tal on ka tütar, endal

kuid lapse emaga ei suhtle ning tütre kasvatusest osa ei ole võtnud. Väidetavalt on suhted kriminaalse taustaga isikutega katkenud.

4 (4)

Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et S.S vabastamine

vangistuse kandmiselt on tingimisi enne tähtaega võimalik. Süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi ja tema käitumine on olnud hea. Ta

on valmis vabaduses rehabilitatsiooniga jätkama ning on selleks leidnud võimaluse SA

Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuses. Süüdimõistetu on ka - varasemate vangistuste ajal läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis ei ole soovitud tulemust

andnudvabaduses on S.S jätkanud sõltuvusainete tarvitamist. Sel korral on tema olukord muutunud. Tal on tahe narkootiliste ainete tarvitamisest varasemaga võrreldes

loobuda, samuti on tal vabaduses kohustusi (toetada vennatütart, tasuda elukoha eest), mis

motiveerivad teda oma eluviisi muutma. Edukas rehabilitatsiooni läbimine ja sõltuvusainete

tarvitamisest loobumine suurendavad süüdimõistetu väljavaateid seaduskuulekaks eluks veelgi. Ka tema vabanemisjärgsed elutingimused on head.

Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et karistuse edasisi eesmärke on võimalik saavutada ka väljaspool kinnipidamisasutust. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks

S.S osas olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

Süüdimõistetul on vabaduses võimalik süvendatult tegeleda temal esineva sõltuvusprobleemiga. Kriminaalhoolduse näol on kohandumiseks ühiskonnas talle tagatud abi ning ine tagab piisava kontrolli tema . käitumiskontrollile allutam edasise käitumise üle

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg kuni S.S-ile 20.09.2020. Samaks

tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle

katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada

narkootili

si või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest

tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse

asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrab kohus S.S-ile kohustuse läbida

sotsiaalprogramm, kuna vanglas praegu läbitavad programmid võivad vabanemise tõttu

pooleli jääda. Lisaks tuleb S.S KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava

ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik