3-19-950/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-950

Haldusasi

Toomas Pajumägi kaebus Tartu Vangla vastu

Menetluse alus ringkonnakohtus

Toomas Pajumägi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Toomas Pajumägi

RESOLUTSIOON

Jätta

Toomas

Pajumägi

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

28. mai 2019. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva

määruse punktides 8 ja 9 toodud põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Pajumägi esitas 26. märtsil 2019 Tartu Vanglale taotluse, et vangla alustaks tema

avavanglasse paigutamise menetlust.

2. Tartu Vangla keeldus 6. mai 2019. a vastusega nr 6-24/1710-2 avavanglasse paigutamise

menetluse alustamisest ja tagastas taotluse. Vangla põhjenduste kohaselt on T. Pajumägile

määratud viie aasta, kaheksa kuu ja 21 päeva pikkune karistus, millest ta on ära kandnud ainult

aasta, mistõttu ei saa vangla veel hinnata T. Pajumägi sobivust avavanglasse paigutamiseks.

3. T. Pajumägi esitas 20. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab soovi, et

Tartu Vangla alustaks tema avavanglasse paigutamise menetlust. 22. mail 2019 esitas T. Pajumägi

lisaks taotluse vabastada end riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla teatas 27. mail 2019 halduskohtule, et T. Pajumägi ei ole esitanud vaiet Tartu

Vangla 6. mai 2019. a otsusele nr 6-24/1710-2, millega jäeti menetlus tema avavanglasse

paigutamiseks alustamata.

5. Tartu Halduskohus tagastas 28. mai 2019. a määrusega T. Pajumägi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel seoses vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimise kohustuse täitmata jätmisega. Seoses kaebuse tagastamisega jättis kohus

riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata ning õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

6. T. Pajumägi esitas 30. mail 2019 Tartu Halduskohtu 28. mai 2019. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub kaebus koos taotlustega riigi õigusabi määramiseks ja riigilõivu

tasumisest vabastamiseks menetlusse võtta, arvestades asjaolu, et T. Pajumägi on järginud Tartu

Vangla 6. mai 2019. a otsuse vaidlustamise korda. T. Pajumägi on seisukohal, et vale

vaidlustusviidet tuleks käsitleda kui segadusttekitavat asjaolu, mis võib põhjustada

vaidlustustähtaja ületamise, kuid haldusorgani eksimuse tõttu ei saa jääda isiku õigused kaitseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. mai 2019. a määruse peale esitatud

määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Kaebuse tagastamist puudutavas osas märgib ringkonnakohus, et kuigi Tartu Vangla

vastuskirjas sisalduv vaidlustamisviide ei olnud korrektne, kuna sealt puudus viide kohustuslikule

vaidemenetlusele, ei tähenda see, et T. Pajumägi võiks ilma kohustuslikku vaidemenetlust

läbimata kaebusega otse halduskohtusse pöörduda. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha

mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku

kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei

ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Sellise kohustusliku kohtueelse menetluse näebki ette

VangS § 11 lg 5, mille kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt

rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla eksimus otsuse

vaidlustamisviite märkimisel ei võimalda nimetatud sätteid mitte järgida. Seega peab kinnipeetav

enne kaebuse halduskohtule esitamist läbima kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse.

9. Vaidlustatava otsuse vaidlustamisviide suunas kaebajat kaebusega otse kohtu poole pöörduma.

Ringkonnakohus selgitab, et isiku õigused ei tohi jääda haldusorgani eksimuse tõttu kaitseta

põhjusel, et isik ei teadnud, et ta peab halduskohtule kaebuse asemel haldusorganile vaide esitama.

Riigikohus on leidnud, et eksimus vaidlustamisviites võib olla käsitletav kui vaidlustamistähtaja

ületamise mõjuv põhjus (RKHK 20. märtsi 2006. a määrus nr 3-3-1-16-06 punktid 7 ja 8).

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et kaebajale ei ole vajalik määrata riigi

õigusabi, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

Halduskohus on hinnanud kaebuse perspektiivi väheseks tulenevalt kaebuse tagastamisest, mis on

tingitud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimata jätmisest. Eeltoodu tõttu ei ole

põhjendatud T. Pajumägile riigi õigusabi määrata.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt pole kaebuse tagastamise

korral vajadust riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamiseks.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 28. mai 2019. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/