3-18-2090/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2019, Tartu Haldusasja number 3-18-2090 Haldusasi Meeme Mallene kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Meeme Mallese määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta Meeme Mallene määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Meeme Mallene taotlus haldusasjade liitmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meeme Mallene esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles ta palus hüvitist saamata jäänud hambaravi, proteeside ja hügieenivahendite eest ning selle eest, ta ei saanud Tallinna Vanglas viibitud ajavahemikul 19. maist 2015 kuni 3. jaanuarini 2017 valu tõttu kogu sööki süüa. Taotluses märkis M. Mallene ka seda, et vangla ei ole talle andnud hammaste tundlikkust vähendavat hambapastat ega ka suuhügieeni tagamiseks vajalikku tavalist hambapastat ja –niiti.

Tallinna Vangla jättis 1. oktoobri 2018. a otsusega nr 5-37/18/59-9 M. Mallene kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. M. Mallene esitas 5. novembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud Tallinna Vangla otsuse tühistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudes kirjeldatud asjaoludel. Kaebaja palus end vabastada ka riigilõivu tasumisest ning liita kaebus Viru Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude ja kohustamiskaebusega.

M. Mallene on tsiviilasjas nr 2-19-3463 esitanud hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks, mis seisneb mittevaralise kahju tekitamises seetõttu, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut ning M. Mallenele ei paigaldatud alates 19. maist 2015 kuni hagiavalduse esitamise ajani hambaproteese ega võimaldatud kuni 11. novembrini 2018 peenestatud toitu. Viru Maakohus on kaebaja hagiavalduse menetlusse võtnud.

3. Tartu Halduskohus tagastas 13. mai 2019. a määrusega M. Mallene kaebuse ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruses märkis halduskohus järgnevat.

3.1. Kaebust tõlgendades leidis halduskohus, et kaebaja on soovinud esitada mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse kohtule asjaoludel, millele ta tugines kohtueelses menetluses Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Halduskohtu hinnangul soovis kaebaja halduskohtule esitada vaid need nõuded, mis on halduskohtu pädevuses. Kaebaja on vanglale ette heitnud, et talle ei olnud tasuta kättesaadav tavaline hambapasta ja hambaniit. Kõik muud kohtueelses menetluses esitatud kaebaja etteheited kuuluvad tervishoiuteenuste osutamise valdkonda. Kaebaja on ise nentinud, et arst ei määranud talle erimenüüd ega eriomadustega hambapastat. Kui arst ei ole teinud otsust, et isik vajaks erikohtlemist, kuulub vaidlus erikohtlemise puudumisega tekitatud kahju hüvitamiseks maakohtu pädevusse. Kaebaja on hagiga maakohtusse pöördunud ning hagi on ka menetlusse võetud.

3.2. Halduskohus leidis, et kahju hüvitamise nõue põhjusel, et kaebajale ei olnud tasuta kättesaadavad tavaline hambapasta ja hambaniit, tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tasuta hambapasta ja hambaniidi tagamata jätmine on vähese intensiivsusega riive. Kaebaja ei tugine sellele, et tal hammaste hoolitsemiseks vajalikud hügieenitarbed puudusid. Kaebaja ei ole nimetatud suuhügieenivahendite saamise sooviga vangla poole pöördunud. See, et kinnipeetav peab reeglina omal kulul hügieenitarbeid soetama, ei ole käsitletav riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud põhiõiguste, milleks on näiteks väärikuse alandamine või tervise kahjustamine, olulise riivena. Halduskohtu hinnangul on mittevaralise kahju hüvitamine kaebajale rahas kaebuses esitatud asjaolusid arvestades väga vähe tõenäoline.

3.3. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, jättis kohus menetlemata kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja kohtuasjade liitmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. M. Mallene esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrus tühistada. Kuna riik on võtnud kaebajalt võimaluse raha teenida või seda toetustena saada, peab riik tagama talle hügieenivahendite olemasolu. Kui riik seda ei tee, seab ta kaebaja tervise ohtu. Kaebaja hinnangul on vangistus Eestis alandav ja tasuline. Kaebaja sai end iganädalaselt üle keha pesta vaid korra ning pesemisvahendeid ei antud talle üldse. Kohus ei saa kaebust tagastada, kui isikule on reaalselt kahju tekitatud, kuna isik peab saama oma õigusi kohtulikus korras kaitsta. Määruskaebuses on kaebaja palunud end vabastada ka riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Kaebaja leiab, et ta oleks pidanud saama suuhügieenivahendeid vanglalt tasuta. Vangistusseaduse § 50 lg 1 kohustab küll kinnipeetavat hoolitsema oma isikliku hügieeni eest, kuid vangistust reguleerivatest muudest õigusaktidest ei tulene, et selle kohustuse täitmiseks peaks vangla tasuta hügieenitarbeid jagama. Hügieenitarbeid antakse vanglas vajaduspõhiselt. Kaebuse sündmusi puudutanud ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorra p 11.3.1. nägi ette, et vangla väljastab kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 9,59 euro, arvestades perioodi algja lõppsaldot. Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Kodukorra p 11.3.5. alusel võib hügieenipaki saamiseks vähekindlustatud kinnipeetav, kellel hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada taotluse. Otsusest, millega vangla jättis kaebaja nõude hügieenitarvete väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata, selgub, et kaebaja ei olnud vanglale vastavat taotlust esitanud ega ka kuidagi teisiti märku andnud, et tal oleks hügieenitarbeid vaja. Ka määruskaebuses ei ole kaebaja esitanud väiteid, mis selle asjaolu ümber lükkaksid. Sellest võib järeldada, et kaebajal oli endal võimalus suuhügieeni eest hoolt kanda ka vajaduspõhiselt väljastatavaid hügieenipakke saamata. Kaebajale väidetava kahju tekkimine ja selle hüvitamine on seega ülimalt vähetõenäolised.

7. Kõik määruskaebuse väited, mis puudutavad muid hügieeniga seotud toiminguid – pesemiskordade arv nädalas jne, ei ole käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades asjakohased, sest vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esitatud etteheited puudutasid vaid suuhügieenivahenditega seonduvat. Lisaks ei saa määruskaebemenetluses hakata täiendavalt esitama väiteid, mida varasemates menetlusetappides ei ole kaebaja esile toonudki.

8. Määruskaebuses on kaebaja palunud käesolev haldusasi liita halduskohtule 3. mail 2019 esitatud kaebusega (haldusasi nr 3-19-868), milles väidetavaks kahju tekitajaks on Viru Vangla. Kuna nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on leidnud, et kaebuse tagastamine käesolevas haldusasjas on õiguspärane, ei ole taotluse rahuldamine põhjendatud. Lisaks on asjades vastustajad erinevad.

9. Kaebaja vabastamiseks määruskaebuse esitamisel ei ole vajadust, kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 enam haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest riigilõivu. Ka kaebuse esitamisel nõutava riigilõivust vabastamiseks ei ole kaebuse tagastamise tõttu alust.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb M. Mallene määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/