2-18-13377/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg

16. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-13377 Tsiviilasi Elvine Velli hagi MTÜ Tarvastu Spordi ja Vaba Aja Klubi vastu omandiõiguse rikkumise ja kinnisasja kahjustamise lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 5. juuli 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elvine Velli määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Elvine Vell (hageja), ik XXXXXXXXXXX ; esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Vastustaja: MTÜ Tarvastu Spordi ja Vaba Aja Klubi (kostja), rk 80237452; esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuli 2019 määrus ja saata asi samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Elvine Velli (hageja) esitas hagi MTÜ Tarvastu Spordi ja Vaba Aja Klubi (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine ja XXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX ) kahjustamine ning likvideerima Tarvastu jõele Tarvastu kirikla kinnistule (registriosa nr XXXXXX ; katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ) rajatud paisutus. 2007. a väljastati kostjale vee erikasutusluba Tarvastu vallas (alates 01.01.2018 liidetud Viljandi vallaga) Tinnikuru külas Tarvastu jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja puhkemajandusliku paistiigi rajamiseks pindalaga 0,70 ha. Põrast Tarvastu jõele paisu rajamist ilmnes, et paisu projekteerimisel ei ole arvestatud paisutuse mõju ulatusega ülesvoolu, mistõttu on XXXX kinnistu ja teised jõeäärsed kinnistud osaliselt üle ujutatud. XXXX kinnistust oli 2011. a seisuga üle ujutatud ca 2661m² suurune ala (praeguseks hetkeks on see ala laienenud) ning üleujutusest tingituna on muutunud maa niiskusrežiim – maa on soostunud, seal varem kasvanud taimestik (samuti elukeskkond) on hävinud, soisele alale iseloomulikud taimed on levinud aiamaale ja osaliselt ka õuealale. Kostja on Tarvastu jõe paisutamisega rikkunud ja rikub ka tänasel päeval hageja AÕS §-st 68 tulenevat omandiõigust kasutada oma kinnisasja sihipäraselt ja takistamatult. Omandiõiguse riivet õigustavad kitsendused puuduvad ning hageja omandiõiguse rikkumine toimub mistahes õigusliku aluseta.

2. Tartu Maakohus jättis 5. juuli 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja rahuldamata taotluse kaasata kostjana Viljandi vald. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohus leidis, et tegu ei ole tsiviilasjaga. Tsiviilasja lahendamisel puudub hageja soovitud eesmärki arvestades tsiviilkohtul võimalus kohustada Keskkonnaametit võtma vastu otsustus paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise kohta. Vastav pädevus haldusorgani kohustamiseks on üksnes halduskohtul. HKMS § 37 lg 1 p 2 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata mh, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks. Hagis esitatud nõue tuleneb AÕS §-st 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Omandiõiguse rikkumine on mis tahes sekkumine omandiõiguse sisu hulka kuuluvasse õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda. See on mistahes tegu või tegevusetus, mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires ning mis mõjuvad asjaoludele või seisundile, mille õiguslik või faktiline mõjutamine kuulub omandiõiguse sisu arvestades omaniku õiguse hulka. Kohus on ekslikult asunud arvamusele, et hageja nõude aluseks on VeeS § 171 lg 4. AÕS § 89 tähenduses on rikkumiseks mistahes kestev omandiõiguse rikkumine. Negatoornõue on AÕS § 89 kolmanda lause järgi välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hageja on tuginenud VeeS regulatsioonile üksnes selleks, et tõendada, et tal puudub kohustus taluda oma kinnisasja üleujutamist. Hageja ei nõustu kohtu arvamusega, et kuna veepaisutamine on reguleeritud veeseadusega, siis on tegemist avalik-õigusliku suhtega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lõike 2 alusel. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlemiseks.

5. Hageja esitas hagi, mille alus on negatoornõue (AÕS § 89). Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Tegu on tsiviilasjaga, mille peab lahendama maakohus. Hageja ei ole hagi aluses esile toonud, et kostja oleks rakendanud avalikku võimu ehk olnud kostjaga avalik-õiguslikus suhtes. AÕS § 89 alusel võib omanik nõuda mis tahes rikkumise kõrvaldamist. Seda, kas hageja peab AÕS § 89 mõttes kostja tegevust taluma, otsustab kohus asja lahendamisel. Hageja kinnisasja veega üleujutamine on asjaolu, mis saab rikkuda hageja omandiõigust. Kui kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja hageja ei ole kohustatud rikkumist taluma, saab maakohus kohustada kostjat rikkumist (sh üleujutamist) lõpetama, sh kõrvaldama pais, mis on seotud omandiõiguse rikkumisega. Maakohus märkis asjakohatult, et ta peaks kohustama Keskonnaametit. Hageja palus kohustada kostjat kui omandiõiguse rikkujat lõpetama omandiõiguse riivamine.

6. Kuna maakohus pidas ekslikult negatoorhagi esitamist õiguslikult võimatuks, rikkus maakohus oluliselt TsMS § 423 lg 2 p 2. Järelikult tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata maakohtule menetlemiseks.

7. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi