4-19-4119/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4119

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-4119 (410119009380) Kohtukoosseis Kohtunik Elina Elkind Kohtuasi

Väärteoasi K.R-i

karistamises ühistranspordi seaduse § järgi

90 lg 1

Vaidlustatud lahend

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 2. juuli 2019. a otsus väärteoasjas nr 410119009380, millega K.R-i karistati

90 lg 1 ÜTS §

järgi trahviühikut, s.o rahatrahviga 30 eurot Kaebuse esitaja

K.R

(isikukood XXX; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Menetlustoiming

Taotluse rahuldamata jätmine, tähtaja ennistamata jätmine, kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON J -st 1 kohus otsustas: uhindudes VTMS § 118 lg 2 p

1. Jätta K.R-i kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tähtaeg ennistamata. 2. K.R-i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti Jätta menetlusaluse isiku

2. juuli 2019. a otsusele väärteoasjas nr 410119009380 läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitanud isikule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

31. juulil 2019 K.R esitas Harju Maakohtusse kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 2. juuli 2019. a otsusele väärteoasjas nr 410119009380.

2. 15. augustil 2019

esitas K.R kaebuse tähtaja ennistamis , põhjendades seda sellega, eks et ta sai munitsipaalpolitseist otsuse kätte 19. juulil 2019 ja esitas kaebuse Harju Maakohtusse

30. juulil 2019. Ei saa kahjuks aru, miks on kohus märkinud esitamise kuupäevana 31. juuli

4-19-4119 2019. Munitsipaalpolitseis peab olema paber, kus on kirjas, et ta sai otsuse kätte 19. juulil 2019. Sellest tulenevalt palub isik tähtaja ennistamist ja väärteo arutamist.

3. 16. augustil 2019

esitas K.R uue taotluse tähtaja ennistamiseks, põhjendades seda järgnevalt. Tähtaja ennistamine on vajalik seoses Eestist äraolekuga, sest menetlusalune isik saabus tagasi enda andmetel 30. juulil 2019 ja tõi kaebuse päev samal al kohtumajja. Kahjuks võisid kuupäevad segamini minna ja 31. juuli 2019 võis olla päev, mil kaebus tegelikult toodi. Kokkuvõttes taotleb isiku kaebuse tähtaja ennistamist seoses äraolekuga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esit - atud pärast VTMS § 114 lg s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

5. VTMS § 114 lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2010. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus koh saadav, mitte k tuvälise menetleja juures kätte ohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast.

6. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja

14. juunil 2019

otsus oli K.R-i

jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

15. juulist 2019 . , mistõttu kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 30. august 2019

Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle VTMS § st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste - tutvustamise kohta. Seega oli K.R teadlik sellest, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud, et isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras Kohtuvälise .

menetleja 2. juuli 2019. a otsuses on selgitatud selle vaidlustamise korda, muu hulgas on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse aakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil m kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kae

30. juuli 2019. buse esitamise viimane päev oli

7. K.R esitas maakohtule aga kaebuse 31. juulil 2019, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. Seejärel esitas tähtaja ennistamise taotlust. K.R maakohtule kaks

7.1. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p st 1, § 38 lg st 1 ja KrMS § st 172 võib maakohus - - -

kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti

4-19-4119 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja kohtule on esitatud kaks

tähtaja ennistamise taotlust.

7.2. Esimeses ennistamise se Harju taotluses väidab K.R, et tema on kindel, et viis kaebu Maakohtusse just 30. juulil 2019 ja ta ei tea, miks kohtutemplil on kirjas 31. juuli 2019, seega esitas ta kaebuse õigeaegselt juhib tähelepanu kohtuvälise menetleja otsusele . Kohus , kus on märgitud, et kätte 31. juulil K.R sai otsuse 2019 ja selle kohta on ka isiku allkiri. Seega on ülimalt kaheldav, et menetlusalune isik esitas kaebuse pä kohtuvälise menetleja ev enne otsuse kättesaamist vastu, väites, et ta sai otsuse kätte juba 19. juulil . K.R vaidles sellele

2019. Isegi kui menetlusalune isik sai otsuse kätte juba 19. juulil 2019, ei muuda see olukorda ka põhjusel, et kohus vaatas kohtumaja videosalvestusi ja tuvastas, et K.R sisenes Harju

Maakohtusse 31. juulil 2019 kell 14.57 kella 15 ajal ja esitas kohtukantseleisse kaebuse. Vastavast asjaolust teavitas kohus telefonitsi ka kaebajat. Selle asjaolu teadasaamisel esitas K.R uue ennistamise taotluse, kus väitis, et ta oli 30. juulil 2019 hoopis välismaal, mistõttu esitas kaebuse tõepoolest 31. juulil 2019 ühtegi tõendit välismaal viibimise kohta . Samas isik kohtule esitanud ei ole ega nimetanud isegi välisriigi nime, mistõttu kohtul ei ole võimalik seda väidet kontrollida. Seega ei ole isiku äraolek Eestist tõendamist leidnud. Samuti leiab kohus, et iga äraolek ei ole automaatselt käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennista

1 ja Kr mist VTMS § 38 lg MS § 172 lg 2 tähenduses, kui menetlusalune isik oli teadlik väärteomenetluse toimumisest ja ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast, mis leidis kohtu hinnangul praegusel juhul tõendamist. K.R ei ole selgitanud, miks oli äraolek hädavajalik ja kuidas see takistas kaebuse esitamist, võttes arvesse, et kaebuse esitamine kohtule on võimalik ka meilitsi või posti teel. Seega leiab kohus, et isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 118 lg 2 p- 1 st , jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse ja tagastab selle esitajale -s 4 läbi vaatamata , sest kaebus esitati pärast VTMS § 114 lg sätestatud tähtaja möödumist ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik