3-19-1181/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-19-1181/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS
Full text
T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-19-1181 Määruse kuupäev 21.08.2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi „X“ kaebus Viru Vangla vastu Menetlusosalised Kaebaja – „X“
Resolutsioon 1. Tagastada „X“ kaebus. 2. Jätta „X“ riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 3. Asendada määruse avaldamisel „X“ nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse Viru Vanglale.
KOHTU SEISUKOHT
1. „X“ esitas 19.06.2019 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles taotleb hüvitist ravimiseks või doonorimaksa saamiseks summas 350 000.00 (ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju) ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema pöördumistele vastamata jätmisega. 2. Kaebuse kohaselt ei võimalda Viru Vangla talle tervishoiuteenuseid ega reageeri tema avaldustele. Ta põeb C-hepatiiti ja haigus on muutunud krooniliseks selle tõttu, et ta ei saa ravi vähemalt viimase 10 aasta jooksul. 3. Kohus leiab, et kaebus ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju osas tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 4. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See tähendab, et halduskohus saab lahendada üksnes avalik-õiguslikke vaidlusi ega ole pädev lahendama eraõiguslikest suhetest, sh tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlusi. Vangla tervishoiutöötajad tegutsevad tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga
3-19-1181
avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Seega otsustab vangla tervishoiutöötaja isiku ravivajadust silmas pidades ravi määramise ja selle osutamise aja üle arsti ja kinnipeetava vahelises eraõigussuhtes (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses vaadata läbi kaebusi seoses ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamisega. Tegemist on eraõigussuhtest tõusetunud vaidlusega, mida lahendab maakohus. Tulenevalt sellest tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 5. Kaebaja on soovinud veel mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema pöördumistele vastamata jätmisega. Kohus märgib, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna RVastS § 9 lg 1 ei luba isikul nõuda mittevaralise kahju hüvitamist seoses pöördumisete vastamata jätmisega. Tulenevalt sellest tagastab kohus kaebuse kaebaja pöördumistele vastamata jätmisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 6. Kaebaja taotles kaebuses endale advokaadi määramist. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Antud juhul tagastab kohus kaebuse tervikuna. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel. 7. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X, sest määrus sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)