1-19-6544/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-6544

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

21. august 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Natalia Tselikova Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi .H

Z süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades S .H Z üüdistatav , IK XXX 10. august 1980. a; ; sünniaeg: kodakondsus: Läti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vabaabielus, 1 alaealine ülalpeetav; töökoht: juhutööd

; elukoht: ; varasem karistatus: XXX kriminaalkorras karistatud 1 tud;

korral, väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Z.H KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.H KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks Z - .H le kuus (6) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Z - .H le mõistatud karistust temale Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1148 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe (2) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kaheksa (8) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Z.H eelvangistus ning karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19. augustist 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada suhtes tõkendina Z.H vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni. Asitõend – CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista .H lt Z - riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis (405 eurot ja kaitsjatasu 0) eurot. ) kolmkümmend (3

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda Z - .H l väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700040679. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kannatanu soovil teavitada teda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Z.H-d süüdistatakse selles, et tema 19. augustil 2019. a kella 09:30 paiku oma elukohas XXX oma elukaaslast I. S. korteris, olles alkoholijoobeseisundis, ähvardas t tapmisega, mis seisnes selles, et .H gist lihanoa ja liikus Z haaras köö sellega kannatanu suunas, tera maapoole osutatud, misjärel jooksis kannatanu trepikotta, misjärel haaras .H kannatanul õlast ja tõmbas Z ta korterisse tagasi, misjärel liikus kannatanu elutuppa n ärgnes talle. Elutoas ing .H j Z viskas .H lihanoa põrandale ja haaras Z

seina peal kaunistuseks olnud mõõga ning jooksis ja vehkis sellega kannatanu juures, lausudes: „Tapan su ära“. I. S. tundis ohtu oma elule ja tervisele ning

kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna .H oli alkoholijoobes ja agressiivselt meelestatud. Z Sellega pani .H toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava Z kuriteo, s.o tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Lisaks süüdistatakse Z.H-d selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1148 süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi toime pandud kuriteos, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti 19. augustil 2019. a kella 10:35 paiku Tartumaal Peipsiääre

vallas Alatskivi alevikus Lossi tn 2b juures mootorsõidukit V XC70 registreerimismärgiga olvo XXX, olles alkoholijoobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,83 mg/l kohta. Lisaks puudus .H-l Z vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Z.H rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani .H toime KarS Z § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo taotleb prokurör KarS § järgi toimepanemise eest .H-le karistuseks 3 kuud vangistust. süüdistatavale Z KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava k taotleb prokurör karistuseks uriteo ees 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada .H le liitkaristuseks 6 Z - kuud v ustest kergema kaetuks raskemaga. angistust, lugedes mõistetavatest karist KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada .H le mõistetavat Z - karistust Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1148 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista .H le Z -

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja .H le Z - mõistetava karistuse ärakandmise alguseks lugeda 19. august 2019. a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamine. KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada .H kohtusaalis süüdimõistva Z kohtuotsusega mõistetava vangistuse täitmiseks ja tühistada tõkend pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

, kuid palus seda parandada Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde väljamõistetavate menetluskulude osas ning kokkuleppes õigeks lugeda kaitsja su 30 eurot. ta Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kohus nõustub ka prokuröri taotletud parandusega kaitsjatasu osas. Z.H

tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb Z.H suhtes kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõendi jätta ks on -plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning tuleb CD kriminaalasja materjalide juurde

ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu on esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Z.H menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele j kaitsja tasu. a kokkuleppe sõlmimisel osalenud Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega . Arvestades koos prokuröri kohtuistungil tehtud parandusega väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on

põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)