4-19-3474/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juulil 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3474 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Kohtuvälise menetleja esindaja Ravil Khair Al-Din Väärteoasi

Ü. i kaebus Politsei- L. ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

09.06.2019 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,19,004073 Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg 1 Menetlusalune isik Ü. L., isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus Asja läbivaatamise aeg ja koht 02.07.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § trahviühikut, s.o 201 lg 1 alusel rahatrahv 75 300 eurot Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus ja lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Politsei- 09.06.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,19,004073 muutmata ja

i kaebus rahuldamata. Ü. L.

Rahatrahv tuleb tasuda 09.06.2019 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 21.08.2019.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 09.06.2019. a kiirmenetluse otsusega karistati Ü. liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel ning määrati rahatrahv 75 trahviühikut, L.it s.o 300 eurot. Ü. juhtis 09.06.2019 kell 10.51 xxx juures mootorsõidukit Hyundai I30 L.

(registreerimismärgiga xxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tegevuseg rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. a

2. Ü. esitas Harju Maakohtule 21.06.2019 kaebuse, milles palub tühistada PPA Põhja L.

prefektuuri 09.06.2019. a kiirmenetluse otsus ning lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse seadustiku ( § 30 lg 1 p 1 alusel VTMS) . Kaebuse esitaja palub arvestada asjaoluga, et ta on läbinud autokooli koolituse, autokooli teooriaja sõidueksami ning

tal Ta on edukalt sooritanud liiklusteooriaeksami ning on autokooli lõpetamise tunnistus.

j saamise

vaid sooritada riiklik . Juhul kui kaebuse esitajale uhtimisõiguse ks jäi sõidueksam määratakse karistus, siis ei saa sõidueksamit läbida veel ühe aasta jooksul, mis tekitab ta talle elus täiendavaid rask Kaebuses märgib ta, et on usi. raske puudega ja tema jaoks oleks auto

oluline abivahend liikumisel.

Ü. L. esitas puude esinemist tõendavad dokumendid.

Sotsiaalkindlustusameti 16.03.2018. a otsusega tuvastati Ü. L.il raske puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

3. Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei anna.

Kohtuotsuse põhjendused

4. VTMS § 123 lg maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud 2 kohaselt kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

5. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. juhtis Vaidlus puudub selles, et Ü. L. kiirmenetluse otsuses esitatud asjaoludel mootorsõidukit. Seda kinnitavad tunnistajana üle kuulatud politseiametnik T. L. kui ka Ü. L. ise. Tunnistaja T. L. sõnul teostas ta 09.06.2019

liiklusjärelevalvet. juures märkasid sõidukit, millel ei põlenud päevasõidu tuled. xxx Kontrollides selgus, et sõidukit juhtis Ü. L., kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt otsustas ta poodi minemiseks kasutada autot, kuna ei

jaksa peokotte kanda. Füüsilise pingutuse tagajärjel hakkab pea valutama. Ü.

L.il juhtimisõigus puudub.

6. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on tegu toime pandud kavatsetult. Teo

õigusvastasust välis Ü. süüvõimeline ja süüd välistavad tavad asjaolud puuduvad. L. on asjaolud puuduvad.

7. VTMS § 133 p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

3

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmi

se huvisid.

8. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava

kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse

rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga Ü. . L.it on karistatud rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses. Selline karistus vastab kõigile esile toodud karistust kergendavatele

asjao

ludele. Kohus määratud karistuse muutmiseks aluseid ei näe. Karistuse leebust möönab ka menetlusalune isik ise.

9. Ü. üldse karistama, kuna karistatus välistab L. on seisukohal, et teda ei peaks selle teo eest vähemalt üheks aastaks võimaluse taotleda juhtimisõigust. LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt auto juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust mh LS § s 201 sätestatud väärteo eest. -

10. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu

hinnangul ei esine kumbagi otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise eeldust. Väärteomenetluse võib lõpetada juhul kui kohus leiab, et asetleidnud rikkumine on isiku

väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis (vt RKKKo 3-1-1-5-16 p 8).

Mootorsõiduki juhtimisõigus oluline ega vähetähtis juhtimine t omamata ei ole eba . Tegemist on ühe raskeima liiklusalase süüteoga. Seadusandja on selle toime panemise eest

võimaliku karistusena rahatrahvi kõrval ette näinud ka aresti. Selle teo süstemaatiline toimepanemine on käsitatav kuriteona. Samuti ei ole Ü. i süü väike. L. Tegemist ei olnud nö juhuslikku laadi autorooli sattumisega. alt otsustas ta Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuv soetada auto hoolimata juhtimisõiguse puudumisest.

11. Ü. i suhtes kohaldati kiirmenetlust. Ü. L. L. ise on seisukohal, et seda poleks tohtinud teha, kuna ta on psüühikahäirega. VTMS § 55 lg 3 p 1 kohaselt kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14-

kuni 18- puuet aastane või psüühikahäirega. Menetlusalune isik esitas kohtu ettepanekul tõendavad dokumendid ja andis selgitused selle olemuse kohta. Ü. L.il esineb seisund, mis on käsitatav psüühikahäirena. Samas on tema terviseseisund loetud mootorsõiduki juhile esitatavatele nõuetele vastavaks.

12. Kohtu hinnangul ei ole VTMS § 55 lg 3 p 1 vaadeldav lahus kaitseõigusest.

Kiirmenetlustega nõustudes loobub isik menetluslikest õigustest. Õigustest mitmetest loobumiseks peab isik piisavalt mõistma selle tagajärgi edasisele menetlusele. VTMS § 19 lg 3 kohaselt kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- Kui aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. alaealise puhul eeldatakse juriidilise abi vajadust, siis psüühikahäirega isiku puhul lisandub

sellele täiendav kriteerium – võimetus end ise esindada. Asja materjalidest nähtuvalt ei

informeerinud

osales menetluses kaitsja Ü. L. enda puudest menetlejat. Ü. L. ta ja väite kiirmenetluse lubamatuse kohta tõi ta välja alles menetluse lõpus. Kohus oli selleks ajaks

jõudnud veenduda selles, et Ü. on võimeline end kohtus esindama kesk L. misest menetlusalusest isikust tunduvalt paremini. Kohus leiab, et asja menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

4

13. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Ü. L.i kaebuse rahuldamata.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik