1-18-7707/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

21. august 2019

Kriminaalasja number

1-18-7707 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

A.D. süüdistustes KarS § 121 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3

ning KarS § 114 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. mai 2019 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav A.D. kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev,

ringkonnaprokurör Liina Pikma, kannatanu K.K.

Prokurör

ringkonnaprokurör Liina Pikma

Süüdistatav

A.D., isikukood: XXX, asukoht: Viru Vangla;

kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. mai 2019 otsus osas, millega maakohus jättis

määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Beluginile makstud tasud summas 90

eurot ja summas 193,44 eurot Eesti Vabariigi kanda ja süüdistatavalt välja

mõistmata.

2. Teha punkt 1 tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja A.D.-lt KrMS § 180

lg 1 alusel riigituludesse määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile Igor

Beluginile kohtueelses menetluses osalemise ees kaitsja tasud summas 90,00

eurot ja summas 193,44 eurot, kokku summas 283,44 eurot.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa motiive, jättes selle põhjendustest välja A.D.

süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi teo toimepanemise piinaval viisil.

4. Muus osas jätta otsus muutmata.

5. Prokuröri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt,

kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata.

A.D.-l tuleb punktis 2 väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo

lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu

on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui

menetluskulu ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. A.D. süüdistatakse:

1.1. KarS § 114 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 15.04.2018 ajavahemikul kell 00.11 kuni 00.22

Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Pärna 11 maja esisel alal tappis piinaval ja julmal viisil

temaga lähisuhtes oleva 15-aastase N.A. e, lüües teda tömbi piiratud esemega näopiirkonda,

tekitades kannatanule nahaaluse verevalumi ja marrastused paremal pool näol ning ninaluude

murru. Seejärel lõi korduvalt teravaotsalise ühte lõikeserva omava tuvastamata esemega, mille

pikkus on mitte vähem kui 10 cm ja laius mitte rohkem kui 2,1 cm, N.A. ele rindkere ja kõri

piirkonda, tekitades sellega kannatanule 8 vasakusse rindkereõõnde ning südamepaunaõõnde

tungivat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel koos vasaku kopsu, aordi ja südame

vigasusega; 2 torke-lõikehaava paremal pool kaela eespinnal ja keha keskjoonel, 2 torke-

lõikehaava vasakule õlavarde, mille tulemusel saabus kannatanu surm. Lisaks eelpool

märgitud surma põhjustanud vigastustele, esines kannatanul 9 lõikehaava mõlemal labakäel,

millistest viimased 7 viitavad kannatanupoolsele enesekaitse katsetele. Nimetatud

kehavigastused on tekitatud lühikese aja jooksul.

Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja rohkust, paiknemist ja tekitamise intensiivsust, viisi ning

vahendit arvestades põhjustas A.D. N.A. ele teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi.

Oma tegevusega tekitas A.D. kannatanule põhjendamatult hulgaliselt raskeid vigastusi:

näopiirkonnas nahaaluse verevalumi ja marrastused paremal pool näol ning ninaluude murru,

hulgalised torke-lõikehaavad rinnapiirkonnas, mis ulatusid rinnaõõnde, haavad kaela esipinnal

ja teistel kehaosadel ning kannatanu enesekaitse tõttu saadud mitmed lõikehaavad, mis

tekitamise momendil põhjustasid kannatanule piinavalt suurt füüsilist valu. Sellega väljendas

A.D. põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes.

Pärast N.A. ele eelpool kirjeldatud vigastuste tekitamist, lohistas A.D. N.A. e paar meetrit

eemale puu alla varju, tekitades sellega veel kannatanule vertikaalse pindmise marrastuse

paremal pool rindkere-selja ülaosas;

1.2. KarS § 121 lg 1 järgi selles, et olles alaealine (16-aastane), lõi 12.10.2016 kella 16.00 ajal

Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Outokumpu 11 lähedal asuval alal 14-aastast D.P. i rusikaga

näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja ninaverejooksu;

1.3. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema, olles varem 12.10.2016 toime pannud

KarS § 121 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, lõi 17.01.2017 kella 19.30 paiku Ida-

Virumaal Kohtla-Järve linnas Endla tänaval, temaga lähisuhtes olevale 14-aastasele

tüdruksõbrale N.A. ele kurikaga vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu, pindmise

pealaenaha vigastuse ning marrastuse parema käe II sõrme piirkonnas;

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsusega mõisteti A.D. õigeks süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de

2 ja 3 järgi.

Sama kohtuotsusega karistati A.D. KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 114 lg

1 p 1 järgi 16 aasta vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti

liitkaristuseks A.D.-le 16 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 15.04.2018.

VÕS § 129 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõisteti A.D.-lt K.K. kasuks välja tsiviilhagi katteks

2802,20 eurot.

Sama kohtuotsusega mõisteti A.D.-lt välja menetluskuludena sundraha seoses esimese astme

kuriteos süüdimõistmisega summas 1350 eurot ja ekspertiisikulud summas 8163,80 eurot 80

riigituludesse.

3. Kuna apellatsioonides maakohtu järeldusi süüdistuste KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning

KarS § 121 lg 1 osas vaidlustatud ei ole, siis ringkonnakohus vastavaid põhjendusi käesolevas

otsuses ei korda.

4. Maakohus leidis, et kuna ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et 17.01.2017

pani süüdistatav toime KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis tuleb A.D.

nimetatud süüdistuses mõista õigeks.

5. Maakohtu seisukoht süüdistuses kuriteoepisoodis KarS § 114 lg 1 p 1 järgi 15.04.2018

kannatanu N.A. e osas toime pandud kuriteos.

5.1. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 15.04.2018 hommikul leiti Ida-

Virumaal Kohtla-Järve linnas Pärna 11 maja esisel alal N.A. e surnukeha.

Seda kinnitavad tunnistaja V.Z. ja tunnistaja A.G. i ütlused, samuti sündmuskoha 15.04.2018

vaatlusprotokollist nähtub N.A. e surnukeha leidmise koht, surnukehal esialgselt fikseeritud

vigastused ja tema riietus.

5.2. Antud kaasuse puhul ei olnud tapmisel teadaolevaid pealtnägijaid, samuti ei ole

tuvastatud tunnistajaid, kes oleksid näinud süüdistatava ja N.A. e kohtumist 15.04.2018.

Seega tuleb süüdistatavaga seotud sündmuste käik 14.04.2018 – 15.04.2018 rekonstrueerida

kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendite kaudu.

5.3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 14.04.2018 õhtul jalutasid Kohtla-Järve

linnas neljakesi koos süüdistatav, J.V. , V.L. ja A.G. . Kõigepealt saadeti koju tütarlapsed,

enne kella 23, seejärel liikusid nad J.V. i elukoha poole. Tee peal kohtusid nad tunnistajate

M.T. i ja M.B, ga, see oli kell 23.20 M.T. i elukoha juures. Tunnistaja J.V. i ütluste kohaselt

jõudis ta koju enne kella 24. Seega on tuvastatud, et 14.04.2018 hilisõhtul oli süüdistatav

Kohtla-Järvel.

Tunnistaja A.G. ütlustest nähtub, et 14.04.2018 õhtul jalutas ta koos süüdistatava, V.L. ja

J.V. iga Kohtla-Järve linnas. Jalutamise ajal helistas N.A. süüdistatavale, kuid viimane ei

vastanud kõnedele. Kui nad olid V.L. koju saatnud, võttis süüdistatav N.A. e kõne vastu, kuid

mida ta vastas, tunnistaja ei mäleta. Küll aga palus süüdistatav tunnistajal teatada V.L. le, et

N.A. helistas.

Tunnistaja J.V. i ütlustest nähtub, et ajal, mil nad jalutasid neljakesi, saatis N.A. tunnistaja

kontole sõnumeid, uurides süüdistatava ja V.L. suhte kohta. Tunnistaja näitas neid sõnumeid

ka süüdistatavale, viimane vastas neile kirjalikult, algul tunnistaja konto alt, hiljem oma konto

alt. Sama tunnistaja ütlustest nähtub ka, et N.A. helistas süüdistatava telefonile ajal, kui nad

olid juba V.L. koju saatnud ning saatsid parajasti koju A.G. t. Süüdistatav vastas N.A. e

telefonikõnele, kuid ütles, et ta rohkem ei helistaks. Peale teise tütarlapse kojusaatmist helistas

N.A. uuesti süüdistatavale ja tunnistaja kuulis, kuidas N.A. nuttis telefonis ning süüdistatav

üritas teda rahustada. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et süüdistatav tegi N.A. ele telefoni teel

ettepaneku kohtuda, viimane nõustus sellega ja ütles, et tuleb, kui vanemad jäävad magama.

Sama tunnistaja ütlustest nähtub, et ajal, mil tunnistaja oli juba kodus, helistas süüdistatav

talle kaks korda ja kutsus Narva, põhjuse kohta ütles vaid, et see ei ole telefonijutt. Hommikul

avastas tunnistaja oma telefonis N.A. e sõnumi süüdistatavale, et ta läheb teda vihaseks ajama,

sõnum oli avatud, mistõttu tunnistaja arvas, et süüdistatav nägi seda.

Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2018

protokolliga, mille kohaselt helistas süüdistatav tunnistajale 15.04.2018 kell 00.22 ja 00.34.

Sama protokolli kohaselt sai süüdistatav N.A. elt telefonikõned 14.04.2018 kell 22.51 ja

22.56; SMS-d kell 22.48 ja 23.12 ning tegi ise telefonikõned N.A. ele 14.04.2018 kell 23.03,

23.38, 23.59 ja 15.04.2018 kell 00.11. Kõikide nende tunnistajale ja N.A. ele tehtud

telefonikõnede ning SMS-de ajal viibis süüdistatav Kohtla-Järvel mastide K-Kalevi ja K-

Järve2 piirkonnas.

Tunnistaja A.I. ütlustest nähtub, et kui süüdistatav ja N.A. olid tülis, soovis viimane alati

leppida. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et N.A. võis minna öösel süüdistatavaga

kohtuma küll.

Süüdistatav ise kinnitas maakohtu istungil, et peale seda, kui ta oli koju saatnud J.V. i, läks ta

Vironia keskuses asuvasse bussijaama, et sõita edasi Narva, kuid tal ei jätkunud raha

bussipileti ostmiseks, mistõttu ta helistas J.V. ile ja kutsus ta Narva kaasa, lootes, et viimasel

on raha bussipiletite ostmiseks. Kui J.V. ei olnud öösel Narva sõitmisest huvitatud, seletas

süüdistatav, et läks baari, ostis sealt sigarette, kuulas muusikat ja tantsis umbes 1 – 1,5 tundi,

peale mida läks Tallinn – Narva maanteele hääletama mõnele autole, millega sõita Narva.

Tõendid sigarettide ostmise kohta ja baaris viibimise kohta käesoleva kriminaalasja

materjalides puuduvad.

Tunnistaja T.K. gi ütlustest nähtub, et tema oli 15.04.2018 öösel politseipatrullis teenistuses ja

kohtus süüdistatavaga maanteel kell 02.40, kui märkas teda teel, peatus ja andis helkuri.

Tunnistaja V.L. i ütlustest nähtub, et tema võttis süüdistatava oma auto peale 15.04.2018 kella

4 paiku öösel ja viis Iidlasse, süüdistatav väljus Estonia puiesteel bussipeatuses Grossi

kaupluse juures.

Tunnistaja I.S. i ütlustest nähtub, et 15.04.2018 oli ta süüdistatavaga mitu korda kontaktis

kõigepealt telefoni teel, hiljem tuli süüdistatav tema juurde. Need tunnistaja ütlused langevad

kokku eelpoolviidatud Sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2018 protokolliga, mille kohaselt

helistas tunnistaja süüdistatavale 15.04.2018 kell 00.00 ja süüdistatav helistas tunnistajale

15.04.2018 kell 00.03. Järgmised korrad helistas süüdistatav tunnistajale 15.04.2018 kell

03.25 ja kell 04.18, tunnistaja ise helistas süüdistatavale kell 04.20. Need andmed on

kooskõlas tunnistaja ütlustega selles osas, et süüdistatav helistas talle öösel ja palus võimalust

tulla ööbima, kohale jõudis ta kella 4 ajal öösel. Tunnistaja kirjeldas maakohtu istungil

üksikasjalikult tema ja süüdistatava vestluse sisu, süüdistatava riietust ja kaasasolevaid

esemeid, samuti hilisemat magamaminekut. Nii nähtub tunnistaja ütlustest, et süüdistatav

kirjeldas oma konflikti N.A. e kasuisaga ja küsis seejuures tunnistajalt, kas inimesel on

võimalik ellu jääda juhul, kui teda lüüakse noaga kõrisse, noa olevat süüdistatav ära visanud

kusagil lihakombinaadi kandis. Samuti kinnitas tunnistaja, et märkas süüdistatava sokkidel

vereplekke, muudel riietel neid näha ei olnud, kuna tegemist oli tumeda kangaga. Vestluse

käigus võttis süüdistatav oma kaasasolnud kotist välja ühe noa, kuid tunnistaja väitel on

süüdistataval neid alati kaasas olnud kaks, mõlemad noa terad olid umbes 10 cm pikad.

Samuti seletas süüdistatav tunnistajale, et käis peale konflikti N.A. e kasuisaga kodus pesemas

ja tema veriseid käsi nägi ka ema, kellele süüdistatav ütles, et oli kakelnud. Magamiseks andis

tunnistaja süüdistatavale ilma tekikotita teki ning padja võttis süüdistatav ise diivanilt.

5.4. Surnu 28.06.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-IDS0013/103 nähtub, et kõik lõike- ja torke-

lõikehaavad on N.A. ele tekitatud löökidest teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga

(näiteks noaga); noatera pikkusega mitte vähem kui 10 cm, noatera laiusega mitte rohkem kui

2,1 cm.

Seega, arvestades siinkohal ka tunnistaja I.S. i ütlusi noa osas, on alust arvata, et süüdistataval

oli olemas sobiv vahend torke-lõikehaavade tekitamiseks. Asjaolu, et süüdistataval oli olemas

kokkukäiv nuga ja ta kandis seda kaasas, kinnitavad ka tunnistajate A.L. , V.L. ja A.G.

ütlused, kes kõik olid süüdistataval nuga näinud. Lisaks sellele nähtub samast surnu

ekspertiisiaktist, et välistada ei saa, et vigastuste tekitamise ajal võis ründaja ennast

kahjustada või sattuda kannatanult ründajale verd.

06.07.2018 ekspertiisiakti nr 18E-GE0572 kohaselt saadi vatitekilt proov 3.7 võetud proovist

DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav

peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga. Tegemist on vatitekiga,

mille andis kohtueelse menetluse käigus välja tunnistaja I.S. ja mida kasutas tema juures

15.04.2018 ööbimisel süüdistatav.

Maakohus pidas kõiki neid tunnistaja I.S. i ütlusi usaldusväärseteks, kuna need on kooskõlas

teiste asja materjalidega ja ei nõustunud süüdistatava seletusega, et tunnistaja valetab tema

peale seoses sellega, et süüdistatav suudles kunagi tunnistaja tüdruksõpra ja tunnistaja sai

sellest teada. Maakohus nõustus siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistataval

oli võimalus kõik vastuolud tunnistaja ütlustes maakohtu istungil kõrvaldada, kuid süüdistatav

seda ei teinud. Maakohtu istungil esitas süüdistatav tunnistajale küll küsimusi seonduvalt

tema varasemate ööbimistega tunnistaja korteris, kuid ei viidanud millegagi tunnistajapoolsele

võimalikule vihavaenule süüdistatava vastu. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et nad olid

süüdistatavaga sõbrad ja mingit vihavaenu nende vahel ei olnud. Maakohus pidas neid

tunnistaja väiteid usaldusväärseteks ning leidis, et juhul, kui tunnistaja ja süüdistatava vahel

oleks olnud vihavaen (tüdruksõbra suudlemise pärast), ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav

helistas öösel tunnistajale, paludes ööbimiskohta ja tunnistaja lubas tal enda juurde tulla.

Seega ei ole süüdistatava sellekohased ütlused vihavaenu olemasolu kohta maakohtu jaoks

veenvad ja maakohus oli seisukohal, et tunnistaja puhul oli tegemist süüdistatava sõbraga.

Samuti ei pidanud maakohus usaldusväärseteks neid süüdistatava väiteid, mille kohaselt võis

N.A. e veri sattuda I.S. i vatitekile varasemal ajal, kui nad ööbisid koos tunnistaja korteris ja

N.A. el oli menstruatsioon. Asitõendi 30.06.2018 vaatlusprotokollist ja 06.07.2018

ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et proov 3.7, mis langes kokku N.A. e DNA-profiiliga, on

võetud vatiteki päris servalt. Samamoodi servalt on saadud ka süüdistatava enda DNA-

profiiliga kokkulangev DNA-profiil. Maakohus leiab, et eelnimetatud tõendid kinnitavad

taaskord tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et tema korterisse ööbima tulles võisid

süüdistatava sokkidel olla veremäärdumised N.A. e verega, mis kandusid üle magamiseks

kasutatud vatitekile.

5.5. Käesolevas kriminaalasjas on 10.07.2018 teostatud ka DNA-ekspertiis, ekspertiisiaktist

nr 18E-GE0415 nähtub, et ekspertiisiobjektideks olid N.A. elt 15.04.2018 võetud riideesemed

ja proovid nendelt; N.A. e surnukehalt võetud bioloogilised proovid; läbiotsimise käigus

16.04.2018 aadressilt XXX Kohtla-Järve ära võetud korteri sisemise ukse väliselt pinnalt

verekahtlase määrdumise proov ja niisked musta värvi Nike jalatsid ning A.D.-lt isiku

läbivaatuse käigus mõlema käe küünte alt võetud kaapeproovid. Võrdlusmaterjalina kasutati

A.D. bioloogilise võrdlusmaterjali proovi.

