4-19-2892/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-19-2892

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2019 (kohtuistung toimus 16.08.2019) Jõgeva Väärteoasja number 4-19-2892 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Liivi Loide Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Taotlus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus M.O-le asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane M.O

isikukood XXX, elukoht: : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, telefon: xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada M.O-le 04.10.2017. a väärteoasjas nr määratud rahatrahv 233017004083 i tasumata osa summas 630,36 eurot, millele vastab 16

16 ( teist päeva aresti, kuus ) tunni üldkasuliku tööga.

Kar

3 (kolm) kuud alates S § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö koha määramisel tuleb arvestada M.O terviseseisundit ja piiratud liikumisvõime tõttu leida

üldkasuliku töö tegemise koht võimalikult süüdlase elukoha lähedal.

Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb M.O olla

kriminaalhooldusametnikule kättesaadav kohtule avaldatud kontaktandmete kaudu.

Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna poole telefoninumbril 750 0414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.

Kohtumäärus tuleb saata teadmiseks Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile, kohtutäitur

Kristel Maalmanile, M.O-le

ning täitmiseks Tartu Vangla

2 (3) kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Mää päeva jooksul esitada määru Jõgeva kohtumaja rusele saab 15 skaebuse Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politseija Piirivalveameti Ida 04.10.2017 233017004083 prefektuur määras väärteoasjas nr M.O-le LS § 202 lg 1 ja § 225 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 175 trahviühikut, s.o eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus

24.10.2017 kogu rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes . Kuna süüdlane ei tasunud

täitemenetlus. Täitemenetluse käigus laekus 69,64 eurot. Rahatrahvist on tasumata 630,36 eurot. 29.04.2019 . teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest 22.05.2019 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi tasumata osa summas 630,36 eurot asendamine arestiga.

Kohtuväline menetleja märkis, et tema hinnangul ei ole süüdlasele võimalik kohaldada üldkasulikku tööd.

Kohus planeeris kohtuistungi 13.06.2019. M.O helistas 12.06.2019 kohtusse ja teatas, et ta ei saa kohtuistungile tulla. Ta on invaliid, jalad on haiged ja ta ei saa üksinda kõndida. Ta oleks tulnud koos isaga, kes teda aitab, kuid isa sel päeval ei saa. Süüdlane palus kohtuistung edasi lükata. Kohus pidas kohtuistungi 20.06.2019. M.O kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule ei ole teada ilmumist takistanud asjaolusid.

Kohus planeeris uue kohtuistungi 15.08.2019. M.O helistas kohtusse 05.08.2019 ja selgitas, et tema isa on tööl ja ei saa teda kohtusse tuua. Lubas, et küsib isalt, millal ta on õhtuses vahetuses tööl ja millal saab kohtusse tuua.

Kohus pidas kohtuistungi 16.08.2019. M.O tunnistas, et tal on rahatrahv tasumata. Tal on veel teisigi tasumata rahalisi kohustusi. Rahatrahvi asendamisel on ta valmis üldkasulikku tööd tegema. Ta usub, et on selleks võimeline, saab lehti riisuda, remonti teha. Eelmisel aastal on ta samuti üldkasulikku tööd teinud. Terviseprobleemid on tekkinud pärast avariid 2003. aastal, osa kehast on halvatud. Narkootikume ta enam ei tarvita. Väidetavalt oli Viljandis rehabilitatsioonikeskuses eelmisel aastal novembris ja detsembris. Süüdlane leidis, et teda ei ole mõtet vanglasse panna, parem on anda talle tööd, et ta tooks mingit kasu.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § 69 sätestatud korras.

M.O ei ole suutnud tasuda talle karistuseks määratud rahatrahvi. Käesolevaks ajaks on rahatrahvist tasutud vaid 69,64 eurot, tasumata on veel 630,36 eurot. Süüdlane ei tööta, ta saab töövõimetuspensionit. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal teisigi tasumata rahalisi kohustusi. M.O majandusliku olukorra paranemist lähiajal ette näha ei ole, mistõttu ei ole ka karistuse tasumine reaalne. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus M.O-le määratud rahatrahvi teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. , Kuna süüdlane on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks peab kohus võimalikuks tulenevalt KarS § 69 lg 1 asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtuistungil kinnitas M.O , et vaatamata terviseprobleemile ja piiratud liikumisvõimele suudab ta ke gemaid töid lühiajaliselt teha, ka varasemalt on ta r asenduskaristusena üldkasulikku tööd teinud ja sellega on jäädud rahule. Ta leiab, et töötades saaks ta mingilgi määral panustada, lihtsalt aresti kandes ei oleks sellest kellelegi kasu.

3 (3)

Kuigi esmapilgul võib tekkida kahtlus, kas süüdlane on oma terviseseisundist tulenevalt võimeline töötama, peab kohus aresti asendamist võimalikuks. Üldkasuliku töö koha määramisel tuleks arvestada M.O terviseseisundit. Piiratud liikumisvõime tõttu peaks üldkasuliku töö tegemise koht asuma süüdlase elukoha lähedal.

M.O-le on karistuseks määratud rahatrahvist tasumata 630,36 eurot, s.o 157 trahviühikut KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele päeva . aresti, millele omakorda vastab 16 . tundi üldkasulikku tööd Kohus

3 kuu alates määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks käesoleva

kohtumääruse jõustumisest Tavapärasest pikema üldkasuliku töö tähtaja määramisel võtab . kohus arvesse süüdlase terviseseisundit. Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, § VTMS 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik