Legislator Case Law & Legislation
2-18-10618/50 AI generated

2-18-10618/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-10618/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

OOO „ADONIS“ (hageja) esitas 12.07.2018 Harju Maakohtule hagi Hostech OÜ (kostja) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks koos viivisega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

Legislator headnote

AI generated

2-18-10618/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetluskulud palus hageja jätta kostja

Keywords

AI generated
liability for costs unnecessary costs payment of cost deposit legal representation costs housing costs medical expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19.08.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10618

Kohtuasi

OOO „ADONIS“ hagi Hostech OÜ vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OOO „ADONIS“ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OOO „ADONIS“ (Vene Föderatsiooni

registrikood 1146027002990),

esindaja

Viktor

Ivanov

Kostja Hostech OÜ (registrikood 12296715),

esindaja vandeadvokaat Jaak Siim

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.06.2019 määrus muutmata.

2. Jätta OOO „ADONIS“ määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OOO „ADONIS“ (hageja) esitas 12.07.2018 Harju Maakohtule hagi Hostech OÜ (kostja)

vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks koos viivisega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Kostja esitas 21.03.2019 kohtule taotluse hagejalt tagatise nõudmiseks kostjal tekkivate

menetluskulude katteks. Kohus rahuldas 16.04.2019 taotluse ja kohustas hagejat tasuma

14 päeva jooksul määruse jõustumisest kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis

2 100 eurot selleks ettenähtud kontole. Määrus jõustus 13.05.2019, kui ringkonnakohus jättis

maakohtu määruse muutmata ja sellele ei saanud Riigikohtule kaebust esitada.

3. Maakohus jättis 30.05.2019 hagi läbi vaatamata, sest hageja ei tasunud tähtaegselt kohtu

määratud tagatist. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Määrus jõustus edasikaebetähtaja

möödumisel 15.06.2019.

Maakohtu määrus

4. Maakohus määras 27.06.2019 kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud.

Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 718,66 eurot ja sellelt

viivise.

Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli tal tekkinud menetluskulusid 765,33 eurot

(käibemaksuta). Kostja menetluskulud koosnesid lepingulise esindaja kuludest. Kostja esindaja

tunnitasu määr oli 140 eurot (käibemaksuta). Kostja oli käbemaksukohustuslane, mistõttu ei

lisandunud summadele käibemaksu.

Kostja esindaja ajakulu olid valdavas osas põhjendatud ning vastas kohtumenetluses esitatud

menetlusdokumentide mahule ja iseloomule. Kuid vähendada tuli kostja lepingulise esindaja

kulusid seoses menetluskulude nimekirja koostamisega. Menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu

hüvitamisele. Kokku kujunes põhjendatud kostja lepingulise esindaja toimingute ajaliseks

mahuks 4 tundi 59 minutit.

Kostja esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) oli põhjendatud. Eelnevat arvestades

kujunes kostja põhjendatud esinduskuluks 718,66 eurot (käibemaksuta).

Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg 4 alusel, mis tuli rahuldada.

Määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määrus tervikuna tühistada. Kostja pidi oma kulud ise tasuma, sest

menetluses ei selgunud asja kaotanud või võitnud pool. Kohus ei oleks tohtinud üleüldse hagejat

kohustada kostja menetluskulude katteks tagatist andma, sest hageja esindaja elas Eestis, omas

selleks alalist elamisluba, oli pensionär ning kostja oli varas. Hagi läbivaatamata jätmine tõi

hagejale kaasa rasked tagajärjed.

Edasine menetluse käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

7. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus vastas TsMS § 465 lg-tes 1

ja 2 sätestatud nõuetele ning oli sisult õiguspärane. Hageja ei saanud enam menetluskulude

jaotust vaidlustada.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Hageja hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui kohustas hagejat tasuma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise ja jättis menetluskulud hagi läbivaatamata jätmisel

hageja kanda. Kumbki hageja väidetest ei anna alust maakohtu lahendi, millega kohus määras

kindlaks menetluskulude jaotuse, muutmiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et praegu vaidlustas hageja maakohtu määruse, millega kohus

määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Seejuures juhindus kohus 30.05.2019

avaldatud lahendis määratud kulude jaotusest, mis omakorda lähtus asjaolust, et hageja ei

täitnud 16.04.2019 kohtumäärusega temale pandud kohustust tasuda kostja menetluskulude

katteks tagatis. Mõlemad viimati viidatud lahendid olid jõustunud, s.t neid ei olnud enam

võimalik

tavakorras

vaidlustada.

Seejuures

ei

saanud

kohus

menetluskulude

kindlaksmääramise etapis ümber hinnata 16.04.2019 ja 30.05.2019 lahendites otsustatut, sh

ümber vaadata menetluskulude jaotust.

Menetluskulude jaotuse osas selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et vastavalt TsMS § 178 lg 1

esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Seega ei saa nn

jätkumenetluses, kus kohus määrab jõustunud jaotuse alusel kindlaks menetluskulud, taasavada

menetluskulude jaotuse küsimust. Selles etapis saab vaidlustada üksnes menetluskulude

summalist

kindlaksmääramist.

Menetluskulude

kindlaksmääramisele,

esmajoones

põhjendatuks loetud kostja menetluskulude suurusele, hageja määruskaebuses vastuväiteid ei

esitanud.

Eelneva tõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Mati Maksing

Gaida Kivinurm