Sellest 10.07.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-GE0415 nähtub, et N.A. el jalas olnud valget värvi

jalatsitelt (vasakult jalatsilt võetud esimesest proovist) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on

pärit enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada A.D.-lt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; musta värvi teksapükstelt võetud

esimesest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja

selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.A. e DNA-

profiiliga, kuid ei saa kindlalt välistada A.D.-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

selles segaproovis; fliisist ja kunstnahast jopelt võetud esimesest proovist saadi DNA-

analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, selles segaprofiilis on eristatav

peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga, kuid ei saa välistada A.D.-

lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Üheksandalt proovilt jopel

saadi Y-kromosoomi analüüsil mitmelt meesisikult pärinev haplotüüp, milles eristuv peamine

haplotüüp on kokkulangev A.D. haplotüübiga. Kaheksandalt proovilt jopelt saadi Y-

kromosoomi analüüsil mitmelt meesisikult pärinev osaline haplotüüp. Saadud tulemuste

alusel ei saa välistada A.D.-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis.

A.D. parema käe pöidlaküüne alt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on

pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on

kokkulangev A.D. DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N.A. elt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Korteri siseukselt väljastpoolt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit

ühelt isikult. See DNA-profiil on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga, kuid mitte A.D.

DNA-profiiliga.

Maakohus leidis, et DNA-ekspertiisiakt kinnitab seda, et süüdistatava ja N.A. e vahel oli

toimunud selline füüsiline kontakt, mis võimaldas süüdistatava DNA ülekandumise N.A. e

jopele ja teksapükstele ja et see toimus süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. Seda kontakti

kinnitab sama ekspertiisiakt ka selles osas, et süüdistatava küünte alt leitud proovis ei saa

välistada N.A. e bioloogilise materjali leidumist. See asjaolu on kooskõlas surnu

ekspertiisiaktiga, mille kohaselt tuvastati N.A. e labakätel vastutõrje lõikehaavad. Maakohus

nõustus siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistatava DNA leidumine N.A. e

valget värvi jalatsi kannal on seostatav sellega, et surnukeha lohistamise ajal hoidis

süüdistatav kinni N.A. e jalgadest.

5.6. Maakohtu istungil seletas süüdistatav, et tema DNA võis sattuda N.A. e riietele, kuna neil

oli suhe ja kui N.A. käis tal Narvas külas, riputas ta alati ise N.A. e mantli nagisse, kuna nagi

asus kõrgel. Mantel oli must ja ulatus N.A. ele põlvini. Maakohus möönab, et see võis nii olla,

kuid need süüdistatava ütlused ei ole seostatavad 15.04.2018 sündmustega. Samas süüdistatav

kinnitas ise, et nendevaheline suhe lõppes veebruaris, edasi hakkas ta kohtuma V.L. ga ja

N.A. ega ei suhelnud. Surnukehal oli seljas hoopis jope, mis ulatus vaid puusadeni ja mitte

põlvedeni. Süüdistatava bioloogilise materjali leidumist N.A. e jalatsil ei selgitanud

süüdistatav ise mitte kuidagi.

Süüdistatava elukohas Kohtla-Järvel asuva korteri siseukselt leiti samuti N.A. e DNA-profiil.

Maakohus leiab, et antud asjaolu kinnitab taas tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et süüdistatav

rääkis talle, et käis kodus veriseid käsi pesemas. Maakohus oli seisukohal, et N.A. e veri võis

süüdistatava korteri siseuksele sattuda just siis ja selliselt. Süüdistatava elukoht asub

tapmiskohale väga lähedal, on ilmselgelt tõenäoline, et vere mahapesemiseks kasutas

süüdistatav kõige lähemat võimalust.

Maakohtu istungil seletas süüdistatav, et N.A. e veri võis sattuda tema korteri siseuksele

varem, siis, kui tema vahetas autol kõlareid, N.A. aitas teda ja lõikas endale sisse ja

süüdistatav käskis tal minna korterisse pesema ja vigastatud kohta kinni siduma. Maakohus

nõustus siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et tegemist ei ole usaldusväärsete

ütlustega. Süüdistatav ei osanud nimetada mitte ühtegi vahendit, millega N.A. võis ennast

vigastada, samuti kinnitas süüdistatav, et ei näinud ise ka mingil tööriistal verd.

5.7. Maakohtu istungil üle kuulatud kannatanu esindaja ja tunnistajad andsid muuhulgas ütlusi

ka selle kohta, missugune oli süüdistatava ja N.A. e suhe ajal, kui nad olid paar.

Kannatanu esindaja K.K. ütluste kohaselt oli tütre ja süüdistatava vahel suhte alguses kõik

hästi, hiljem loobus tütar kandmast kleite ja seelikuid; süüdistatav küsis telefoni teel, mis

tütrel seljas on ja käskis midagi muud selga panna. Kui tütar oli süüdistatavaga suhtes, loobus

ta suhtlemisest sõbrannadega.

Tunnistaja A.L. ütlustest nähtub, et N.A. ja süüdistatav olid umbes 2 – 3 aastat paar, nad

tülitsesid iga päev, tülitsesid ja leppisid. Süüdistatav kontrollis kogu aeg N.A. e, ta oli

haiglaslikult armukade.

Tunnistaja J.H. ütlustest nähtub, et kui N.A. ja süüdistatav olid suhtes, ei suhelnud N.A.

kellegagi, oli närviline ja süüdistatav ei lubanud N.A. e näiteks tunnistaja lapse sünnipäevale,

kuna seal olevat teised mehed. Kui N.A. ja süüdistatav olid aga tülis ja ei suhelnud, oli N.A.

lõbus ja naeris palju.

Tunnistaja A.G. ütlustest nähtub, et süüdistatav käitus armukadedalt ka V.L. suhtes, keelates

tal ennast meikida ja küüsi värvida ning öeldes ette, kellega tohib suhelda.

Tunnistaja A.I. ütlustest nähtub, et süüdistatav keelas N.A. ele palju – suhelda sõbrannadega

ja sotsiaalmeedias, kanda paljastavat riietust. Samuti olid süüdistataval N.A. e sotsiaalmeedia

paroolid ja ta kontrollis kontosid.

Tunnistaja I.S. i ütlustest nähtub, et kui ta helistas süüdistatavale 14.04.2018 õhtul kella 23 –

24 ajal ja küsis, kuidas tal läheb, vastas süüdistatav, et tal on probleemid N.A. ega ja ta on

seetõttu kurb. Samuti ütles süüdistatav tunnistajale, et tahab, et N.A. oleks vaid temaga ja kui

ta temaga ei ole, ei saa keegi teine N.A. ega olla.

Tunnistaja V.L. ütlustesse selle kohta, missugused olid tema ja süüdistatava vahelised suhted

ajal, mil nad olid paar, suhtus maakohus kriitiliselt. Antud tunnistaja näol on tegemist isikuga,

kes oli aprillis 2018 süüdistatava tüdruksõber, mistõttu tema ütlused võivad olla kantud

soovist vabastada süüdistatav vastutusest. Maakohus arvestas ka asjaolu, et

ringkonnaprokuröri ja kaitsja küsimustele vastamisel otsis tunnistaja V.L. pidevalt silmsidet

süüdistatavaga, mis omakorda ei tekita usaldust tunnistaja ütluste osas.

Tunnistajate V.L. ja J.V. i ning süüdistatava enda ütlustest nähtub, et süüdistatav oli

14.04.2018 õhtul tarvitanud džinni ja koos tunnistaja J.V. iga ka õlut.

Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt oli süüdistatav alkoholi tarvitanuna agressiivsem ja solvas

rohkem. Samuti kinnitas tunnistaja, et süüdistatav sai endast nõrgemate väärkohtlemisest

naudingu, see meeldis talle. N.A. oli ka tunnistajale väitnud, et süüdistatav lubas hankida

relva, tappa ära N.A. ja seejärel iseenda, et mitte tapmise eest vanglasse sattuda.

Tunnistaja J.H. ütlustest nähtub, et N.A. oli ka talle öelnud, et ükskord tapab süüdistatav ta

ära.

Süüdistatav seletas maakohtu istungil ise, et tema suhted N.A. ega ajal, mil nad olid paar, olid

head ja kuigi nad tülitsesid ka, leppisid ruttu ära, armukadedust oli mõlemalt poolelt. Siiski

nähtub süüdistatava ütlustest üheselt, et ta kinnitab asjaolusid ja tunnistajate ütlusi nendes

osades, millistes on neid käesoleval ajal võimalik kontrollida. Neis osades, mille

kontrollimine ei ole käesoleval ajal enam võimalik N.A. e surma tõttu, leiutas süüdistatav

selliseid versioone, mis ei ole kuidagi kooskõlas kriminaalasja teiste materjalidega.

Seega asus maakohus seisukohale, et süüdistatava ütlused maakohtu istungil on kahetised –

usaldusväärsed ja mitteusaldusväärsed. Süüdistatava kalduvust valetamisele, enda

õigustamisele ja endale sobivate versioonide leidmisele näitavad ilmekalt ka maakohtu istung

vahistamistaotluse lahendamiseks, kus süüdistatav kinnitas, et viibis 14.04.2018 – 15.04.2018

Narvas ning pettuse teel helistamine kaks korda arestimajast emale ajal, mil talle olid seatud

piirangud. Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav ise, et valetas vahistamistaotluse

läbivaatamise ajal ning ka helistamiseks emale pettis arestimaja töötajaid, öeldes, et soovib

helistada kaitsjale. Samamoodi muutis süüdistatav oma ütlusi seonduvalt jopega, mis tal

14.04.2018 – 15.04.2018 seljas oli. Nii kinnitas süüdistatav oma ütlustes esimesel

ülekuulamise päeval maakohtu istungil, et tal oli seljas sama jope, mis tema Narva korterist

15.04.2018 ära võeti. Peale tutvumist fotodega Maxima kaupluse turvakaamerast 15.04.2018

hommikul (Asitõendi 30.08.2018 vaatlusprotokoll) ja mille kohta süüdistatav kinnitas, et

fotodel on tema, muutis süüdistatav kohe oma ütlusi ja seletas teisel ülekuulamise päeval, et

jope, mis tal oli seljas 14.04.2018 ja 15.04.2018 hommikul, unustas ta Narva sõites sinna

bussi. Tegemist on järjekordse versiooniga, mida käesoleval ajal ei ole enam võimalik kuidagi

kontrollida.

5.8. Süüdistatav ei ole ise ega ka kaitsja vahendusel esitanud käesolevas kriminaalasjas ühtegi

tõendit ega loonud menetlejale reaalset võimalust kontrollida tema seisukohti, väidete õigsust

ja kirjeldatud asjaolusid. Vastupidi, nagu maakohus juba eespool märkis, on süüdistatav

esitanud erinevaid versioone erinevate asjaolude kohta, pakkumata sealjuures mingit

võimalust neid kontrollida.

Üheks näiteks selles osas on jälitustoimingu 18.06.2018 protokoll, mille kohaselt toimusid

Jõhvi arestimajas vestlused süüdistatava ja seal samuti kinnipeetav A.L. i vahel. Süüdistatav

seletas maakohtu istungil, et ta ütles A.L. ile vestluste ajal korduvalt, et tema ei ole N.A. e

tapnud. Selliseid korduvaid kinnitusi jälitustoimingu protokollist ei nähtu. Vastupidi, sellest

protokollist nähtub üheselt, et süüdistatav on korduvalt vestlustes soovinud aega tagasi

keerata.

5.9. Lisaks ülalloetletud isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele uuris maakohus

kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid- ja asitõendeid, millele on viidatud ja mida

kirjeldatud maakohtu otsuse terviktekstis ja rõhutatakse üle veel järgmised tõendid.

Täiendava sündmuskoha 19.07.2018 vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati kaamerad, millest

kaks asusid Pärna 11 maja hoovipoolselt küljelt suunaga maja sisehoovile ning üks kaamera

Ringi 1 majalt suunaga Ringi tänava poole. OÜ Lorinda 30.07.2018 vastusest nähtub, et Pärna

11 asuvad videokaamerad on mulaažid ning Ida Prefektuuri 16.04.2018 õiendist nähtub, et

Ringi 1 eramul oleva videokaamera salvestused perioodil 14.04.2018 – 15.04.2018 puudusid

tehnilistel põhjustel. Asjaolu, et Pärna 11 Kohtla-Järve asus töötav õmblusvabrik ja sellele

kinnitatud videokaamerad ei tööta, teadis ka süüdistatav. See asjaolu nähtub jälitustoimingu

18.06.2018 protokollist, kus vestluses süüdistatava ja kambrikaaslase A.L. i vahel kinnitab

süüdistatav (tsitaadi algus): Ei, ei, ei, töötav õmblusvabrik. Seal õmblusvabrikul ripuvad isegi

kaamerad, kuid need ei tööta (tsitaadi lõpp).

Samast jälitustoimingu 18.06.2018 protokollist nähtub, et süüdistatav kinnitab

kambrikaaslasele A.L. ile korduvalt, et soovib aja tagasipööramist, et tal oli nuga ja katus

sõitis. Samas protokollis oskab süüdistatav parandada ka kambrikaaslase sõnu löökide arvu

suhtes, kinnitades, et lööke ei olnud mitte 10, vaid 7.

Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav, et ta ütles kambrikaaslasele korduvalt, et tema ei

tapnud N.A. e, kuid seda, miks sellist teksti ei ole fikseeritud, ei oska ta seletada.

Nimetatud jälitustoimingu materjalidega oli süüdistataval õigus tutvuda. Süüdistatav ega

kaitsja ei ole taotlenud jälitustoimingute materjalidega tutvumist, et tõendada süüdistatava

sellekohaseid ütlusi. Seega sellesisulist süüdistatava suhtes õigustavat tõendit käesoleva

kriminaalasja materjalides ei ole.

Äratundmiseks esitamise 17.04.2018 protokollist nähtub, et tunnistaja T.K. ele esitati

äratundmiseks süüdistatav koos kolme temaga sarnase isikuga. Tunnistaja T.K. gi tundis ära

süüdistatava kui isiku, kellega ta kohtus 15.04.2018 kell 02.40 maanteel.

Tunnistaja V.L. i ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et isik, kelle tema võttis oma

auto peale Tallinn – Narva maanteel Kukruse juures ja kelle ta viis Iidlase, on süüdistatav, kes

kohati tundus talle autos ärevil olevana.

Tuginedes maakohtule esitatud kõikidele tõenditele ja arvestades kaitsja vastuväiteid, leiab

maakohus, et süüdistatav tappis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas N.A. e.

5.10. A.D.-le esitatud süüdistusest nähtub, et tapmine on toime pandud piinaval ja julmal

viisil.

Maakohus möönas, et tapmistegu võib olla ühteaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib

põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti

arvestades olla eriliselt jõhker.

Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi

vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti vahendi

kasutamine, mis ei põhjusta kohest teadvuse kaotust. Tapmise piinav viis on seostatav üksnes

ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis väljendub

muuhulgas kannatanule elupuhuste või kauakestvate füüsiliste kannatuste tekitamises.

Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga

põhjustatud enne tema surma suurt valu või muid vaevusi.

Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tapmise piinav viis leidnud tuvastamist

eelkõige surnu ekspertiisi 28.06.2018 akti nr 18E-IDS0013/103 ja kohturadioloogilise uuringu

03.05.2018 akti nr.018/2018 alusel.

Nii nähtuvad eelviidatud surnu ekspertiisiaktist, et N.A. el sedastati vasakusse rindkereõõnde

ning südamepaunaõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel koos vasaku

kopsu, aordi ja südame vigastusega (kokku 8); torke-lõikehaavad paremal pool kaela

eespinnal ja keha keskjoonel (kokku 2); torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel (kokku 2);

lõikehaavad mõlemal labakäel (kokku 9); nahaalused verevalumid ja marrastused paremal

pool näol; ninaluude murd. Sama ekspertiisiakti kohaselt olid N.A. e surma põhjuseks

hulgalised vasakusse rindkereõõnde ja südamepaunaõõnde tungivad torke-lõikehaavad

vasakul poolel rindkere eespinnal (kokku 5) ja külgpinnal (kokku 2); vasaku kopsu, aordi ning

südame vigastusega; torke-lõikehaavad paremal pool kaela eespinnal ja eespinnal – keha

keskjoonel (kokku 2); kilpkõhre lõikevigastuse ja ulatusliku verevalumiga kaela pehmekoes;

torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel; lõikehaavad mõlemal labakäel, mille tüsistusena arenes

välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus ja äge verekaotus sisemisest ja välisest

verejooksust. On alust arvata, et tömbi vägivallaga saadud vigastused pea piirkonnas on

tekitatud enne terava vägivallaga saadud vigastusi. Kannatanu asend talle vigastuste

tekitamise ajal võis olla seisev, istuv ja/või selili – külili lamav ning pidevalt muutuda. Võttes

arvesse, et haavad rindkere eesseinal omavad paralleelseid pikitelgi ja haavakanalite suunda,

on alust eeldada, et need haavad on tekitatud ühe hooga üksteise järel, asjaoludes, kus

kannatanu keha oli tekitamise ajavahemikul kas fikseeritud seisvas asendis või lamas

liikumatult selili. Kannatanu surnukeha välisvaatluses sedastatud lõikehaavad mõlemal

labakäel viitavad enesekaitse katsetele.

Kohturadioloogilise uuringu 03.05.2018 aktist nr 018/2018 nähtuvad surnu

kompuutertomograafilise ja magnetresonantstomograafilise uuringute kirjeldused ja järgmine

arvamus: Peaaju turse. Ninaluude murd. Veri mõlemas ülalõuaurkes ja põhiluu-urkes. Kaks

haava kaela eespinnal koos kõri vigastuse ja kaela piirkonna pehmete kudede ulatusliku

õhkemfüseemiga. Viis rindkereõõnde ulatuvat haava rindkere eespinnal koos rinnaku ja IV

roide, mõlema südamevatsakese ning hingetoru ja vasaku kopsu vigastusega; mõlemapoolne

õhk-verirind; õhk-verisüdamepaun; keskseinandi õhkemfüseem. Vere aspiratsioon. Kolm

haava vasakul pool rindkere külgpinnal koos vasaku kopsu vigastusega. Verevalumid haavade

piirkonna pehmetes kudedes. Vähene vedelik väikevaagnas.

Eeltoodu andis maakohtule alust arvata, et nahaalused verevalumid ja marrastused paremal

pool näol ning ninaluude murd olid süüdistatava poolt N.A. ele tekitatud enne terava

vahendiga tekitatud vigastusi. Surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole välistatud, et N.A. oli

vigastuste tekitamise ajal seisvas asendis. Samuti on surnu ekspertiisiaktis kohtuarst – ekspert

andnud arvamuse, et N.A. e laibal tuvastatud lõikehaavad mõlemal labakäel (kokku 9) võisid

olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse (rindkeresse ja kaela) suunatud

löökide pareerimisel. Seega ei ole kuidagi välistatud, et N.A. üritas ennast süüdistatava ründe

vastu igal viisil kaitsta. See omakorda pikendab maakohtu arvates ründe ajalist kulgu ja see

omakorda N.A. ele tekitatud piina.

Maakohus nõustus ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatav pani tapmise toime

piinaval viisil. Surnu ekspertiisiaktis sisalduvas kohtuarst – eksperdi arvamuses on

üksikasjalikult kirjeldatud ohtrad vigastused, mis on tekitatud lühikese ajavahemiku järel ühe

hooga üksteise järel. Rindekereõõnde ja südameõõnde tungivad torke-lõikehaavad põhjustasid

N.A. el eluohtliku tervisekahjustuse nende tekitamise momendil, seega elupuhuselt. N.A. el

on tuvastatud rohked torke-lõikehaavad ning lisaks eelnevalt saadud nahaalused verevalumid

ja marrastused paremal pool näol ja ninaluude murd. Kõhklematult on selliste vigastuste

tekitamine seotud samaaegselt suure valu põhjustamisega, mida kohtupraktika hindab piinava

teoviisina. Kuigi kohtuarst – eksperdi arvates saabus N.A. e surm vastavalt surnu

ekspertiisiaktile suhteliselt kiiresti, maksimaalselt mõnede minutitega, märgib maakohus, et

N.A. e labakätel leiti 9 vigastust, millest 7 viitavad sama kohtuarst – eksperdi hinnangul

vastutõrjele. Maakohus leidis, et seega ei ole millegagi välistatud, et N.A. osutas oma elu

päästmiseks meeleheitlikku vastupanu, kogedes seejuures sügavaid surmaeelseid läbielamusi

ja õudu. Tuvastatud ei ole ühtegi asjaolu, mis lubavad väita, et kasvõi osade löökide saamise

ajal oli N.A. teadvusetusseisundis.

Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste

suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises

pildis. Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub

teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes.

Eelviidatud surnu ekspertiisiaktist nähtub, et surnukeha välisel vaatlusel sedastati

vertikaalsed, omavahel paralleelselt paiknevad, triibukujulised hallika pinnase määrdumised

ja vertikaalne pindmine marrastus paremal pool rindkere – selja ülaosas, mis kõik viitavad

keha lohistamisele.

Tunnistaja V.Z. ütlustest nähtub, et surnukeha lamas õmblusvabriku territooriumil, kuid puu

taga ja välja paistsid vaid valged jalatsid.

Sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokollist nähtub, et sissepääsuna kasutusel olnud ukse

vahelisel alal on fotografeeritud tühimik killustikus ja pisut ukse poole on killustikul

fikseeritud suurem veremäärdumine, millest edasi on näha lohistamisjäljed, kus killustik on

samuti veremäärdumisega. Lohistamise jäljed viisid suure puuni, mis on teisel pool

killustikku. Surnukeha oli peidetud suure raagus lehtpuu taha varju, kaugemale

sissesõiduväravatest ja majast.

Maakohus leidis, et eeltooduga on tuvastatud, et peale N.A. ele ohtrate kehavigastuste

tekitamist lohistas süüdistatav N.A. e keha eemale suure puu varju, eesmärgiga, et seda ei

oleks kiiresti võimalik avastada.

Tunnistaja I.S. i ütlustest nähtub, et süüdistatav küsis temalt enne ööbima jäämist, kas

inimesel on võimalik ellu jääda peale seda, kui teda on löödud noaga kõrisse. N.A. el oli

tuvastatud kaks torke-lõikehaava paremal pool kaela eespinnal.

Maakohus leidis, et kõik eeltoodu viitab sellele, et peale kehavigastuste tekitamist ei olnud

süüdistatav ka ise kindel N.A. e surmas, mistõttu ta lohistas keha puu varju, et kindlustada

N.A. e kohene mitteavastamine ja seega ka tema surm.

Eeltoodu on ka kooskõlas tunnistaja I.S. i ütlustega selle kohta, et süüdistatav oli talle

kinnitanud, et kui tema N.A. e endale ei saa, siis ei saa teda ka keegi teine.

Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et N.A. e tapmine süüdistatava poolt oli toime pandud

julmal viisil. Oluline on siinkohal tuvastatus, et tapmine on toime pandud olustikus, milles

avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Maakohus leidis, et

antud asjaolud on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud.

5.11. Maakohus leidis, et süüdistatav pani N.A. e teo toime otsese tahtlusega.

Maakohus leidis, et tekitades N.A. ele ohtraid kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse

kehapiirkondadesse, lohistades ta peale seda suure puu varju ja jättes sinna, teadis süüdistatav

kindlalt, et N.A. sureb. Maakohus leidis, et tahtluse aspektist ei ole oluline, kas N.A. oli

lohistamise ajal juba surnud või mitte, kuna suure puu alla lohistamise eesmärk oli N.A. e

varjamine. Seega saab kokkuvõtteks kindlalt väita, et süüdistatav tahtis toime panna

süüteokoosseisule vastavat asjaolu.

5.12. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.05.2018 vastuse nr 15.8-1/4494-1 kohaselt ei ole

süüdistatav pöördunud nimetatud kliinikumi psühhiaatriakliinikusse. SA Ahtme Haigla

02.05.2018 tõendi nr AH-K-18/142 kohaselt ei ole süüdistatav pöördunud psühhiaatrilise abi

saamiseks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 02.05.2018 vastuse nr 2018/2-23.1/416-2 kohaselt

ei ole süüdistatav pöördunud psühhiaatriakliinikusse.

Kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi 17.07.2018 akti nr 11/15 kohaselt ei

esine süüdistataval käesoleval ajal ega ei ole esinenud ka varasema elu jooksul

psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite ja psüühikaiseärasusi, mis muuhulgas

põhjustaksid tal tahtest olenematut sotsiaalseid reegleid eiravat käitumist; teda ennast või teisi

isikuid ohustavat, sh vägivaldset käitumist. Süüdistataval ei ole oma psüühilise seisundi ja

kognitiivsete funktsioonide poolest takistusi ega piiranguid sihipäraseks arutlemiseks ja

käitumiseks, sh iseseisvate otsuse tegemiseks teiste isikute poolt tehtud ettepanekutega

nõustumise või mittenõustumise kohta.

Süüdistataval võis temale süüksarvatava teo toimepanemisele vastaval ajal esineda kerge

alkoholijoove. Olemasolevad andmed süüdistatava psüühilise seisundi ning tema käitumise

kohta temale süüksarvatavale teole vastava ajavahemiku jooksul ning sellele eelneval ja

järgneval perioodil välistavad tal sellise psüühikahäire, kognitiivse defitsiidi või erilise

emotsionaalse seisundi esinemise, mis põhjustaks tahtest olenematut vägivaldset käitumist.

Maakohus leidis, et eeltoodu annab täieliku kinnituse selle kohta, et N.A. e mõrva

toimepanemise ajal oli süüdistataval olemas täielik arusaam oma tegevusest ja selle

tagajärgedest.

6. Vastavalt kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlusele kontrollis maakohus

jälitustoimingute teostamist süüdistatava osas ja tuvastas alljärgneva.

6.1. Jälitustoimingute tegemise aluseks oli info, et tapetud N.A. e kasutuses olnud

mobiilabonentnumbri xxxxxx kõneeristusest nähtuvalt ilmnes, et viimases kõnes helistas N.A.

oma endisele poiss-sõbrale A.D.-le . Samuti viibis A.D. N.A. ega sama mobiilmasti

levipiirkonnas. Eeluurimisel kogutud tunnistaja ütluste kohaselt oli A.D. olnud N.A. e

suhtes vägivaldne (ja teda ka peksnud). Arvesse tuleb võtta ka kuriteo võimalikku rasket

ähvardavat karistust. Seega oli vajadus kontrollida A.D. seotust kuriteoga.

Maakohtu hinnangul on eelviidatud teave piisav, et õigustada jälitustoimingutega

tõendusteabe kogumise alustamist.

Maakohus nõudis ringkonnaprokurörilt välja jälitustegevusega seotud dokumentatsiooni ja

kontrollinud jälitustegevuse seaduslikkust ning seda, et oleksid täidetud jälitustegevuse puhul

nõutavad kolm tingimust: peab olema kohtu määrus, tõend peab olema saadud loas nimetatud

toimingu käigus ja tõend peab olema saadud loas nimetatud ajavahemikul.

Samuti on oluline, et jälitustoimingu loa andmisel oleks järgitud viimase abinõu ehk ultima-

ratio põhimõtet (Riigikohtu 06.04.2015 kohtulahend nr.3-1-1-3-15).

Kaitsja palus kontrollida järgneva jälitustoimingu põhjendatust ja seaduslikkust: Viru

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör L. Pikma 19.04.2018 jälitustoimingu taotlus nr

JT2433/2018 ja selle taotluse alusel Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Kristel Vedro

20.04.2018 kohtumäärus nr KM5599/2018; Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

L. Pikma 19.04.2018 taotlusega nr JT2433/2018 taotleti A.D.

asukohas

/kinnipidamisasutuses/ tema ja kolmandate isikute omavaheliste vestluste salajast

pealtkuulamist ja -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist perioodil 19.04.2018 –

19.06.2018; Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Kristel Vedro 20.04.2018 kohtumäärusega nr

KM5599/2018 on antud KrMS § 1267 lg 1 alusel luba muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks

või -vaatamiseks ajavahemikul 20.04.2018 – 19.06.2018 (kaasa arvatud) A.D. asukohas

/kinnipidamisasutus(te)s/ tema ja kolmandate isikute omavaheliste vestluste salajaseks

pealtkuulamiseks ja -vaatamiseks ning audio- ja videosalvestamiseks. Luba on antud

20.04.2018 kell 12.41.52.

Jälitustoimingu protokoll on koostatud 18.06.2018.

Protokollis on märgitud, et jälitustoimingu aluseks on Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik

Kristel Vedro 20.04.2018 kohtumäärus nr KM5599/2018.

Prokuratuuri taotluse andmed: Viru Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör L. Pikma

Jälitustoimingu loa 19.04.2018 taotlus nr JT2433/2018.

Jälitustoimingu aeg ja koht: 24.04.2018 kell 00.06:58 – 24.04.2018 kell 00.11:33; 30.04.2018

kell 23.28:40 – 30.05.2018 kell 23.33:50; 07.05.2018 kell 19.48:53 – 07.05.2018 kell

20.53:44. Ida Prefektuur Jõhvi politseijaoskond Jõhvi arestimaja Jõhvi XXX.

Jälitusprotokollis on kajastatud A.D. vestlused A.L. iga.

Jälitustoiminguga saadud teave on salvestatud CD-plaadile.

Tulenevalt eelpooltoodust leiab maakohus, et jälitustoiminguga kogutud teave on saadud

seaduse nõudeid järgides.

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör L. Pikma 21.06.2018 jälitustoimingust

teavitamata jätmise loaga nr.MTL3254/2018 anti luba jätta teavitamata 20.04.2018 –

19.06.2018 A.D. ja teised toiminguga tuvastatud ja oluliselt riivatud isikud.

A.D. teavitati 28.09.2018, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr 18244000305

jälitustoimingud vastavalt perioodil 20.04.2018 – 19.06.2018 KrMS § 1267 alusel.

A.L. i teavitati 05.11.2018, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr 18244000305

jälitustoimingud vastavalt perioodil 20.04.2018 – 19.06.2018 KrMS § 1267 alusel.

Kokkuvõttes ei leidnud maakohus, et jälitustegevuse käigus oleks seadust rikutud. Maakohtu

hinnangul on jälitustoiminguteks antud luba seaduslik ja põhjendatud. Kuna otseselt kuriteo

toimepanemise hetkel tunnistajaid ei olnud ja seda iseloomustas konspiratiivsus, oli vajalik

isiku suhtes jälitustoimingute teostamine. Jälitustoimingute tegemisest on isikut vastavalt

KrMS § 12613 teavitatud. Teavituses on viide edasikaebamise korrale. Seega on

jälitusprotokoll lubatav tõend.

6.2. Vastuseks kaitsja vastuväitele märkis maakohus, et jälitustoiminguid lubati teostada A.D.

ja kõigi kolmandate isikute suhtes. Seega ei ole tegemist argumendiga, mille kohaselt ei saaks

tõendit kasutada, sest kohtumääruses ei ole määratud, et jälitustoimingut teostatakse A.L. i

osavõtul. Peale selle on A.L. i hilisemalt jälitustoimingute tegemisest teavitatud

nõuetekohaselt.

7. Vastuseks kaitsja vandeadvokaat S. Politševi poolt kohtukõnes toodud väidetele märkis

maakohus järgmist.

7.1. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele,

kuna sellest ei nähtu, et uurimistoimingu teostamisel osales kohtuarst – ekspert M. Vassin,

kuna tema allkiri protokollil puudub.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud. Antud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub

üheselt, et tegelikult puudub sellel M.G. i allkiri. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kolmanda

lehekülje allosas paremal on allkiri, mille juures puudub trükitud tekstina nimi. Visuaalselt on

see allkiri üheselt sarnane kohtuarst – ekspert M. Vassini allkirjaga, mis on

Ekspertiisimaterjali võtmise 18.03.2019 protokollil. Viimati nimetatud menetlustoimingul

osales ka kaitsja vandeadvokaat S. Politšev. Lisaks sellele nähtub Sündmuskoha

vaatlusprotokolli juurde lisatud videost, et kell 10.40 saabus kohtuarst ja alustatakse laiba

vaatlusega. Seega on maakohus üheselt seisukohal, et kohtuarst – ekspert M. Vassin osales

sündmuskoha vaatlusel ja tema allkiri on ka sündmuskoha vaatlusprotokollil, kuigi ilma

trükitud nimeta.

7.2. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele,

kuna sündmuskohalt kaasa võetud DNA-proovid ei ole lisatud protokolli juurde, puuduvad

dokumendid DNA-proovide võtmise kohta ja selle kohta, kes need võttis.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud protokolli p 4 lõpust on üheselt

arusaadavalt kirjas, et surnukehalt on võetud järgmised DNA-proovid: vasaku püksisääre

alumisest osast 14 cm kõrguselt, keskõmblusest 3 cm kauguselt; parema püksisääre alumisest

osast 12 cm kõrguselt, keskõmblusest 6 cm kauguselt; vasaku püksisääre alumisest osast 5 cm

kõrguselt, keskõmblusest 1 cm kauguselt ja vasaku püksisääre alumisest osast 5 cm kõrguselt,

keskõmblusest 2 cm kauguselt. KrMS §87 ei sätesta, et nimetatud proovid tuleb eraldi ära

märkida punktis 7 protokolli lisadena. Asjaolu, et nimetatud proovid olid võetud korrektselt,

nähtub 10.07.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-GE0415. Kõik nimetatud DNA-proovid olid

ekspertiisi teostajate poolt aktsepteeritud.

7.3. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele,

kuna sündmuskohalt kaasa võetud riided ja jalatsid ei ole lisatud protokolli juurde, puuduvad

dokumendid asjade võtmise kohta.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud protokolli p 4 lõpust on üheselt

arusaadavalt kirjas, et kaasa võeti kõik riided ja jalatsid: Adidas tossud, valged sokid, punane

pusa, musta värvi jope, musta värvi teksapüksid, aluspüksid koos hügieenisidemega.

Maakohus viitab siinkohal taaskord KrMS § 87.

7.4. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele,

kuna ringkonnaprokurör esitas kohtule fotod, kuid protokolli punktist 5 ei nähtu, et fotod

oleksid lisatud protokolli juurde. Lisaks sellele on fototabelid koostanud isik, kes ei osalenud

sündmuskoha vaatlusel.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli punktist 3 nähtub, et

ühe tehnikavahendina kasutati fotoaparaati ja punktis 4 on selgelt kirjeldatud kohad ja

esemed, mida on fotografeeritud ning mis numbriga need on märgistatud fototabelitel.

Fototabelitelt endilt on selgelt aru saada, et tegemist on lisadega Sündmuskoha

vaatlusprotokollile 15.04.2018 seoses tapmisega Pärna 11 Kohtla-Järve. Maakohus on

seisukohal, et sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod on selgelt seostatavad

eelnimetatud protokolliga. Asjaolu, et fotod on koostanud teine isik, ei tee neid tõenditena

mittelubatavateks, kuna kehtiv KrMS ei sätesta, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ja lisad

peavad olema vormistatud ühe ja sama isiku poolt. Oluline on siinkohal tõendite seostatus

ning arusaadavus koostajate osas. Maakohus leidis, et selles osas vaidlus puudub.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli on koostanud Jõhvi politseijaoskonna vanemuurija ja

fototabelid vanemkriminalist.

Maakohus leidis, et puudub alus sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokolli jätmiseks

tõendite hulgast välja põhjusel, et see ei vasta nõuetele. Isegi kui asuda seisukohale, et

nimetatud vaatlusprotokollis on tuvastatavad tehnilised ja vormistuslikud minetused, on

kohtupraktikas kinnistunud arusaam, mille kohaselt võivad ka menetlusõigusnormide

rikkumisega saadud tõendid olla kohtumenetluslikult siiski lubatavad (vt. ka Riigikohtu

13.10.2015 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-15). Riigikohus on sedastanud, et sellised

minetused ei too kaasa esitatud dokumendi terviklikku tõendikõlbmatust. Eelkõige tuleb

siinkohal arvestada tuvastatud rikkumise olulisust ning seda, kas tuvastatud menetlusviga

mõjutab õigusriikliku kohtupidamise põhialuseid ja süüdistatava õigust ausale

kohtupidamisele. Kuna maakohus ei nõustu sellega, et kaitsja poolt nimetatud menetlusvead

on sellised, mis viivad kogumis tõendi kõlbmatuseni, siis leiab maakohus, et süüdistatava

õigusi ei ole rikutud.

7.5. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx Kohtla-

Järve nõuetele, kuna ringkonnaprokuröri teade läbiotsimise teostamise kohta ei ole

ringkonnaprokuröri poolt allkirjastatud.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. KrMS § 91 lg 5 võib edasilükkamatul juhul toimetada

läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Käesoleva

kriminaalasja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija on

16.04.2018 kell 09.10 taotlenud kirjalikult luba teostada edasilükkamatutel juhtudel

läbiotsimine aadressil xxx Kohtla-Järve ja ringkonnaprokurör on 16.04.2018 kell 09.27

andnud selleks kirjaliku loa. Nii taotluse kui loa puhul on vastuvaidlematult tegemist

taasesitamist võimaldava viisiga ning antud menetlustoimingu seaduslikkust on 17.04.2018

kell 15.58 kinnitanud ka eeluurimiskohtunik. Missugusele seaduslikule allkirjastamise

nõudele on kaitsja viidanud, jääb maakohtule arusaamatuks, selle seaduslikule alusele ei ole

viidanud ka kaitsja ise.

7.6. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx

nõuetele, kuna sellest ei nähtu, et läbiotsimise tulemusena oleksid ära võetud mingid esemed

ja DNA-proovid.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt KrMS § 92 lg.1 p.4 kantakse

läbiotsimisprotokolli muuhulgas leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust

kriminaalasja lahendamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on läbiotsimisprotokolli punktis 9

üheselt arusaadavalt nimetatud ära leitud esemed ja nendega teostatud toimingud (ära on

nimetatud paberkotid ja turvakleebised). Läbiotsimisprotokolli punktis 11 on lisana nimetatud

ka fototabel, kust on üksikasjalikult näha kohad ja esemed. Seega on läbiotsimisprotokoll

maakohtu arvates korrektne ja vastab seaduse nõuetele, DNA-proovide ja muude esemete

võtmise koht ja kord on igati jälgitav, konkreetse tegevuse kirjeldus on läbiotsimisprotokollis

ära toodud.

7.7. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx Kohtla-

Järve nõuetele, kuna protokoll on tõlgitud eesti keelde üksnes osaliselt.

Maakohus nõustub siinkohal kaitsja poolt viidatud KrMS § 10 lg 3 sätestatuga ja sellega, et

läbiotsimisprotokoll on eesti keelde tõesti tõlgitud vaid osaliselt. Samas ei nõustu maakohus

kaitsja seisukohaga, et antud asjaolu tõttu muutub läbiotsimisprotokoll mittelubatavaks

tõendiks. Kuna läbiotsimisprotokoll on koostatud vene keeles ja eesti keelt süüdistatav tema

enda kinnitusel ei valda, siis leiab maakohus, et süüdistatava õiguseid ei ole

läbiotsimisprotokolli osalisel tõlkimisel vene keelest eesti keelde kuidagi rikutud. Nimetatud

läbiotsimise juures viibis süüdistatava ema Ll A.D., kes on omakäeliselt vene keeles märkinud

protokolli, et see on tema poolt läbi loetud ja kirjutatud õigesti. Seega oli venekeelne

läbiotsimisprotokoll igati arusaadav ka läbiotsimise juures viibinud isikule.

7.8. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx Narva

nõuetele, kuna luba läbiotsimiseks ei ole ringkonnaprokuröri poolt allkirjastatud ja

protokollist ei nähtu, et kaasa oleksid võetud asjad, mida edaspidi kasutati DNA-ekspertiisi

tegemiseks.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja viitab siinkohal samadele põhjendustele, mis

16.04.2018 xxx Kohtla-Järve teostatud läbiotsimisprotokolli lubatavaks lugemise osas.

7.9. Kaitsja seisukoha kohaselt on 15.04.2018 ja 18.04.2018 teostatud uurimistoimingute

käigus (isiku läbivaatuse protokoll, ekspertiisimaterjali võtmise protokoll) rikutud

süüdistatava kaitseõigust.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli 15.04.2018 kinni peetud ja

talle oli esitatud kahtlustus KarS §1 14 lg 1 p. 1 järgi, kaitsja eelnimetatud kahe

uurimistoimingu juures ei viibinud. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et

tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 3 oli rikutud süüdistatava kaitseõigust. Samas leiab maakohus, et

antud rikkumine oli kõrvaldatud Viru Maakohtu 18.03.2019 istungil määratud DNA-

ekspertiisiga. Riigikohus on oma 15.02.2019 lahendis kohtuasjas nr 1-18-1247 sedastanud, et

juhul, kui ekspertiisiakt on kohtule arusaamatu või sisaldab vastuolusid, tuleb kaaluda

eksperdi täiendava küsitlemise või uue ekspertiisi määramise vajadust. Uue ekspertiisi

määramist võimaldab ka KrMS § 295. Maakohus leiab, et antud kriminaalasjas oli rikkumine

sellega kõrvaldatud ja süüdistatava õigused tagatud. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga,

et tegemist oli uue täiendava tõendiga, mis tuleks jätta tähelepanuta. Maakohus leiab, et

DNA-ekspertiisi määramine kohtuistungi käigus selliselt, et võrdlemisele kuuluvad

18.04.2018 Jõhvi arestimajas ja maakohtu 18.03.2019 määruse alusel süüdistatavalt võetud

bioloogilise materjali proovid, on ilmselgelt kiirem ja ressursse vähem kasutavam meetod

vastukaaluks sellele, kui maakohtu 18.03.2019 määruse alusel süüdistatavalt võetud

bioloogilise materjali proove oleks hakatud võrdlema kõigi äravõetud esemete ja objektide

suhtes.

7.10. Kaitsja seisukoha kohaselt on 15.04.2018 teostatud uurimistoimingu käigus (isiku

läbivaatuse protokoll) rikutud süüdistatava õigust tõlgi abile.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Isiku läbivaatuse 15.04.2018 protokollist nähtub

üheselt, et see on olulises osas koostatud vene keeles ning süüdistatav on sellele omakäeliselt

märkinud, et protokoll on talle tõlgitud ja arusaadav ja märkusi selle protokolli kohta tal ei

ole. Maakohus leiab, et juhul, kui süüdistatavale jäi kõik või osa protokollist arusaamatuks, oli

tal koheselt võimalik see omakäeliselt protokolli lisada. Kuna süüdistatav on aga ise

märkinud, et protokoll oli talle tõlgitud ja on arusaadav, siis leiab maakohus, et

menetlusõiguse rikkumist käesoleval juhul ei ole.

7.11. Kaitsja seisukoha kohaselt on 15.04.2018 teostatud isiku läbivaatuse protokollile lisatud

fototabel, kuid selle on koostanud isik, kes uurimistoimingul ei osalenud.

Maakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et menetlusnorme käesoleval juhul rikutud ei

ole ning viitab siinkohal juba käesolevas kohtuotsuses ülalpool viidatud seisukohale, et

asjaolu, et fotod on koostanud teine isik, ei tee neid tõenditena mittelubatavateks, kuna kehtiv

KrMS ei sätesta, et Isiku läbivaatuse protokolli ja selle lisad peavad olema vormistatud ühe ja

sama isiku poolt.

7.12. Kaitsja seisukoha kohaselt ei saa käesolevas kriminaalasjas kasutada tõenditena

30.07.2018 ja 19.04.2018 asitõendite vaatlusprotokolle, kuna neist ei nähtu, et nende

uurimistoimingute tulemusena oleksid ära võetud menetleja poolt vaadeldud esemed ning

19.04.2018 protokollil puuduvad osade menetlejate allkirjad.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Mõlemas läbiotsimisprotokollis on selgelt ja üheselt

arusaadavalt kirjeldatud toimunud vaatluste käigud, milliselt aadressilt ja millised esemed on

ära võetud ning nende esemete suhtes rakendatud meetmed. Asjaolu, et 19.04.2018 protokollil

puuduvad osad allkirjad, ei muuda nimetatud protokolli mittelubatavaks tõendiks, kuna

vaatluse viis läbi üks menetleja ja selle menetleja allkiri on protokollil olemas.

7.13. Kaitsja seisukoha kohaselt ei saa DNA-ekspertiiside 10.07.2018 ja 06.07.2018 akte

lugeda vastuvõetavateks tõenditeks, kuna ekspertiiside teostamiseks olid kasutatud

süüdistatava DNA-proovid, mis olid saadud õiguslikult tühise ekspertiisimaterjali võtmise

protokolli alusel ning uurimise objektideks olid esemed, mis olid eeldatavasti võetud

sündmuskohalt ja läbiotsimiste tulemusena.

Oma seisukoha DNA-materjali võtmise ja edasiste ekspertiiside osas ning samuti

sündmuskohalt ja läbiotsimiste tulemusena saadud esemete osas esitas maakohus juba

käesolevas kohtuotsuses eespool.

Kaitsja seisukoha kohaselt ei tõenda DNA-ekspertiis seda, et süüdistatav pani toime kuriteo

N.A. e suhtes, kuna nad suhtlesid vähemalt 2 aastat nagu paar, N.A. viibis tihti süüdistatava

elukohas ning N.A. ja süüdistatav ööbisid vähemalt kaks korda koos ka tunnistaja I.S. i

juures.

Nende väidete osas esitas maakohus oma seisukoha juba võtnud.

8. A.D.-le mõistetava karistuse osas märkis maakohus järgmist.

8.1. Kannatanu N.A. e episood.

Maakohus leiab, et antud kuriteoepisoodis on süüdistatava süü suur. Kuriteo ohvriks oli 15-

aastane tütarlaps, kes oli pikaajalises paarisuhtes süüdistatavaga ja tunnistajate ütluste

kohaselt kahtlemata armastas süüdistatavat, olles alati tülide korral valmis leppima ja

andestama süüdistatavale kõik. Tegelikkuses oli N.A. el alles terve elu ees, see jäi elamata

süüdistatava poolt toime pandud kuriteo tõttu. Süüdistatava poolt toimepandud kuritegu

iseloomustab jõhkrus ja hoolimatus nii tütarlapse kui ka inimelu vastu üldiselt. Süüdistatava

poolt on kuritegu toime pandud otsese tahtlusega, N.A. e piinaval ja julmal viisil.

Kriminaalasja materjalides on sündmuskoha vaatlusprotokoll ja surnu ekspertiisiakt koos

fototabelitega sündmuskohast, surnust ning viimasele tekitatud vigastuste asukohast ja

iseloomust, need on kahtlemata võikad ja keskmist inimest äärmiselt häirivad. Süüdistatava

kaitsetaktika tugineb valikulistele ütlustele, kuid kaldub pigem tõeste ütluste mitteandmisele,

pidevale eneseõigustamisele ja püüule vabaneda vastutusest.

Käesolevas kriminaalasjas jääb maakohtule sügavalt arusaamatuks ka teo motiiv.

Süüdistatava enda ütluste kohaselt olid nad N.A. ega paarina lahku läinud juba veebruaris

2018, sellegipoolest kurtis süüdistatav 14.04.2018, s.o ajal, mil süüdistatav enda ütluste

kohaselt oli paar hoopis V.L. ga, tunnistaja I.S. ile tehtud telefonikõnes, et ta tahab N.A. e

endale ja et seoses probleemidega nende suhetes on tal kurb tuju. Maakohus möönab, et igas

suhtes on aeg-ajalt pingeid ja tülisid, kuid neid ei lahendata sellise ulatusliku vägivallaga, mis

viib ühe poole surmani.

Maakohus leiab, et karistust kergendavad asjaolud antud kuriteoepisoodis puuduvad. Nagu

maakohus märkis juba varem, on süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis suur. Juba see

asjaolu iseenesest välistab kaalumise karistuse mõistmiseks miinimummääras või alla

sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel tuleb hinnata konkreetsete tegude sisemist

ebaõigust. Riigikohus on oma 10.04.2006 lahendis nr.3-1-1-12-06 selgitanud, et süü suuruse

tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning oma 20.02.2007 lahendis nr 3-1-

1-99-06 on Riigikohus märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki

ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Seega

omab tähendust konkreetse kuriteo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka

teo toimepanemise ohtlikkusele.

Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdistatava isikut iseloomustavaid

andmeid.

8.2. Süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal 18-aastane ja õppis Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuses Narvas. Vahetult peale täisealiseks saamist kolis ta vanematekodust

välja ja hakkas üksinda üürima korterit Narvas. Kriminaalkorras on kinnipeetav varasemalt

karistamata, kuid korduvalt on teda karistatud väärteokorras. Kõik 6 väärteokaristust on

käesolevaks ajaks arhiveeritud, kuna karistusteks määratud rahatrahvid on tasutud. Seega on

tegemist karistamata isikuga.

Nii kannatanu esindaja K.K. kui ka enamus tunnistajatest iseloomustasid süüdistatavat

negatiivselt: tegemist on äärmiselt kontrolliva, enda seisukohti ja arvamust pealesuruva, nuge

kaasaskandva ja füüsilist vägivalda kasutava isikuga. Maakohtu arvates viitavad tunnistajate

ütlused süüdistatava vähesele empaatiavõimele, hoolimatusele inimsuhetes, enesekesksusele

ja võib-olla ka manipuleerivale käitumisele.

Maakohtu istungil esitas ringkonnaprokurör erinevatest aegadest pärit SA Ida-Viru

Keskhaigla patsiendikaardid ning perearst Natalia Loginova vastuse koos ravilooga, samuti

17.04.2017 otsuse väärteoasjas.

Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et antud patsiendikaardid ei oma süüdistuse aspektist

tähendust, kuna süüdistus ei hõlma nimetatud kuupäevi. Küll aga peab maakohus tähelepanu

väärivaks perearsti poolt saadetud ravilugu. Nimetatud raviloost nähtub, et N.A. e

terviseseisundi iseloom muutus just ajast, mil ta hakkas suhtlema süüdistatavaga. Varasemate

tavapäraste külmetushaiguste asemele tekkisid siis erinevad traumad. Maakohus nõustub

ringkonnaprokuröriga, et see ei ole tavapärane. Samuti on antud ravilugu kooskõlas kannatanu

esindaja K.K. ja erinevate tunnistajate ütlustega N.A. el sedastatud vigastuste iseloomu ning

aja osas. Maakohus on seisukohal, et eelnimetatud tõendid koos näitavad ja tõendavad

süüdistatavapoolset varasemat vägivalla kasutamist N.A. e suhtes, mida siiski käesoleval ajal

seoses N.A. e surmaga ei ole võimalik enam kindlaks teha. Otsus väärteoasjas tõendab

süüdistatava huvi tsiviilkäibes keelatud relvade ja nende ebaseadusliku käitlemise kohta.

8.3. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada süüdistatavat

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et süüdistatavat tuleb

karistada vaid reaalse vangistusega. KarS § 56 mõtte kohaselt peab süüdistatav ennekõike

vastutama tema poolt toime pandud kuritegude eest. Antud süüdistatava puhul ei ole vastavalt

kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi aktile tegemist isikuga, kes oma

vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud kuritegude tõsidust, ohtlikkust ja

saabuvaid tagajärgi. Kuigi tapmise osas oli tegemist esimese ülitraagiliselt lõppenud

episoodiga, nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest ka süüdistatava varasem vägivaldne

käitumine (episood kannatanu D.P. iga). Mõrva puhul oli tegemist äärmusliku, ülepingutatud

ja mõistetamatu vägivallaga.

8.4. Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava puhul võimalik saavutada

karistuse eesmärke vaid reaalse vangistuse mõistmisega, kuid mitte sanktsiooni alam- või

keskmises määras antud kuriteoepisoodis. Maakohus leiab, et karistades süüdistatavat mõrva

episoodis sanktsiooni alam- või keskmises määras, ei täida karistus oma eesmärki

eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Lisaks sellele ei ole vähetähtis, et süüdistatav tuleb süüdi mõista kahes

kuriteoepisoodis.

Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine

määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või

vähendatakse.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavale tuleb kuriteos KarS § 121 lg 1

järgi mõista karistuseks 1 kuu vangistust, kuriteos KarS §121 lg.2 p.2, 3 järgi mõista

karistuseks 4 kuud vangistust ja kuriteos KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõista karistuseks 20 aastat

vangistust, liitkaristuseks KarS § 64 alusel mõista karistuseks 20 aastat vangistust. Samas

põhjendas ringkonnaprokurör karistuse suurust vaid asjaoludega, et süüdistatava süü on suur

ja ta ei tunnistanud oma süüd mõrvas. Maakohus nõustub, et nimetatud asjaolud kuuluvad

karistuse suuruse mõistmisel arvestamisele, kuid karistuse mõistmist maksimummääras (v.a

eluaegne vangistus) tuleb siiski põhjalikumalt analüüsida ja põhjendada. Maakohus

karistusega maksimummääras (v.a eluaegne vangistus) käesolevas kriminaalasjas ei nõustu.

Arvestades kuritegude raskust, laadi, asjaolusid ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et

süüdistatavale tuleb KarS § 121 lg 1 järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust ja KarS § 114

lg 1 p 1 järgi 16 aastat vangistust. Süüdistuses KarS §121 lg 2 p-de 2, 3 järgi tuleb süüdistatav

õigeks mõista.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.D. peeti kahtlustatavana kinni

15.04.2018 ja vahistati Viru Maakohtu 17.04.2018 määruse alusel, vahistamise algusega

15.04.2018. Eeltoodu alusel algab süüdistatava karistuse kandmise algus 15.04.2018.

9. Maakohus leidis, et põhjendatud on rahuldada kannatanu esindaja K.K. tsiviilhagi summas

2802,20 eurot. Summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt.

Apellatsioonid

10. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu K.K., kes ei ole

rahul A.D.-le mõistetud karistusega, mis on ebaõiglaselt leebe, ei vasta kuriteo raskusele ning

on tingitud süüdistatava käitumise ebaõigest hindamisest.

Maakohus ei vaadatud küllaldaselt läbi kuriteole eelnenud asjaolusid, eriti süüdistatava

isiksust ja tema julmust ja kalduvust vägivaldsetele tegudele. Süüdistatav juba oli süüdi

mõistetud isiksusevastaste kuritegude toimepanemises – ta tekitas alaealise A.H. i tervisele

rasket kahju märtsis 2018. Kannatanu sai raskeid kehavigastusi ja viibis reanimatsioonis.

Antud kuriteo varjamise eesmärgil ja sooviga pääseda vastutusest sundis A.D. füüsilise jõu

kasutamisega ja moraalse survestamisega minu tütart N.A. e andma valeütlusi.

Süüdistatavale varasemalt määratud karistused ei avaldanud mõju, vaid andsid ainult kindlust

karistamatuses ega peatanud kõige raskema ja julma tapmise toimepanemises. See

iseloomustab süüdistatavat kui agressiivset, julma inimest, kes tunneb mõnu nõrgemate

mõnitamisest.

Otsuse tegemisel maakohus ei pööranud tähelepanu vangistusreeglite rikkumisele, antud fakt

leiab samuti kinnitust kohtumenetluse materjalides. Süüdistatava jaoks ei eksisteeri seadusi

ega moraalseid norme.

11. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör L. Pikma,

kes palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis määratud kaitsjale

vandeadvokaadi abile I. Beluginile makstud tasud summas 90 eurot ja summas 193,44 eurot

süüdistatavalt välja mõistmata, põhjendades seda asjaoluga, et 20.04.2018 ja 27.04.2018

kaitsja poolt esitatud taotlused kulude hüvitamiseks olid allkirjastamata, ning jättis need Eesti

Vabariigi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista KrMS § 180 lg 1 alusel

riigituludesse A.D.-lt välja määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile I. Beluginile

koohtueelses menetluses osalemise ees kaitsja tasud summas 90,00 eurot ja summas 193,44

eurot, kokku summas 283,44 eurot.

11.1. Prokurör on seisukohal, et kohus hindas KrMS § 180 lg 11 järgi ebaõigesti kriminaalasja

materjalides KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel esitatud määratud kaitsja tasude hüvitamise taotlusi

ning asus ekslikult seisukohale nende allkirjastamise nõudmise osas. Apellant leiab, et

maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

11.2. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et määratud kaitsja poolt esitatud

taotlused kulude hüvitamiseks peavad olema allkirjastatud.

11.3. Käesolevas kriminaalasjas esitas kohtueelses menetluses A.D.-le määratud kaitsja

vandeadvokaadi abi I. Belugin kulude hüvitamise taotlused e-toimiku süsteemi kaudu ning

süsteemis oli võimalik tuvastada, et dokumentide saatjaks on I. Belugin, samuti oli võimalik

tuvastada dokumentide saatmisaeg.

11.4. Lisaks märgib apellant, et kohustust määratud kaitsja tasude hüvitamise taotluste

allkirjastamiseks ei tulene riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-

toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide

esitamise korrast. Prokurör täpsustab, et kriminaalasja materjalides olnud A.D.-le määratud

kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugini määratud tasude hüvitamise taotluste eesmärgiks oli

tõendada, et kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, tasumäärad ja kulude hüvitamise ulatus olid vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud ning

seega kohtueelsete menetlejate (uurija ja ringkonnaprokuröri) otsus hüvitada vandeadvokaadi

abile I. Beluginile riigi õigusabi tasud ja kulud õigustatud.

12. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav A.D. kaitsja

vandeadvokaadi abi I. Belugin, kes palub tühistada maakohtu otsuse selles osas, milles

maakohus otsustas süüdi tunnistada A.D. KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja mõistis liitkaristuseks 16

aastat vangistust; rahuldada K.K. tsiviilhagi ja mõista A.D.-lt välja hageja kasuks 2802,20

eurot ning mõista A.D.-lt välja sundraha summas 1350 eurot ja ekspertiisikulud summas

8163,80 eurot riigituludesse.

Apellatsioonis taotletakse uue kohtuotsuse tegemist, millega KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõista

A.D. õigeks, jätta K.K. tsiviilhagi rahuldamata.

Alternatiivselt taotletakse uue otsuse tegemist, millega kvalifitseerida süüdistatav A.D.

tegevus KarS § 113 lg 1 järgi ning mõista süüdistatavale kergem karistus.

Menetluskulud jätta riigi kanda.

12.1. Apellatsioonis leitakse, et kohtulikul uurimisel ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid

A.D. süüdi tunnistamiseks.

12.2. Dokumentaalsete tõendite hindamisel maakohus tugineb DNA-ekspertiisiaktile nr 18E-

GE0415, mis on teostatud 10.07.2018. Sellest ekspertiisiaktist nähtub, et N.A. e jalas olnud

valget värvi jalatsitelt saadi DNA-analüüsi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja

saadud tulemuste alusel ei saa välistada A.D. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

segaproovis. Analoogne järeldus on tehtud kannatanu musta värvi teksapükstelt, fliisilt ja

kunstnahast jopelt võetud proovidest. Peale selle, A.D. parema käe pöidlaküüne alt võetud

proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud

tulemuste alusel ei saa välistada N.A. elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

segaproovis.

Apellatsioonis toodud vastuväited sellele on järgmised. DNA-ekspertiisi teostamiseks on

kasutatud süüdistatava A.D. DNA-proovid, mis oli võetud 18.04.2018. Ekspertiisimaterjali

võtmise protokolli alusel ning süüdistatava mõlema käe küünte alt võetud kaapeproovid, mis

oli võetud 15.04.2018 isiku läbivaatuse protokolli alusel.

Eeltoodud uurimistoimingud on teostatud menetlusõiguse olulisega rikkumisega, mille

tulemusena uurimistoimingud ei saa lugeda õiguspäraseks algusest peale. Sel põhjusel

uurimistoimingute tulemusena saadud A.D. proove ei saa kasutada DNA-ekspertiisis

teostamiseks.

12.3. 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmisel ja 15.04.2018 Isiku läbivaatusel on rikutud

kahtlustatava A.D. kaitseõigust.

15.04.2018 A.D. oli kinnipeetud ja talle esitati kahtlustus KarS § 114 lg 1 p 1 järgi.

17.04.2018 A.D. oli ülekuulatud kahtlustatavana KarS § 114 lg 1 p 1 järgi.

KrMS § 45 lg 2 p 3 järgi kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isikut

kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse.

Seega, ekspertiisimaterjali võtmisel ja isiku läbivaatusel pidi kahtlustatavale A.D.-le tagama

kaitsja osavõtt. Seda ei olnud tehtud.

12.4. Isiku läbivaatuse teostamisel oli rikutud kahtlustatava õigust kasutada tõlgi abi.

KrMS § 10 lg 2 järgi menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt,

tagatakse tõlgi abi.

Läbivaatuse teostamisel tõlk ei osalenud. Samas protokollist nähtub, et mõned punktid on

kirjutatud eesti keeles. Seega, kahtlustatavale A.D.-le ei olnud tagatud tõlgi abi. Protokolli

punktist 6 nähtub, et talle oli protokoll tõlgitud, kuid mitte tõlgi poolt.

Menetlusnormide olulise rikkumise tõttu 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja

15.04.2018 isiku läbivaatuse protokolli ei saa kasutada tõendina käesolevas kriminaalasjas.

Sel põhjusel 15.04.2018 isiku läbivaatuse protokoll ei tõendada seda, et A.D. sõrmeküünte

alt on võetud proovid, nagu sellest on märgitud süüdistusaktis, millised edaspidi olid

kasutatud ekspertiisi tegemisel.

18.04.2018 Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ei tõenda seda, et A.D.-lt oli võetud DNA-

proovid, millised olid kasutatud ekspertiisi tegemisel.

12.5. Kuna 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmisel ei osalenud kaitsja, siis kohtumenetluse

käigus ringkonnaprokurör esitas kohtule taotluse võtta süüdistatavalt uued DNA- proovid

DNA ekspertiisi teostamiseks, et võrrelda A.D. DNA-proovi, mis oli võetud 18.04.2018,

DNA-prooviga, mis talt võetakse kohtuistungil.

Maakohus rahuldas ringkonnaprokuröri taotluse ja otsustas viia läbi DNA ekspertiisi

süüdistatava A.D. kahe bioloogilise materjali võrdlemiseks.

Ekspertiisiaktis ekspert järeldas, et A.D. DNA-proov, mis oli võetud 18.04.2018 arestimajas

on kokkulangev Viru Maakohtu määruse alusel võetud võrdlusprooviga.

Kaitsjal on järgmised vastuväited uue DNA-proovi võtmise ja uue DNA ekspertiisi

läbiviimise osas.

Rahuldades prokuröri taotluse, maakohus kogub kohtulikul uurimisel uue täiendava tõendi –

ekspertiisiakti, mida võimaldab KrMS § 295 lg 1 säte. Uut täiendavat tõendit, sealhulgas

ekspertiisiakti, on võimalik koguda, järgides KrMS § 297 lg 1 sätteid, mille kohaselt pärast

kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole

taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise, sealhulgas määrata

ekspertiisi.

Prokuröri taotlus ei olnud suunatud selle, et esitada kohtule uus täiendav tõend. Prokuröri

taotlus oli suunatud sellele, et teha vastuvõetavateks tõenditeks DNA ekspertiisiaktid, millised

olid kohtule esitatud.

KrMS § 297 ei sätesta õiguslikku regulatsiooni, mis võimaldaks juba esitatud tõendid,

millised olid kogutud menetlusnormide rikkumisega, muuta lubatavateks tõenditeks.

Prokurör soovis saada süüdistatava uued DNA proovid ja võrrelda neid DNA proovidega,

millised oli ebaseaduslikult saadud 18.04.2018 selleks, et muuta seaduslikuks 18.04.2018

ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ja selle protokolli alusel teostatud DNA-ekspertiisi

aktid, millised on juba kohtule esitatud.

Uue DNA-proovide vastuvõtmist kaitsja osavõtul ei muuda 18.04.2018 ekspertiisimaterjali

võtmise protokolli seaduslikuks. Sel põhjusel uus ekspertiisiakt ei muutnud vastuvõetavateks

tõenditeks DNA ekspertiisiakte milliste tegemisel olid kasutatud DNA proove, mis on saadud

18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli alusel.

Kaitsja leiab, et ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja ekspertiisiakti, millised on saadud

kohtumenetluse käigus, ei saa kasutada tõendina käesolevas kriminaalasjas.

12.6. Kuna A.D. suhtles ja kohtus kannatanuga 2 aasta jooksul kuni veebruarini 2018, siis on

eluliselt usutav, et tema DNA võis sattuda N.A. e riietele ja jalatsile.

12.7. Maakohus osutab kohtuotsuses, et korteri siseukselt, kus elas süüdistatav, on võetud

DNA-proov, mille profiil on kokkulangev N.A. e DNA-profilliga.

Maakohus leidis, et see asjaolu kinnitab tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et süüdistatav

rääkis talle, et käis kodus veriseid käsi pesemas. Süüdistatava elukoht asub tapmiskohale väga

lähedal, on ilmselgelt tõenäoline, et vere maha pesemiseks kasutas süüdistatav kõige lähemat

võimalust.

Kaitsja leiab, et tegemist on maakohtu oletusega. Süüdistatav ja kannatanu kohtusid pika aja

jooksul. Selle aja jooksul kannatanu korduvalt viibis A.D. korteris. On tuvastatud, et nende

vahel oli lähedased suhted. Nad kohtusid ka selles korteris. Seega, on eluliselt usutav, et

kannatanu võis saada kehavigastuse sel hetkel ja tema verd võis sattuda korteriuksele.

Pole tõendatud seda, et kannatanu veri sattus korteri siseuksele peale tema tapmist.

12.8. Maakohus tugineb 06.07.2018 ekspertiisiaktile nr 18E-GE0572, milles on järeldatud, et

vatitekilt võetud proovist on saadud täisprofiil, mis on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga.

Tegemist on vatitekiga, mille andis kohtueelse menetluse käigus välja tunnistaja I.S. ja mida

kasutas tema juures 15.04.2018 ööbimisel süüdistatav. Maakohus osutas, et ei pea

usaldusväärseteks süüdistatava väiteid, mille kohaselt võis N.A. e veri sattuda I.S. i vatitekile

varasemal ajal, kui nad ööbisid koos S. i korteris ja N.A. el oli menstruatsioon. Maakohus

leidis, et tõendid kinnitavad taaskord tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et tema korteris

ööbima tulles võisid süüdistatava sokkidel olla veremäärdumised N.A. e verega, mis kandusid

üle magamiseks kasutatud vatitekile.

Apellatsioonis leitakse, et on tuvastatud ka see, et A.D. ja N.A. viibisid koos ja ööbisid

vähemalt kaks korda tunnistaja I.S. i korteris. Ei ole tuvastatud, et 15.04.2018 süüdistatava

sokid olid veres ja tema magas sokkides. Tunnistaja I.S. ei väitnud seda kohtuistungil.

Tunnistaja üksnes eeldas, et süüdistatava sokid olid vereplekkides.

12.9. Kohtuotsuste tegemisel maakohus tugineb jälitusprotokollile. Kaitsja vaidleb

jälitusprotokolli tõendina kasutamisele vastu.

Jälitusprotokollist üheselt nähtub, et A.L. aktiivselt osales selles, et saada teavet, mida võib

kasutada tõendina käesolevas kriminaalasjas. Selleks A.L. pidevalt esitas süüdistatavale

vastavaid suunatud küsimusi.

Kui hinnata sisuliselt vestlust, mis toimus A.D. ja A.L. i vahel, siis pööras kaitsja tähelepanu

järgmisele. Vestluses A.D. ei rääkinud sellest, et 15.04.2018 tema kohtuks N.A. ega ja

kasutaks tema suhtes vägivalda, mille tulemusena tema suri. Samas A.D. jutust mõnes kohas

jääb mulje, et vestluses tema ei eitanud seda asjaolu, et just tema lõi N.A. e, mille tulemusena

kannatanu suri. A.D. ütlusest tuleneb, et selline mulje võis tekkida järgmisel põhjusel. Tema

kartis A.L. i, temale tundus, et A.L. käitub tema suhtes agressiivselt. A.L. esitles end kui

autoriteeti kriminaalmaailmas. A.D. puhul on tegemist 18-aastase isikuga, kes esimest korda

sattus vahistatuna arestimajja ja viibis ühes kambris A.L. iga.

Kaitsja leiab, et ei leidnud tõendamist, et A.D. rääkis A.L. ile tõtt.

12.10. Kohtulikul uurimisel olid uuritud ka isikulised tõendid, see on tunnistajate, kannatanu

ja süüdistatava ütlused, kuid süüdistatava ütlused ei ole tunnistajate ja kannatanu ütlustega

ümber lükatud.

Tunnistajate ja kannatanu ütlused ei tõenda seda, et 15.04.2018 kella 00.11 kuni 00.22

Kohtla-Järve linnas Pärna 11 maja kõrval A.D. tappis N.A. e, nagu sellest on süüdistusaktis

märgitud.

12.11. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava kalduvust valetamisele, enda õigustamisele

ja endale sobivate versioonide leidmisele näitab ilmekalt ka maakohtu istung

vahistamistaotluse lahendamiseks, kus süüdistatav kinnitas, et viibis 14.04.2018 -15.04.2018

Narvas ning pettuse teel helistamine kaks korda arestimajast emale ajal, mil talle olid seatud

piirangud. Peale selle, kohtuistungil süüdistatav on muutnud oma ütlusi, mis jope oli tal seljas

14.04.2018 -15.04.2018.

Vastuväiteks sellele leiab kaitsja, et see asjaolu, et süüdistatav helistas oma emale, pettes

arestimaja ametnikke, näitab üksnes seda, et tema soovis suhelda oma lähedaste inimestega.

See asjaolu ei saa hinnata selles kontekstis, et süüdistatava ütlused tuleb lugeda

mitteusaldusväärseteks.

12.12. Maakohus peab kõiki tunnistaja I.S. i ütlusi usaldusväärseteks, kuna need on kooskõlas

teiste asja materjalidega ja ei nõustu süüdistatava seletusega, et tunnistaja valetab tema peale

seoses sellega, et süüdistatav suudles kunagi tunnistaja tüdruksõpra ja tunnistaja sai sellest

teada. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et nad olid süüdistatavaga sõbrad ja mingit vihavaenu

nende vahel ei olnud. Süüdistatav helistas öösel tunnistajale, paludes ööbimiskohta ja

tunnistaja lubas tal enda juurde tulla.

A.D. arvab, et tunnistaja võib laimata teda, kuna tunnistajal on selleks motiiv olemas. A.D.

ütles, et kui tema viibis I.S. i korteris, siis suudles I.S. i sõbrannat, sel ajal kui I.S. poes käis.

I.S. sai teada sellest. Vaatamata sellele, et hiljem I.S. väitis A.D.-le , et ei ole vihane ta peale,

I.S. ile võis see ikkagi hinge jääda.

12.13. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsja eeltoodud põhjendustega, mis puudutavad

süüdistatava õigeksmõistmist, siis alternatiivselt esitatakse vastuväited sellele, et süüdistatava

tegevus on kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 1 järgi.

Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tapmise piinav viis leidnud tuvastamist

eelkõige surnu ekspertiisi 28.06.2018 akti nr 18E-IDS0013/103 ja kohturadioloogilise uuringu

03.05.2018 akti nr 018/2018 alusel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt aktsepteerinud kohtupraktikas omaksvõetud

arusaama, et ainuüksi löökide arv ja peksmise kestvus ei anna alust kvalifitseerida tapmise

toimepanemist eriti piinaval või eriti julmal viisil. Selline kohtupraktikas omaksvõetud

arusaam kehtib kuni käesoleva ajani. Seega, tungivate torke-lõikehaavade arv ise enesest ei

anna alust järelduseks, et tapmine toimus piinaval viisil.

Maakohtu oletus, et N.A. üritas ennast kaitsta, sellega võis pikendada ründe ajalist kulgu ja

talle tekitatud piina, ei ole tõendatud.

Maakohus järeldas, et ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis lubavad väita, et kasvõi osade

löökide saamise ajal oli N.A. teadvusetusseisundis. Apellatsioonis leitakse, et ei ole

tuvastatud ka seda, et kõiki löökide saamise ajal kannatanu oli teadvuseseisundis. Kui ei ole

tuvastatud asjaolu, kas kõiki löökide saamisel kannatanu oli teadvusetusseisundis või mitte,

siis ei saa hinnata seda asjaolu süüdistatava kahjuks. Kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava

kasuks.

Kohtuotsusest ei ole selge, kuidas kohturadioloogilise uuringu 03.05.2018 akt nr 018/2018

tõendab seda, et tapmine toimus piinaval viisil.

Tuvastatud asjaolud ei tõenda seda, et tegemist on tapmisega, mis on toimepandud kuriteo

koosseisu objektiivse külje seisukohalt piinaval viisil.

Kannatanu keha lohistamine eemale suure puu varju eesmärgil, et seda ei oleks kiiresti

võimalik avastada, ei ole õige hinnata selliselt, et tapmine on toime pandud olustikus, milles

avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teise inimese tapmist

igal juhul väljendatakse jõhkruses ja hoolimatuses teise inimese elu suhtes. Kannatanu

tapmine toimus avalikus kohas, Kohtla-Järve linna tänaval, ja oli lohistatud eemale suure puu

juurde (ei ole tuvastatud millisest kohast). Neid asjaolusid ei saa hinnata selliselt, et tegemist

on teo erilise jõhkrusega ja äärmise hoolimatusega kannatanu elu suhtes.

Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et süüteo toimepanemise hetkeseisuga süüdistatav

tegutses tahtlusega tappa kannatanu piinaval või julmal viisil. Eksperdi arvamusest nähtub, et

kõik kehavigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku järel ühe hooga üksteise järel. Peale

rindkere- ja südameõõnde tungivate torke-lõikehaavade saamist saabus surm mõnede

minutite jooksul. Need asjaolud üheselt näitavad, et süüdistataval ei olnud tahtlust tappa

kannatanut piinaval või julmal viisil.

12.14. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsja põhjendustega, mis puudutavad süüdistatava

õigeksmõistmist, siis alternatiivselt esitatakse ka vastuväited määratud karistuse osas.

Isegi kui nõustuda, et mõrva episoodis oli süüdistatava süü suur, siis ei saa nõustuda sellega,

ka sel juhul ei ole alust määrata karistust üle keskmise määra. Nagu juba öeldud maakohus ei

tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kohtu poolt

karistamata isik. Kuriteo toimepanemise ajal ta oli 18-aastane.

Süü suuruse põhjendamiseks maakohus osutas, et süüdistatava kaitsetaktika tugines

valikulistele ütlustele, kuid kaldub pigem tõeste ütluste mitteandmisele, pidevale

eneseõigustamisele ja püüule vabaneda vastutusest. Eelnimetatud asjaoludega ei saa

põhjendada ja tuvastada süü suurust, kuna need asjaolud ei ole seotud kuriteo

toimepanemisega.

Kaitsja on seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 lg 1 sättele.

Vastused apellatsioonidele

13. Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2019 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 03.06.2019.

14. Nimetatud ajaks esitas oma seisukohad kannatanu K.K., kes tulenevalt kaitsja

apellatsioonist pidas vajalikuks lisada järgmist.

14.1. Advokaat märgib, et süüdistatava DNA jäljed tütre jalatsitel ja riietel võidi jätta varem.

Uurimise ajal ega kohtuistungil ei esitatud kannatanule küsimust, millal osteti valget värvi

spordijalatsid, mis olid tütrel jalas tapmise hetkel. Need spordijalatsid osteti märtsis 2018.

Süüdistatav väitis maakohtule, et alates veebruarist 2018 tal ei pidanud kannatanuga mingit

sidet, järelikult tema DNA ei saanud jääda nendele jalatsitele varem.

14.2. Advokaat kirjutab, et kui süüdistatav ei jäänud koju ööbima, järelikult ta ei viibinud

sellel ööl vanemate korteris. See, et süüdistatav ei ööbinud kodus, ei välista kuidagi fakti, et ta

võis kodust läbi astuda, kuhu jättiski verejälgi kannatanu DNA-ga.

Tunnistaja I.S. ütles, et süüdistatav heitis 15.04.2018 magama, riideid ära võtmata, mitte

täielikult lahtiriietatuna, nagu väidab süüdistatav, see fakt kajastub kohtuistungi protokollis.

Advokaat osutab apellatsioonkaebuses asjaolule, et oma ütlustes võis tunnistaja I.S. laimata

süüdistatavat isiklikel motiividel. Seoses sellega pööratakse kohtu tähelepanu sellele, et antud

versioon ilmus alles kohtuistungi ajal, mitte uurimise ajal, mis oleks loogiline.

Lisaks helistas süüdistatav ise I.S. ile ja küsis luba ööbimiseks, mitte vastupidi. I.S. elab

teises linnaosas ning linnaosade vahel on 16 kilomeetrit. Kui neil oleks olnud halvad suhted,

ei oleks süüdistatav talle helistanud, tulnud öösel ja esitanud imelikke küsimusi. Kui

advokaadi eeskujul teha oletusi, võiks oletada, et süüdistatav tahtis olla kuriteopaigast

võimalikult kaugemal.

14.3. Advokaat peab apellatsioonkaebuses võimalikuks, et tapmine ei olnud ohvri jaoks

piinav ja julm või et süüdistatav ei tahtnud seda sel viisil teha ja kui seda arvestada, tuleb

karistust pehmendada. Neid väited peab kannatanu küüniliseks ja ebainimlikuks ning veel

kord pöörab tähelepanu sellele, et ohvriks oli 15-aastane tüdruk, kes tapmise hetkel oli täiesti

kaitsetu ja ilmselt ei oodanud sellist vägivalda inimese poolt, keda armastas. Süüdistatav ei

tunnistanud oma süüd ja ei kahetsenud sooritatud kuritegu, mis on vastuolus advokaadi

väidetega. Advokaat kitsendab oma kaebuses kuriteo pilti ainult noalöökideni, maakohus aga,

kvalifitseerides sooritatud kuritegu, arvestas kuriteo kogupilti. Kohtuotsuse lehekülgedel 34–

36 kohus põhjendas täiel määral kuriteo kvalifikatsiooni kui tapmist piinaval või julmal viisil.

Süüdistatav sai aru, et tema poolt valitud elu võtmise viis oli eriti julm ja nägi ette oma teo

eriti julmasid tagajärgi ning teadvalt pidas võimalikuks just sellist elu võtmise viisi.

15. Tähtaegselt esitas oma seisukoha kaitsja apellatsiooni osas ka prokurör, kes leiab, et see

on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

15.1. Kaitsja on esitatud apellatsioonis leidnud, et kohtulikul uurimisel ei ole kogutud

usaldusväärseid tõendeid A.D. süüdi tunnistamiseks. Dokumentaalsete tõendite hindamisel

maakohus tugineb DNA-ekspertiisiaktile nr 18E-GE0415, mis on teostatud 10.07.2018.

Prokurör leiab, et kaitsja on esitanud apellatsioonis samad argumendid, millele kaitsja juhtis

maakohtu tähelepanu kohtuistungil oma kaitseversiooni esitamisel ning millele maakohus on

juba oma otsuses põhjalikult ja motiveeritult oma hinnangu andnud. Kohtuotsuse põhjendused

selles osas on selged ja ammendavad.

15.2. Süüdistatava kaitseõiguse rikkumine kohtueelsel menetlusel tuli süüdistaja poolele

ilmsiks kohtuistungil ning seetõttu oli selle rikkumise kõrvaldamine võimalik kohtumenetluse

käigus. Seega kohtu poolt määratud uue menetlustoimingu tegemisega sai kõrvaldatud kaitsja

poolt välja toodud normirikkumine.

15.3. Prokuröri jaoks on eluliselt usutav vastuväide, et veebruarist kuni aprillini 2018, kui

süüdistatav ja N.A. enam ei kohtunud, pesti N.A. e riided või puhastati neid muul moel (jope

puhul nt keemiline puhastus). Väheoluline ei ole siinkohal N.A. e ema K.K. kaitsja poolt

esitatud apellatsioonile märgitud vastuses, et N.A. e surnukeha leidmisel olid tal jalas

jalanõud, mis olid ostetud alles märtsis 2018. See asjaolu lisab prokuröri hinnangul usutavust

prokuröri poolt kohtuvaidlustes esitatud versioonile, millisel moel sai A.D.-lt pärinev

bioloogiline materjal N.A. e jalatsitele, mis olid tal jalas tema surnukeha leidmisel.

15.4. Andud kriminaalasi pälvis keskmiselt suurema avalikkuse huvi. Siinkohal ei ole

välistatud, et süüdistatavaga ühes kambris viibinud A.L. küsis pidevalt süüdistatavalt juhtunu

asjaolude kohta.

Apellatsiooni järelduste osas videokaamerate kohta on prokurör seisukohal, et süüdistatav on

kasutanud sellist väljendusviisi nende mittetöötamise kohta, mille alusel ei ole võimalik teha

sellist järeldust nagu kaitsja on apellatsioonis esitanud.

Maakohus on lubatavalt süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamise osas arvestanud tema

varasemate ütlustega vahistamisistungil kui ka arestimajast emale helistamise eesmärgil

arestimaja töötajatele valetamisega. Neid asjaolusid tõendavate tõenditega on kinnitust

leidnud, et süüdistatav on valmis valetama nii oma eesmärkide saavutamiseks kui ka

vastutusest vabanemiseks.

15.5. Kaitsja seisukohtadega kuriteo kvalifikatsiooni osas prokurör ei nõustu.

Maakohtu otsus kuriteo kvalifikatsiooni osas on samuti põhjendatud ja järgitav on kohtu

siseveendumuse kujunemine selles osas.

Lisaks märgib prokurör, et vastupidiselt kaitsjale, leiab prokurör nagu ka maakohus, et

tegemist on tapmisega julmal ja piinaval viisil. Vastavalt RK lahendile nr 1-15-10119 jääb

kolleegium senises kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha juurde, et julm teoviis avaldub

tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja

inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja

moonutavate vigastuste tekitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. veebruari 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 8.3 ja 14. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.3).

Kindlasti oli kannatanu jaoks piinav viis see, kui esmalt tekitati talle vigastused

näopiirkonnas, mis vastavalt ekspertiisiaktile olid elupuhused ja tekitasid talle füüsilist valu.

Seejärel tekitati kannatanule hulgaliselt torke-lõikehaavu, milliste tekitamise ajal üritas ta

ennast kaitsta. Asjaolu, kui pika aja möödudes saabus kannatanu surm peale temale tekitatud

vigastuste tekitamis, milliste tekitamise ajal võitles ta oma elu eest, ei välista antud juhul teo

julma toimepanemisviisi.

Prokuröri hinnangul olid N.A. ele tekitatud kehavigastuste hulk ja tekkemehhanism piinavad

ja julmad ka põhjusel, et need olid tekitatud isiku poolt, keda ta armastas ka siis, kui oli

süüdistatavast lahku läinud. Piinav teoviis väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte

või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15.04.1997 otsus asjas nr 3-1-1-31-97). Tapmine on piinaval viisil

toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga põhjustatud enne tema surma

suurt valu (nt ohvri elusalt põletamine) või muid vaevusi, mis võivad väljenduda nii

füüsilistes üleelamistes (nt näljutamine) kui ka psüühilistes kannatustes. Tapmistegu võib olla

ühtaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib põhjustada kannatanule suurt füüsilist või

psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti arvestades olla eriliselt jõhker. Seega võivad piinav

ja julm viis väljenduda ühes ja samas tapmisteos, kuid neid tapmise teoviise ei saa samastada

ja tuleb igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada ning põhjendada. (RKL 1-15-10119).

15.6. Prokurör on seisukohal, et karistuse mõistmisel saab kohus arvestada KarS § 57 lg 1 p 3

sätestatud kergendava asjaoluna toodud puhtsüdamlikku kahetsust, kui süüdistatav on seda

kohtumenetluses tõsimeelselt väljendanud või on peale teo toimepanemist oma käitumisega

seda väljendanud. Antud juhul ei ole süüdistatav seda teinud ühelgi eelpool kirjeldatud viisil.

Vastupidi, isik kohtus oma süüd selles kuriteoepisoodis ei tunnistanud ja süüd ei kahetsenud.

Prokurör leidis, et Viru Maakohtu 06.05.2019 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning A.D.

kaitsja apellatsioon tuleb terves osas jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

16. Ringkonnakohus, uurinud esitatud apellatsioone, vastuseid apellatsioonidele,

kohtuistungite protokolle, maakohtu otsust ja selles analüüsitud tõendeid, leiab, et prokuröri

apellatsioon kuulub rahuldamisele, kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt ja

kannatanu apellatsioon rahuldamisele ei kuulu.

17. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha kaitsja üldiste vastuväidete osas maakohtu

süüdimõistvale otsusele süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi (I), siis analüüsib

tapmissüüdistust piinaval ja julmal viisil (II) seejärel käsitleb kannatanu ja kaitsja

apellatsioone seoses süüdistatavale mõistetud karistusega (III) esitab seisukoha prokuröri

apellatsiooni osas, mis oli esitatud seoses asjaoluga, et maakohus jättis määratud kaitsjale I.

Beluginile makstud tasud süüdistatavalt välja mõistmata (IV) ja lõpuks võtab kokku

apellatsioonimenetluse tulemused (V).

I

18. Kaitsja on esitanud apellatsioonis mitu taotlust. Apellatsiooni põhitaotluseks on

süüdistatav süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista. Kui aga põhitaotlus

rahuldamist ei leia, siis kvalifitseerida A.D. tegevus oluliselt kergema kvalifikatsiooni, s.o

KarS § 113 lg 1 järgi, kuna ei ole tuvastamist leidnud tapmine julmal ja piinaval viisil. Samuti

leitakse, et apellatsioonikohus peaks kergendama süüdistatavale mõistetud karistust.

Kohtukolleegiumi hinnangul tapmissüüdistuse õigeksmõistmise taotlus rahuldamisele ei

kuulu. Küll tuleb soostuda kaitsja vastuväitega tapmise toimepanemisele piinaval viisil,

millised põhjendused ringkonnakohus esitab II jaos.

19. Samas ei tuvastanud apellatsioonikohus sellist menetlusnormide rikkumist, mis seaks

kahtluse alla maakohtus uuritud tõendid ja kohtuotsuses esitatud süüküsimusest tulenevad

järeldused. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele, on põhjalik ja kogutud

tõendusteavet kõikehõlmavalt analüüsiv. Maakohus on näidanud tõendid, milliseid peab

usaldusväärseks ja milliseid mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei

pea neid vajalikuks kõiges korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1.

20. Põhilise vastuväitena seab kaitsja üldse kahtluse alla süüdistatava osalemise kannatanu

N.A. e tapmises. Nimelt leiab kaitsja, et kriminaalasjas pole kogutud küllaldaselt

usaldusväärseid tõendeid, et A.D. süüdi tunnistada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei

nõustu. Olukorras, kus süüdistatav ise on valinud süü eitamise kaitsepositsiooni, asuvad

kesksele kohale muud tõendid, sealhulgas materiaalses maailmas fikseerunud tõendusteave

(sündmuskoha vaatlusprotokoll, mitmesugused ekspertiisiaktid, kõneeristused, jne).

Dokumentaalsetele tõenditele lisaks on käesolevas asjas ka usaldusväärseid isikuliste tõendite

antud ütlusi, mis võimaldavad tõendite kogumis veenvalt kujundada kohtu siseveendumust

süüdistatavale süüks arvatava tapmisteo toimepanemises.

Kuna asjas pole tuvastatud, et ükski isik oleks uuritavat tapmist pealt näinud, siis on

maakohus õigustatult ja selgitavalt rekonstrueerinud olemasolevate tõendite baasil

kuriteosündmusega piirneva süüdistatava ajalise tegevuse.

21. Seega peab ringkonnakohus võtma seisukoha, kas maakohtu otsuses analüüsitud tõendid

on küllaldased süüdistatava süü tuvastamiseks.

22. Põhimõtteliselt on kaitsja apellatsioonis korranud maakohtus esitatud kaitseversiooni

sisuks olevaid seisukohti ja maakohus pole neid vastuväited jätnud tähelepanuta, neid on

käsitletud ja veenvalt ümber lükanud. Maakohtu otsuses esitatud arutluskäik A.D. süü

olemasolus on ringkonnakohtu jaoks jälgitav ja veenev.

Seega jätkuvalt esitatud kaitseväide, et A.D. ei saanud süüdistuses nimetatud ajal ja kohas

kannatanut tappa on kogutud tõenditega maakohtu süüdimõistvas otsuses juba kummutatud.

23. Maakohus on põhjendatult rajanud süüdimõistva otsuse muuhulgas dokumentaalsete

tõendite järeldustele. Põhjaliku käsitluse maakohtu otsuses on läbinud DNA-ekspertiisiakt nr

18E-GE0415 (10.07.2018).

Ühe kaitseargumendina rõhutatakse apellatsioonis, et kaitsjal ei olnud kohtueelse menetluse

algstaadiumis võimalik osaleda süüdistatava isiku läbivaatusel ja seega ka hilisem DNA-

ekspertiisiakt pole seaduslik. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuses esitatud

seisukohaga, et kaitsja osavõtt nimetatud toimingust ei oleks muutnud selle tulemust ega ka

edasist ekspertiisitulemust (akt nr 18E-GE0415). Siinkohal tuleb kaaluda isiku läbivaatuse

ajal tehtud rikkumise suurust ning võrrelda seda asja tehioludega ja hinnata, kas kaitsja

toimingus osalemine kahtlustatavalt kaapeproovide võtmisel küünte alt oleks mõjutanud

lõpptulemust ehk eksperdi arvamust (akt nr 18E-GE0415). Ringkonnakohus leiab, et

käsitletav rikkumine pole oluline ja kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-

1-1-31-11 p-dega 15 ja 18.4 on nimetatud ekspertiisiakt lubatav tõend.

Nimelt tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi

alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt

saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust

(seega KrMS §-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest

tulenevat avalikku menetlushuvi.

Praegusel juhul asub kohus seisukohale, et võrdluses kaitseõiguse rikkumine ühelt poolt

(kaapeproovide juures mitteviibimine) ja raske eluvastase kuriteo asjaolude selgitamine teiselt

poolt ei ole oma kaalukuselt võrreldavad ja inimelu väärtus on siinkohal ülimuslik, mida

kaitsta.

Kaitseväide, et süüdistatava läbivaatuse teostamisel 15.04.2018 rikuti kahtlustatava õigusi,

kuna ei tagatud tõlget, pole asjakohane. Nimetatud läbivaatuse protokolli punktist 6 nähtub, et

protokoll on A.D.-le tõlgitud ja ta on omakäeliselt kinnitanud, et „protokoll on mulle tõlgitud

ja arusaadav, märkusi protokolli kohta ei ole“ (Tõendite köide nr 2, lk 105).

Kaitsja apellatsioonis esitatust saab järeldada ilmset soovi seada kahtluse alla kohtueelsel

uurimisel kogutud tõendite seaduslikkus, mida saaks käsitleda suure ja olulise menetlusõiguse

rikkumisena. Ometigi sellised rikkumised pole tuvastamist leidnud ja asja tõendeid uurinud

ringkonnakohus ei tuvastanud, et menetlejad oleks käesolevas asjas tõendite saamisel

menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Seega kaitsja katsed seeläbi maakohtu otsuse

seaduslikkust kahtluse alla seada ei saada edu.

24. Süüdistatava kaitseõiguse rikkumine, mille kohaselt 18.04.2018 ekspertiisimaterjali

võtmisel ei osalenud kohtueelsel menetlusel kaitsja tuli ilmsiks maakohtu istungil ning

seetõttu oli selle rikkumise kõrvaldamine võimalik kohtumenetluse käigus. Maakohus

rahuldas prokuröri taotluse ja viis läbi DNA ekspertiisi A.D.-lt kahe bioloogilise materjali

võtmiseks. Seega kohtu poolt määratud uue menetlustoimingu tegemisega sai kõrvaldatud

kaitsja poolt välja toodud rikkumine.

Ekspertiisiaktis asus ekspert seisukohale, et A.D. DNA-proov, mis oli võetud 18.04.2018

Jõhvi arestimajas on kokkulangev Viru Maakohtu määruse alusel võetud võrdlusprooviga.

Õige on siinjuures järeldada, et süüdistatavalt uuesti bioloogilise võrdlusmaterjali võtmine

kaitsja juuresolekul näitab ilmekalt seda, et ka esmasel proovi võtmisel kohtueelses

menetluses kaitsja osaluseta ei muuda ekspertiisitulemust, sest tehniliselt ei ole tegemist

sellise toiminguga, kus kaitsja osavõtust sõltuks bioloogilise proovi päritolu.

Seega kaitseväide, et 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja 15.04.2018

teostatud isiku läbivaatuse protokolli ei saa kasutada tõendina ja DNA ekspertiisiaktid on

õigustühised on alusetu.

25. Kaitseversioonina (süüdistatav ise ja kaitsja apellatsioonis) on järjepidevalt püütud leida

omapoolseid põhjendusi kuidas sattus süüdistatava A.D. DNA profiil mitmesugustele

esemetele (sealhulgas kannatanu riietusesemetele jm), mis kinnitavad kohtu jaoks

süüdistatava seost toime pandud tapmisega. Paraku on vastuväited riikliku süüdistuse esitatud

põhjendustele ja maakohtu järeldustele täis vastuolusid ja jäänud seetõttu väheveenvaks.

Maakohus on sellekohaseid vastuväiteid põhjalikult käsitlenud ja usutavalt ümber lükanud.

Maakohus on esitanud jälgitava põhjenduse millistel asjaoludel sattus 15.04.2018

kuriteosündmuse käigus süüdistatava DNA kannatanu N.A. e riietele ja jalatsitele, mis leiti

tapmiskohast. Samuti on ringkonnakohtu jaoks mõistetav maakohtu arutluskäik, millistel

asjaoludel sattus tunnistaja I.S. i korteris olevale vatitekile kannatanu veri (vatitekilt võetud

proovis tuvastati täisprofiil, mis langeb kokku N.A. e DNA profiiliga). Nimelt kasutas

süüdistatav mõrvaööl I.S. i korteris ööbimisel tunnistaja poolt väljaantud vatitekki. Kuna

arvukate torke-lõikehaavade ja vigastuste tekitamisega kaasnes kannatanul ka rohke vereeritus

ja hiljem süüdistatav veel lohistas kannatanu keha, siis ilmselgelt kandus verd ka

süüdistatavale endale ja temal seljas olnud riietele, sealhulgas jalasolnud sokkidele. On

eluliselt usutav, et kõiki kuriteojälgi ei olnud süüdistatav suuteline hoolikamagi tahtmise

juures kõrvaldama, puhastama ja mahapesema.

26. Maakohus on põhjalikult vaaginud süüdistatava ütluste usaldusväärsust, mis on rajatud

enda süü eitamisele ja ennastõigustavatele väidetele. Kohtus andis süüdistatav kahetisi ütlusi

ja nendes asjaoludes, mida polnud kannatanu surma tõttu enam võimalik kontrollida, esitas

omapoolsed versioonid, mis ei ole kooskõlas asja materjalidega. Maakohus on õigustatult

arvestanud tema varasemate ütluste vastuolulisust. Need asjaolud tõendavad A.D. sihikindlat

püüdu üritada ennast tõenduslikult võimalikult kaugele distantseerida N.A. e tapmiskohast ja

tapmisest. Maakohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad seega, et süüdistatav oli valmis välja

mõtlema valesid, et vabaneda vastutusest. Asjas ei ole tõusetunud selliseid kahtlusi, mida

tõlgendada süüdistatava kasuks.

27. Maakohtu analüüsi põhjal on ringkonnakohtule samuti mõistetav jälitusprotokollis

fikseeritu, mis kajastab A.D. ja A.L. i vahelise vestluse sisu arestimajas ja mida on arvestatud

tõendina süüdistatava süü tuvastamisel. Tõenduslikult on A.D. avaldanud A.L. iga vesteldes

olulist teavet seoses N.A. e tapmisega, mille tehiolusid sai teada ainult tema kui teo

toimepanija. Kaitseversioonina püütakse ka apellatsioonis nimetatud tõendi usaldusväärsust

kahtluse alla seada. Seejuures asutakse isegi lihtsakoeliselt väitma, et kuna A.D. oma nooruse

tõttu kartis A.L. i, siis püüdis ta A.L. ile jätta muljet, et omab ikka seost N.A. e tapmisega ja

„soovis A.L. i ees näidata end ülbena“ ning andis seetõttu enda osas süüstava iseloomuga

ütlusi. Selline kaitseväide ei ole aga eluliselt usutav.

28. Kaitsja apellatsioonis on kahtluse alla seatud tunnistaja I.S. i ütluste usaldusväärsus, kelle

juurde süüdistatav tuli tapmise toimepanemise järgselt ööbima ja kellele süüdistatav avaldas

selliseid kuriteoga seotud asjaolusid, mis on tõendite kogumis omavahel seostatavad ja

kinnitavad kannatanu tapmist süüdistatava poolt. Samad vastuväited tunnistaja ütluste osas on

kaitsja esitanud juba maakohtus ning kohus on need ümber lükanud. Miks peaks tunnistaja

I.S. andma A.D. osas valeütlusi pole võimalik eluliselt usutavalt mõista, sest sellekohaseid

veenvaid põhjendusi pole.

II

29. Maakohus tuvastas, et A.D. pani toime tapmise piinaval ja julmal viisil. Kaitsja ei

nõustunud muuhulgas nimetatud kvalifikatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja

vastuväide KarS § 114 lg 1 p 1 kvalifikatsiooni piinava viisi koosseisutunnuse osas väärib

tähelepanu.

Kohtukolleegium leiab, et kogutud tõendid ei võimalda vajalikus kvaliteedis tuvastada, et

tapmine oli kannatanu suhtes toime pandud piinaval viisil. Sellekohased tõendid on napid ja

seetõttu maakohtu järeldus suurel määral oletuslik ning otsuse sellekohaseid asjaolusid tuleb

muuta.

30. A.D.-le esitatud süüdistuse kohaselt on tapmine toime pandud piinaval ja julmal viisil.

Maakohus leidis, et tapmistegu võib olla ühteaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib

põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti

arvestades olla eriliselt jõhker. Maakohus tuvastas süüdistatava tapmisteos piinava viisi ja

osundab analüüsis siinjuures keskselt kauakestvate füüsiliste kannatuste tekitamisele ja

vahendi kasutamisele, mis ei põhjusta kohest teadvuse kaotust ja võimalikele surmaeelsetele

üleelamistele.

Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on tapmise piinav viis leidnud tuvastamist

eelkõige surnu ekspertiisi 28.06.2018 akti nr 18E-IDS0013/103 ja kohturadioloogilise uuringu

03.05.2018 akti nr 018/2018 alusel. Seejuures viitab kohus torke-lõikehaavade arvule ja

asukohale.

31. Kohtukolleegium leiab, et piinava tapmisviisi tuvastamiseks peab olema vajalikul määral

tõendusteavet, et kannatanu tõesti talle tekitatud vigastuste ajal tundis piina. Käesolevas asjas

kogutud faktilised andmed ja tõendid seda veenvalt ei kinnita. Nii võib otsusest välja lugeda,

et piinavat viisi iseloomustavad justkui surnu ekspertiisiaktis üksikasjalikult kirjeldatud ohtrad

vigastused, mis on tekitatud lühikese ajavahemiku järel ühe hooga üksteise järel.

„Kõhklematult on selliste vigastuste tekitamine seotud samaaegselt suure valu

põhjustamisega, mida kohtupraktika hindab piinava teoviisina“ (Ko To 1. kd, otsus lk 35).

Maakohus on loetlenud kannatanu keha eri piirkondades asuvad vigastused, kuid ainuüksi

nende arvu ja asukohaga ei saa järeldada, et tapmine toimus piinaval viisil.

Piinava viisi sisustamisel jääb kaugeks ka maakohtu seisukoht, „ et seega ei ole millegagi

välistatud, et N.A. osutas oma elu päästmiseks meeleheitlikku vastupanu, kogedes seejuures

sügavaid surmaeelseid läbielamusi ja õudu.

On ilmselge, et süüdistatava vägivaldne ja äkiline rünnak oli kannatanule ootamatu ja

äärmuseni šokeeriv, kuid sellest ei saa koheselt järeldada tapmise piinavat viisi. Iga

vägivaldne rünne sisaldab endas kannatanu jaoks vähemal või rohkemal määral üleelamisi ja

kannatust.

32. Maakohus viitab veel asjaolule, et kannatanu mõlemal labakäel tuvastatud lõikehaavad

võisid olla saadud enesekaitse käigus saadud löökide pareerimisel ja sedaviisi ennast kaitstes

pikendas kannatanu maakohtu hinnangul ründe ajalist kulgu.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et enamikes vägivallakuritegudes püüab kannatanu ennast

võimalusel kaitsta ja tuginedes käesolevas asjas antud eksperdiarvamusele tekitati kannatanu

kätele lõikehaavad ja eluvõtvad torke-lõikevigastused väga lühikese ajavahemiku ehk loetud

hetkede jooksul. Enesekaitse teostamine terariistaga ründe puhul on mõistetav ja loogiline

kannatanu tegevus. See asjaolu ei tõenda koheselt, et tapmine toimus piinaval viisil.

Ehk teisisõnu pole tuvastatav, et kannatanu kätele tekitatud lõikehaavade ja surmavate

vigastuste tekitamise vahel oleks olnud pikem ajavahemik, mistõttu N.A. pidi ajalises mõttes

taluma vigastuste sellist piinavat iseloomu, mille tulemusel tuleks lugeda tapmine toime

panduks piinaval viisil.

33. Siinkohal kohtukolleegium viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 1-15-

10119, milles on analüüsitud süüteokoosseisu, kui see on toime pandud KarS § 114 lg 1 p 1

tunnustel piinaval või julmal viisil.

34. Nimetatud lahendi punktis 18 leiti, et piinav teoviis on samuti normatiivne

koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu, kuid erinevalt julmast viisist on piinav viis

seostatav üksnes ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis

väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka

vaimsete kannatuste tekitamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-31-

97). Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga

põhjustatud enne tema surma suurt valu (nt ohvri elusalt põletamine) või muid vaevusi, mis

võivad väljenduda nii füüsilistes üleelamistes (nt näljutamine) kui ka psüühilistes kannatustes

(nt isiku silmitsi seadmine vääramatult saabuva surmaga ning tapmisteoga meelega

viivitamine lootusetustunde võimendamiseks jne). Seega tuleb tapmisteo piinava viisi puhul

iga kord tuvastada, kas see tekitas kannatanule suuri või kauakestvaid surmaeelseid kannatusi

(vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.1). Piinav ja julm viis

võib väljenduda ühes ja samas tapmisteos, kuid neid tapmise teoviise ei saa samastada ja tuleb

igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada ning põhjendada.

35. Kannatanu tapmise piinavat viisi iseloomustavad asjaolud ei ole käesolevas asjas

tuvastamist leidnud ja seda ei saa järeldada ka Riigikohtu osundatud praktika põhjal. Kuna

süüdistatav ise pole kannatanu tapmise osas ütlusi andnud, siis annab objektiivset teavet

tapmisteo ja vahetult kannatanu surmale eelnenud hetkede ning võimalike N.A. e üleelamiste

suhtes asjas teostatud lahanguakt ja eksperdiarvamus. Eksperdiarvamuse punkt 2 kohaselt

kannatanu surm saabus peale rindkere- ja südameõõnde tungivate torke-lõikehaavade

saamist mõnede minutite jooksul ja kõik kehavigastused on tekitatud lühikese aja jooksul

(Tõendite toimik 2. kd, lk 56, fotod lk 57-59, ekspertiisiakt nr 18E-IDS0013/103). Siinkohal

tuleb rõhutada, et ekspertiisi käigus tuvastati kannatanul surma põhjusena hulgalised

vasakusse rindkereõõnde ja südamepaunaõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul poolel

rindkere eespinnal (kokku 5) ja külgpinnal (kokku 2); vasaku kopsu, aordi ning südame

vigastusega; torke-lõikehaavad paremal pool kaela eespinnal ja eespinnal – keha keskjoonel

(kokku 2); kilpkõhre lõikevigastuse ja ulatusliku verevalumiga kaela pehmekoes; torke-

lõikehaavad vasakul õlavarrel; lõikehaavad mõlemal labakäel, mille tüsistusena arenes välja

äge südame-veresoonkonna puudulikkus ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust.

Enamus eelnimetatud vigastustest on kokkusobimatud eluga ja tähendasid kiireloomulist

verejooksu elutähtsatest organitest.

Seega ei saa järeldada kauakestvate füüsiliste kannatuste tekitamist, sest kannatanu rünnak ja

vigastuste tekitamine on toimunud lühiaegselt.

36. Eksperdilt on samuti küsitud kannatanu ja teo toimepanija võimalikku kehaasendit

vigastuste tekitamise momendil. Ekspert M. Vassin on sellele arvamuses vastanud, et

haavakanalite suunda arvestades on haavad ilmselt tekitatud ühe hooga teravaotsalise, ühte

lõikeserva omava vahendiga (näit noaga) üksteise järel, kui kannatanu keha oli tekitamise

ajavahemikul kas fikseeritud seisvas asendis (näit. ründaja poolt käega vastu seina) või lamas

liikumatult selili.

37. Maakohus ja prokurör apellatsioonivastuses on väljendanud seisukohta, et kindlasti oli

kannatanu jaoks piinav viis see, kui esmalt tekitati talle vigastused näopiirkonnas, mis

vastavalt ekspertiisiaktile olid elupuhused ja tekitasid talle füüsilist valu. Ringkonnakohus

selle seisukohaga ei saa nõustuda. Inimese keha mõjutamine löömise või peksmise teel

põhjustab üldjuhul alati kannatanule valu, sealhulgas ka löögid näkku. Sellest ei saa veel

järeldada piinavat iseloomu süüteokoosseisu mõttes ja sellekohaseid objektiivseid tõendid

kannatanu N.A. e surma asjaolude puhul pole tuvastatud.

38. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis nr 1-15-10119 asutakse seisukohale, et julm viis

tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena peab väljenduma tapmisteos ja avalduma

järelikult enne surma kaasa toonud teo lõpuleviimist. Teisisõnu saab tapmisena julmal viisil

olla käsitatav üksnes selline tegu, millel on seos kannatanu surma kui KarS §-s 114 sätestatud

koosseisupärase tagajärje põhjustanud teoga. Riigikohus möönis, et tapmisele järgnevas

surnukeha põletamises, tükeldamises või muul viisil rüvetamises võib väljenduda küll teo

toimepanija eriliselt kalestunud meelelaad vms, kuid neil tegudel puudub vahetu seos

kannatanu surma põhjustamisega. Seepärast ei saa julma teoviisi sisustada tegudega, mis

järgnevad juba lõpuleviidud tapmisteole ega iseloomusta seda.

39. Riigikohus selgitas, et kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et toimepanija tahtlus

süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes tuleb tuvastada

rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari

2017. a otsus asjas nr 3-1-1-111-16, p 11). Julmus on normatiivne koosseisutunnus, mis

väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle teo objektiivses avaldumises. Julm teoviis avaldub

tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja

inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja

moonutavate vigastuste tekitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. veebruari 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 8.3 ja 14. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.3).

40. Eelnimetatud lahendis Riigikohus märkis, et julm viis mõrvakoosseisuna ei pea avalduma

üksnes vahetult kannatanu suhtes toimepandus (nt kannatanu rohkearvuline löömine kirvega),

vaid see võib kolleegiumi hinnangul tapmise teopilti arvestades väljenduda ka muudes

välistes asjaoludes (nt ohvri tapmine veebipõhise otseülekande käigus). Tähtis on sel juhul

tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub selle teo eriline jõhkrus ja

äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab ka niisugustel juhtudel

olema vahetu seos tapmisteoga.

41. Uuritud tõendite põhjal tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et kannatanu tapmine oli

toime pandud otsese tahtlusega julmal viisil. Tutvunud asjas kogutud dokumentaalse

tõendusmaterjaliga (sündmuskoha vaatlusprotokoll, kannatanu lahanguakt, jt) nõustub

ringkonnakohus maakohtu analüüsiga, et tapmise väline jõhker teopilt osundab kindlasti

sellele.

42. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui

väärtuste suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo

välises pildis. Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles

avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes.

Eelviidatud Riigikohtu lahendile tuginedes asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohtu

poolt osundatud süüdistatava tegevus kannatanu surnukeha lohistamisel tapmiskohast

hilisemasse leidmiskohta, ei oma enam kaalukat tähendust tapmise julma viisi tuvastamisel ja

pole seotud kannatanu surma põhjustamisega. Küll aga aimub sellisest süüdistatava

järeltegevusest süüdistatava hoolimatu ja kalk meelelaad.

On selge, et iga tapmine on mingil määral jõhker ja kätkeb endas ka hoolimatust inimelu

vastu üldisemalt. Käesoleva tapmisteo puhul tuleb asuda seisukohale, et see on süüdistatava

poolt toime pandud julmal viisil, kuna selles avaldus eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus

noore neiueas isiku elu suhtes.

III

43. Maakohus mõistis süüdistatavale mõrva eest karistuseks 16 aastat vangistust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel kõigi KarS §-s 56

sätestatud asjaoludega. Maakohtu otsuses antakse kogutud tõendite ja iseloomustava materjali

põhjal põhjalik ülevaade raske eluvastase kuriteo toime pannud süüdistatava isikust, kes teo

toimepanemise ajal oli 18- aastane. Muuhulgas on kohus uurinud süüdistatava patsiendikaarte

ja ravilugu. Maakohus on karistust mõistes hinnanud kõiki asjaolusid ja teinud oma otsuse

karistuse osas arvestades sealjuures ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

44. Tuleb nõustuda, et süüdistatavale mõistetud vangistus on ajaliselt pikk. On mõistetav, et

noore inimese tapmine süüdistuses märgitud asjaoludel tõstab oluliselt emotsionaalset

hukkamõistu uuritavale kuriteole. Maakohus osundab muuhulgas dokumentaalsetele

tõenditele ja sündmuskoha fotodele ning tõdeb, et need on võikad ja keskmist inimest

häirivad. Kohtukolleegium märgib, et eelmärgitud emotsionaalne seisund võib sellise

allikmaterjaliga tutvudes paratamatult kaasneda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatava süü on suur. Maakohus on seoses

süüdistatavale karistuse mõistmisega esitanud mitmeleheküljelise motiveeritud analüüsi ja

arutluskäigu ning ringkonnakohtul sellele midagi täiendavalt lisada ei ole. Tähelepanuta pole

jäetud asjaolu, et süüdistatava kaitsetaktika tugineb valikulistele ütlustele, kuid pigem tõeste

ütluste mitteandmisele, pidevale eneseõigustamisele ja püüule vabaneda vastutusest.

45. Kohtupraktikas on omaksvõetud arusaam, et karistuse mõistmisel võetakse esmaseks

aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr (antud juhul 14 aastat vangistust).

Mõrva eest mõistetava karistuse osas on kohus põhjendanud karistusmäära valikut ja

selgitanud miks tuleb mõista süüdistatavale karistuseks just 16 aastat vangistust. Kohtud pole

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid toime pandud mõrva puhul tuvastanud.

Ringkonnakohus nõustub, et tuvastatud asjaoludel toime pandud mõrva puhul ei täida

vangistus sanktsiooni alam- või keskmises määras karistuse mõistmise preventiivseid

eesmärke.

46. Kannatanu K.K. apellatsioonis taotleti süüdistatav A.D.-le tapmise eest mõistetud

karistuse karmistamist. Kindlasti ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et maakohus on

süüdistatavale karistust mõistes talitanud pinnapealselt, mida apellatsioonis väidetakse.

Apellatsioonis on osundatud ka mitmetele süüdistatava isikuga seonduvatele varasematele

sündmustele, tema mitteseaduskuulekale valelikule käitumisele ja süüdistatava ning

kannatanu N.A. e omavahelistele suhetele, kuid need asjaolud ei oma kaalu seoses käesolevas

asjas mõistetava karistusega.

Maakohus on teadaolevaid ja seadusest tulenevaid asjaolusid juba igakülgselt kaalunud.

Kohtukolleegium ei saa soostuda kannatanu apellatsiooni seisukohaga, et A.D.-le N.A. e

mõrva eest mõistetud karistus (16 aastat vangistust) on ebaõiglaselt leebe. Vabariigi

kohtupraktikat jälgides saab tõdeda, et ühe isiku mõrvasüüdistusega kriminaalasjades ei

mõisteta üle 15 aasta vangistust mitte sageli. Seega on käesoleva asja faktilisi tehiolusid

arvestades mõistetud karistus õiglane, kuid samas mitte kindlasti äärmuslikult karm.

Kohtukolleegium leiab, et kannatanu apellatsiooni, milles palutakse süüdistatavale mõistetud

karistuse karmistamist seega edu ei saada.

47. Süüdistatava kaitsja leiab apellatsioonis alternatiivselt lisaks põhitaotlusele, et A.D.-le

mõistetud pikaajaline vangistus on liiga karm. Rõhutatakse, et süüdistatav oli tapmisteo

toimepanemise ajal 18 aastane ja kohtu poolt karistamata. Kaitsja leiab, et karistuse

mõistmisel ei arvestanud kohus kõikide KarS § 56 toodud asjaoludega ja mõistis

süüdistatavale liialt range karistuse. Kaitsja väidab, et nähtuvalt jälitusprotokollist rääkis

süüdistatav korduvalt sellest, et soovib aega tagasi pöörata, väljendades sedasi oma kahetsust.

Siinkohal kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuses esitatud seisukohaga, et karistuse

mõistmisel saab kohus arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud kergendava asjaoluna toodud

puhtsüdamlikku kahetsust, kui süüdistatav on seda kohtumenetluses tõsimeelselt väljendanud

või on peale teo toimepanemist oma käitumisega seda väljendanud. Käesoleval juhul A.D.

käitumises eelpool kirjeldatud viisil kahetsust ei saa tuvastada.

Arvestades maakohtu poolt esitatud põhjalikke ja jälgitavaid põhjendusi, siis ringkonnakohus

mõistetud liiga karmi karistuse väitega ei nõustu ja ei pea vajalikuks maakohtu sellekohaseid

põhjendusi üle korrata. Siinjuures ei saa märkimata jätta ka asjaolu, et ringkonnaprokurör

palus maakohtus KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõista süüdistatavale karistuseks 20 aastat

vangistust ja liitkaristuseks KarS § 64 alusel mõista karistuseks 20 aastat vangistust.

Tappes sisuliselt ilma selge tuvastamata motiivita julmalt noore, alles eluteed alustava

inimese, on ilmselgelt süüdistatava süü suur. Seetõttu pole ka mõnevõrra üle KarS § 114 lg 1

sanktsiooni keskmise määra (14 aastat vangistust) mõistetav karistus põhjendamatult karm.

48. Ringkonnakohus tuvastas, et süüdistatav realiseeris mõrvaga, mitte kaks, vaid ühe

kvalifitseeriva koosseisutunnuse (tapmine, mis on toime pandud julmal viisil). Asjaolu, et

kohtukolleegium jätab mõrva süüdistusest välja ühe kvalifitseeriva koosseisutunnuse (teo

toimepanemine piinaval viisil) ei pea veel tähendama mõistetud karistuse kergendamist, sest

tapmisteo toimepanemise tehiolude ja põhifaktoloogia osas maakohtu otsust ei muudeta.

Käesolevas asjas omavad konkreetse vangistusmäära mõistmisel kindlasti tähendust mõrva

tehiolud, millised annavad kaalu süü suurusele. Maakohus on õigesti järeldanud, et käesolevas

kriminaalasjas tuleb liitkaristuse mõistmisel KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega ning seega mõista süüdistatavale liitkaristuseks 16 aastat

vangistust.

IV

49. Prokuröri L. Pikma apellatsioonis esitatu väärib tähelepanu ja selles osas tuleb maakohtu

otsus tühistada ja apellatsioon rahuldada. Nõustuvalt prokuröriga leiab ringkonnakohus, et

maakohus on siinkohal oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

50. Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis määratud kaitsjale

vandeadvokaadi abile I. Beluginile makstud tasud summas 90 eurot ja summas 193,44 eurot

süüdistatavalt välja mõistmata, põhjendades seda asjaoluga, et 20.04.2018 ja 27.04.2018

kaitsja poolt esitatud taotlused kulude hüvitamiseks olid allkirjastamata, ning jättis need Eesti

Vabariigi kanda.

Vastava osunduse on maakohus teinud otsuse motiveerivas osas (Ko To 1. kd, lk 197, otsus lk

51). Otsuse resolutsioonis sellekohane viide puudub.

51. Prokurör on seisukohal, et kohus hindas KrMS § 180 lg 11 järgi ebaõigesti kriminaalasja

materjalides KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel esitatud määratud kaitsja tasude hüvitamise taotlusi

ning asus ekslikult seisukohale nende allkirjastamise nõudmise osas.

52. Kohtukolleegium ei soostu samuti maakohtu seisukohaga allkirjastamise nõude osas.

Vastavalt RÕS § 23 lõikele 3 määrab uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud kindlaks kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korda järgides. KrMS §

189 lõike 1 järgi otsustatakse kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning sama paragrahvi lõike 4 järgi lahendatakse

määratud kaitsja tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus

digitaalselt uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu infosüsteemis. Lähtudes KrMS § 1603

lõikest 2 kehtestab kriminaalmenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi

vormistamise, edastamise ja säilitamise korra valdkonna eest vastutav minister. Eelpool

nimetatud kord on kehtestatud süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse

dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korras, mille § 2 lõike 3 kohaselt

dokumendile, mis edastatakse e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku

süsteem) vahendusel, ei lisata digitaalallkirja, kui selle saatja ja saatmisaeg on e-toimiku

süsteemi kaudu tuvastatavad.

53. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et kriminaalasjas esitas kohtueelses menetluses A.D.-

le määratud kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin kulude hüvitamise taotlused e-toimiku

süsteemi kaudu ning süsteemis oli võimalik tuvastada, et dokumentide saatjaks on I. Belugin,

samuti oli võimalik tuvastada dokumentide saatmisaeg.

54. Samuti tuleb nõustuda apellatsiooniga selles, et kohustust määratud kaitsja tasude

hüvitamise taotluste allkirjastamiseks ei tulene riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse

esitamise ning e-toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks

dokumentide esitamise korrast (edaspidi Kord). Vastavalt Korra § 6 lõikele 1 esitab advokaat

riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks

kohtule, prokuratuurile või uurimisasutusele taotluse e-toimiku süsteemi avaliku liidese

kaudu, ning Korra § 8 lõike 1 järgi esitatakse kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse otsus või

määrus, millega määratakse kindlaks riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus, advokaadile e-toimiku süsteemi kaudu. Samuti ei tulene sellist kohustust

õigusaktist „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord,

tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning

taotluse esitamise tingimused“, mille § 21 sõnastuse järgi esitab advokaat tasu suuruse ja

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi infosüsteemis koostatud

taotluse.

55. Asjas ei ole tõusetunud kahtlust, et vandeadvokaadi abi I. Belugin kohtueelses menetluses

õigusabi osutas (Ko To 4 kd, lk 18-19, 21-22). Kriminaalasja materjalide juures olnud A.D.-le

määratud kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugini määratud tasude hüvitamise taotluste

eesmärgiks oli tõendada, et kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, tasumäärad ja kulude hüvitamise ulatus olid vajalikud, mõistlikud ja

põhjendatud ning seega kohtueelsete menetlejate (uurija ja ringkonnaprokuröri) otsus

hüvitada vandeadvokaadi abile I. Beluginile riigi õigusabi tasud ja kulud õigustatud.

Mõlemad kaitsjatasu hüvitamise määrused esitas prokurör maakohtu istungil ning nimetatud

dokumentidega on tõendatud kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu suurus.

56. Seega tuleb prokuröri poolt apelleeritud osas teha tühistatud osas uus otsus, millega

mõista A.D.-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse välja määratud kaitsjale vandeadvokaadi

abile I. Beluginile koohtueelses menetluses osalemise ees kaitsja tasud summas 90,00 eurot ja

summas 193,44 eurot, kokku summas 283,44 eurot.

V

57. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 2, 3; 338 p-st 3; 339 lg 2; 340

lg 2 p-st 6, lg 4 p-st 5 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.05.2019 otsuse osas,

millega maakohus jättis määratud kaitsja vandeadvokaadi abi I. Beluginile makstud tasud

summas 90 eurot ja summas 193,44 eurot süüdistatavalt välja mõistmata ning jättis need Eesti

Vabariigi kanda. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista A.D.-lt KrMS § 180 lg

1 alusel riigituludesse välja määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile I. Beluginile kohtueelses

menetluses osalemise ees kaitsja tasud summas 90,00 eurot ja summas 193,44 eurot, kokku

summas 283,44 eurot. Samuti tuleb muuta maakohtu otsuse põhiosa motiive, jättes selle

põhjendustest välja A.D. süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi teo toimepanemise piinaval

viisil. Muus osas jätta otsus muutmata.

Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada, kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, kannatanu

apellatsioon jätta rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

/allkirjastatud digitaalselt/