2-18-106404/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.08.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-106404

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi O Na vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 591,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564,

aadress Pronksi tn 19, 10124 Tallinn), lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja O N (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista O Nalt BB Finance OÜ kasuks 466,04 eurot.

3. Välja mõista O Nalt BB Finance OÜ kasuks viivis põhinõudelt 466,04 eurot

alates 11.09.2018 kuni põhinõude 466,04 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 466,04 eurot.

4. Jätta rahuldamata BB Finance OÜ hagi põhinõude 2 833,07 euro, intressi 576,90

euro, viivise 290,88 euro, kahju 95 euro, kiirmakse tasu 30 euro ning

menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 36 euro nõude osas.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale kasutada raha, mille kostja pidi hagejale tagasi

maksma koos intressiga. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3 299,11 eurot,

intress 576,90 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kahju 95 eurot, kohtutäituri

vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 36 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 290,88 eurot, kiirmakse tasud 30 eurot ja viivis aastas 8%

aastas põhinõudelt 3 299,11 eurot kuni selle kohase täitmiseni alates 11.09.2018. Samuti

palub hageja välja mõista kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot.

2. O N (edaspidi kostja) ja BB Finance OÜ (edaspidi hageja) sõlmisid veebikeskkonna

www.raha24.ee kaudu laenulepingud. Laenulepingu nr 2101519232 alusel väljastas hageja

08.05.2014 kostjale laenu 600 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 04.11.2014

ning kostja teostas 4 osamakset vastavalt sõlmitud laenulepingule. Laenulepingu nr

2101539602 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 230 eurot. Ja tegemist refinantseeritud

lepinguga. Laenulepingu nr 2101557776 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 310 eurot ning

tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr 210152690 alusel andis hageja

kostjale lisalaenu 110 eurot ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr

2101583483 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 230 eurot ja tegemist on refinantseeritud

lepinguga. Laenulepingu nr 2101594697 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 200 eurot ja

tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr 2101605365 alusel andis hageja

kostjale lisalaenu 150 eurot ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr

2101615025 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 300 eurot ja tegemist on refinantseeritud

lepinguga. Laenulepingu nr 2101617368 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 200 eurot ja

tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr 2101619231 alusel andis hageja

kostjale lisalaenu 150 eurot ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr

2101635524 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 120 eurot ja tegemist on refinantseeritud

lepinguga. Laenulepingu nr 2101643033 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 380 eurot ja

tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr 2101651001 alusel andis hageja

kostjale lisalaenu 294 eurot ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr

2101653782 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 33 eurot ja tegemist on refinantseeritud

lepinguga. Laenulepingu nr 2101668407 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 176 eurot ja

tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr 2101677560 alusel andis hageja

kostjale lisalaenu 180 eurot ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr

2101677884 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 32 eurot ja tegemist on refinantseeritud

lepinguga. Laenulepingu nr 2101682228 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 126 eurot ja

tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr 2101690139 alusel andis hageja

kostjale lisalaenu 126 eurot ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr

2101697318 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 55 eurot ja tegemist on refinantseeritud

lepinguga. Laenulepingu nr 2101702196 alusel andis hageja kostjale lisalaenu 240 eurot 2018

ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr 2101702493 alusel andis hageja

kostjale lisalaenu 142 eurot ja tegemist on refinantseeritud lepinguga. Laenulepingu nr

2101702493 alusel kohustub laenusaaja tagastama põhiosa 2 999,11 eurot; intressi 1 185,11

eurot, kokku 4 184,22 eurot. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tasunud. Hageja edastas kostjale

meeldetuletuskirju e-maili teel 29.05.2017; 01.06.2017; 04.06.2017; 19.06.2017; 04.07.2017;

18.07.2017; 03.08.2017. Seoses nõude mittetäitmisega ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu

üles.

3. Pooled sõlmisid laenulepingu nr 320037057, mille alusel andis hageja kostjale laenu

summas 100 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 23.04.2017. Lepingu 320037057

alusel moodustub põhiosa 100 eurot; intress 3,76 eurot; kiirmakse tasu 15,00 eurot ning

tagastamisele kuuluv brutosumma 118,76 eurot. Samuti sõlmisid pooled laenulepingu nr

320037069, mille alusel andis hageja kostjale laenu 200 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks

lepiti kokku 23.04.2017 ning laenu põhiosa on 200 eurot; intress 7,52 eurot ja kiirmakse tasu

15,00 eurot, kokku 118,76 eurot. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tasunud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostjale on hagimaterjal ja hageja 01.02.2018 täiendavad seisukohad kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastuväiteid hagile ega

täiendavale seisukohale ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

7. Hageja on esitanud nõude kostja vastu poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate

kohustuste täitmiseks. Kostja on füüsiline isik ning seetõttu vastavad kohtu hinnangul poolte

vahel sõlmitud lepingud tarbijakrediidi lepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 4011

tähenduses. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt,

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude

rahuldamise

esmaseks

eelduseks

on

kehtivast

võlasuhtest

tuleneva

kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks.

8. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal

algatusel (RKTKo 3-2-1-17-17, p 20). Tulenevalt lepingute sõlmimise ajast, kohaldub

lepingutele erinev õiguslik regulatsioon. Kuni 01.07.2015 sõlmitud lepingute puhul kehtib

TsÜS (RT I, 13.03.2014, 103) § 86 lg 3, mille järgi tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse,

et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas ja leping tühine muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Alates

01.07.2015 sõlmitud lepingute puhul kehtib VÕS § 4062 lg 1, mille järgi tarbijakrediidileping

on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS 4062 lg 3 järgi

kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis

maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta

pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb

krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

9. Kohus täitis 17.01.2019 määrusega selgitamiskohustust ning tegi ettepaneku esitada

täiendavad asjaolud (vt digitoimik 17.01.2019 määrus). Kohus selgitas, et laenulepingute

krediidikulukuse määr ületab mitme lepingu puhul lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Kui leping on tühine, siis ei saanud kostja raha tagastamise kohustusele

kehtida lepingus kokku lepitud intressimäär. Samuti kohustas kohus hagejat esitama kohtule

nõuete arvestuse selliselt, et kohtule on arusaadav, missuguses summas ja millal on kostja

teinud laekumisi laenukohustuste täitmiseks iga lepingu alusel, sh milleks on laekumist

arvestatud.

10. Hageja esitas 01.02.2019 kohtule selgitused, milles märkis mh teised krediidikulukuse

määrad võrreldes lepingutes märgituga. Hageja 01.02.2019 menetlusdokumendis märgitud

krediidikulukuse määra kohtule ei selgitanud ega tõendanud. Seega lähtub kohus lepingutes

märgitust. Laenulepingutest nr 2101519232 (sõlmitud 08.05.2014) nähtub krediidikulukuse

määr 176,6% aastas. Laenulepingute nr 2101539602 (sõlmitud 05.10.2014) kohaselt on

krediidikulukuse määr 180,7% aastas, nr 2101557776 (sõlmitud 13.01.2015) kohaselt on

175,4% aastas, nr 210152690 (sõlmitud 08.02.2015) kohaselt on 175,7% aastas, nr

2101583483 (sõlmitud 06.06.2015) kohaselt 175,4% aastas, nr 2101594697 (sõlmitud

13.08.2015) kohaselt 76% aastas, nr 2101605365 (sõlmitud 14.10.2015) kohaselt 68,8%

aastas, nr 2101615025 (sõlmitud 10.12.2015) kohaselt 70,6% aastas, nr 2101617368

(sõlmitud 19.12.2015) ja 2101619231 (sõlmitud 27.12.2105) kohaselt 79 % aastas. Eesti

Panga kodulehel avaldatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr oli 05.2014 32,24%, 10.2014 32,95%, 01.2015 25,02%, 02.2015 24,15%,

03.2015 % 23,53%, 04.2015 22,78%. Seega ületab laenulepingute nr 2101519232,

2101539602,

2101557776,

210152690,

2101583483,

2101594697,

2101605365,

2101615025, 2101617368 ja 2101619231 krediidikulukuse määr krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja nimetatud

laenulepingud on tühised. Laenulepingu nr 2101682228 kohaselt (sõlmitud 5.12.2016 ) on

krediidikulukuse määr 58,44%. Eesti Panga kodulehel avaldatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli seisuga 30.11.2016 18,95%. Seega

ületab ka nimetatud lepingus krediidikulukuse määr krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja leping on seetõttu tühine.

11. Laenulepingud nr 2101635524 (sõlmitud 17.03.2016), nr 2101643033 (sõlmitud

17.05.2016), nr 2101651001 (sõlmitud 22.06.2016), nr 2101653782 (sõlmitud 11.06.2016), nr

2101668407 (sõlmitud 18.09.2016), nr 2101677560 (sõlmitud 07.11.2016), nr 2101677884

(sõlmitud 10.11.2016), nr 2101682228 (sõlmitud 05.12.2016), nr 2101690139 (sõlmitud

03.01.2017), nr 2101697318 (sõlmitud 03.02.2017), nr 2101702196 (sõlmitud 26.02.2017) ja

nr 2101702493 (sõlmitud 28.02.2017) on kehtivad. Hageja poolt esile toodud asjaoludest ja

kohtule esitatud laenulepingutest nähtub, et kõigi laenulepingutega mis on sõlmitud pärast

esimest lepingut (so 08.05.2014 sõlmitud leping nr 2101519232) refinantseeriti eelnevaid

võlgu ning anti kostjale täiendavalt laenu, muudeti laenu ja intresside maksmise graafikut,

muudeti laenulepinguid viisil, et eelnevate laenulepingute alusel võlgnetav summa loeti koos

täiendava laenuga uueks laenusummaks ning muudeti laenu tagastamise ja intresside tasumise

graafikut. Seega sõlmiti pärast laenulepingu nr 2101519232 sõlmimist kõik järgnevad

laenulepingud

eelnevate

laenulepingute

järgsete

võlgnevuste

refinantseerimiseks.

Tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi on võimalik vastavalt VÕS § 396 lg-s 2

sätestatule ümber kujundada (laenu kapitaliseerida).

12. Kohus leiab, et nimetatud kehtivate lepingute osas tuleb siiski kontrollida, kas hageja võib

VÕS § 6 lg 2 järgi olla oma nõudeõiguse kaotanud, sest kostja vastu nõude maksmapanemine

oleks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1, TsÜS § 138) lähtuvalt vastuvõetamatu. Hea usu

põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi.

Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest,

tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse

teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse

või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (RKTKo nr 3-2-1-7-09, p 15).

Hea usu põhimõtte funktsiooniks on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste

kuritarvitamist. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus

käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (RKTKo nr 3-2-1-137-10, p 14). Hea usu

põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida saab kohus ise teha sõltumata hageja

õiguslikest väidetest.

13. Kohtu hinnangul ei käitunud hageja kostja suhtes heauskselt kui refinantseeris pärast

esimese lepingu sõlmimist kahekümne ühe järgneva lepinguga olematut võlga. Seega on

laenulepingud nr 2101635524 (sõlmitud 17.03.2016), 2101643033 (sõlmitud 17.05.2016),

2101651001 (sõlmitud 22.06.2016), 2101653782 (sõlmitud 11.06.2016), 2101668407

(sõlmitud 18.09.2016), 2101677560 (sõlmitud 07.11.2016), 2101677884 (sõlmitud

10.11.2016), 2101682228 (sõlmitud 05.12.2016), 2101690139 (sõlmitud 03.01.2017),

2101697318 (sõlmitud 03.02.2017), 2101702196 (sõlmitud 26.02.2017) ja 2101702493

(sõlmitud 28.02.2017) tühised hea usu põhimõttega vastuolu tõttu. Kostjale loodi pärast

esimest sõlmitud lepingut mulje, et hagejal on kostja ees võlg mida refinantseerida, kuid

tegelikult võlg puudus. Kostjale anti laenulepingu nr 2101519232 alusel laenu 600 eurot ning

kostja maksis 01.02.2018 hageja poolt esitatud täiendava seisukoha kohaselt tagasi 615,90

eurot. Seega puudus tegelik varasem võlgnevus (lepingus nr 2101539602 märgitud võlgnevus

250,34 eurot) mida laenulepinguga nr 2101539602 refinantseerida. Laenulepinguga nr

2101539602 andis hageja kostjale laenu 230 eurot, kostja tegi tagasimakseid 388,32 eurot.

Samuti refinantseeriti uute laenulepingutega edasi võlgnevust mida tegelikult ei eksisteerinud.

Laenulepinguga nr 2101557776 andis hageja kostjale laenu 230 eurot, kostja tegi nimetatud

lepinguga tagasimakseid kokku 158,13 eurot. Kostjale anti laenulepingu nr 2101635524

laenu 150 eurot ning lepingus märgiti võlgnevuseks 1 079,20 eurot, kuid tegelik võlgnevus oli

163,46 eurot. Eeltoodust tuleneval tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjal hageja kasuks

välja mõista laenulepingute alusel saadu ja tagastatu vahe. Hageja kandis kostjale kõigi

tühiste laenulepingute alusel kokku 4 384 eurot (vt kohtule esitatud laenulepingud). Kostja

tasus nimetatud lepingute alusel makseid kokku 3 917,96 eurot (vt hageja 01.02.2018

täiendavad seisukohad). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 466,04

eurot.

14. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel sõlmitud laenulepingud on tühised, siis tuleb

krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. VÕS 406² lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu

järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kuni 01.07.2015 sõlmitud lepingute puhul tuleb laenu

tagasi maksta sama ajagraafiku alusel, nagu oleks pidanud tegema kehtiva lepingu puhul ning

kostjal on seadusest tulenev kohustus maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

15. Kohus jätab intressinõude 576,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude

rahuldamata summas 290,88 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele ning kohtu

viitele mitmete lepingute puhul lepingute tühisusele esitanud 01.02.2018 täpsustuses intressi

ja viivisearvestust juhuks, kui tegemist on tühiste lepingutega. Samuti ei saa kohus ise välja

arutada tekkinud intressi ja viivist. Kohus rahuldab hageja viivisenõude kostja vastu alates

11.09.2018 kuni põhinõude 466,04 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 466,04 eurot.

16. Kohus leiab, et kiirmakse tasunõue 30 eurot tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud

nõudeõigus peaks tulenema kehtivatest laenulepingutest. Kuigi laenulepingud on kohtu

hinnangul kehtetud, siis kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud lepingutest ega

maksegraafikutest ei nähtu ka, et poolte vahel oleks kiirmakse tasumise kokkulepe. Samuti ei

nähtu kohtule esitatud lepingute krediidi brutosummast (põhitingimuste p 6) ega krediidi

tagasimaksmise tingimustest (põhitingimuste p 7.1 – 7.2), mille järgi sisaldab kostja

maksegraafiku järgne osamakse vaid krediidi netosummat ja intressimakset.

17. Menetlusdokumentide kättetoimetamise tasunõue 36 eurot jääb rahuldamata, kuna

tegemist on menetluskuluna, mida ei saa TsMS § 138 lg-st 1, § 144 p-st 5¹ ja 7 ja § 174 lg-st

11 tulenevalt nõuda hagiga, vaid nõue tuleb esitada menetluskulude kindlaksmääramisel.

18. Kohus jätab ka rahuldamata hagi kahjuhüvitise 95 euro nõude osas. Kuigi VÕS § 115 lg 1

alusel

on

teatud

tingimustel

professionaalne

õigusabi

kohtueelses

vaidluses

hüvitatav

(RKTKo 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad

inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head

võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja

kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (TlnRnKo 2-13-15654). Hagiavalduse ja

01.02.2018

täiendava

seisukoha

kohaselt

edastas

hageja

nõude

sissenõudmiseks

Inkassokeskus OÜ-le, kelle poolt teostatud võlateatiste saatmise tasu eest on hageja kandnud

kulu 50 eurot. Hagist ja täiendavast seisukohast ei selgu täpsemalt, millist teenust ja millise

tunnihinnaga inkassofirma osutas. Seega pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult

võttes vajalik – hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole

selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seetõttu

tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata summas 80 eurot. Samuti ei kuulu

rahuldamisele võlateatiste saamise kulu 15 eurot, kuna VÕS § 113² ei võimalda nimetatut

tühiste lepingute korral. Kuna laenulepingud on tervikuna tühised, on tühised ka lepingus

sisalduvad muud kokkulepped.

19. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja osaliselt põhinõude 466,04 eurot ja viivise põhinõudelt 466,04 eurot

seadusjärgses määras alates 11.09.2018 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

466,04 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 2 833,07 euro, intressi 576,90 euro,

kahju 95 euro osas, kiirmakse tasu 30 euro ning menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu

36 euro nõude osas.

MENETLUSKULUD

20. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata

menetluskulude rahalist suurust.

21. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik